Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.29.01.2015 esitas Millcorp OÜ hagi MK vastu võlgnevuse summas 15 000 eurot ja viivise saamiseks. Harju Maakohtu 09.04.2015 kohtumääruse kohaselt võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtutoimiku teadete lehelt nähtub, et kohus helistas 30.04.2015 kostjale telefoninumbril XXXX XXXX ja kostja palus saata menetlusdokumendid e-postiga 04.05.2015 aadressile XXX@XXX. Kohus edastas nimetatud kuupäeval kostjale hagiavalduse kohtute infosüsteemi vahendusel kostja poolt avaldatud e-posti aadressil XXX@XXX. E-posti aadressilt XXX@XXX saabus kohtule 06.05.2015 e-kiri, mille sisuks on: “Olen kirja kätte saanud ja tutvun ning esitan vastuse. MK“ Kuna kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (so 20.05.2015) ei vastanud, rahuldas kohus 25.05.2015 hagi tagaseljaotsusega.
2.01.07.2015 esitas kostja tagaseljaotsuse peale kaja. Kaja kohaselt sai kostja tagaseljaotsuse kätte 01.06.2015. Kaja kuulub rahuldamisele sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kuna hagi materjale ei toimetatud kostjale kätte isiklikult allkirja vastu ega elektrooniliselt. TsMS § 3111 lõike 1 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, mille kaudu saab sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt menetlusdokumendi lugeda kätte toimetatuks kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab selle vastuvõtmist infosüsteemis avamata, millisel juhul registreerib infosüsteem dokumendi kättetoimetamise automaatselt. Sama sätte neljanda lõike kohaselt võib kohus menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte toimetada ka muul viisil, millisel juhul tuleb sama sätte viienda lõike kohaselt kinnitus menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta varustada dokumendi kättesaamise kuupäevaga ning ka saaja allkirjaga ning elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja. Käesoleval juhul on hagi kättesaamise kinnitus edastatud kohtule e-posti teel, st ei ole kätte toimetatud kohtu infosüsteemi kaudu ega ole ka varustatud saatja digitaalallkirjaga. Tavapärast e-kirja ei saa pidada TsMS § 3111 lõike 4 kohaseks turvaliseks saatmise viisiks, mis annab võimaluse tuvastada e-kirja saatjat. Kostja ei ole kohtule tagaseljaotsuses viidatud e-kirja saatnud.
3.Samuti ei võinud tagaseljaotsust seaduse kohaselt teha, kuna hageja esitatud hagiavaldus ei olnud õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses nimetatud laenulepingute pooltest, kelleks oli majandus- ja kutsetegevuses tegutsev hageja laenuandjana ning kostja füüsilisest isikust tarbijana, nähtub, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega. Lepingute sisust omakorda nähtub, et need on tühised.
4.Hageja palus jätta kaja rahuldamata. Hageja jaoks on arusaamatu, kes, kui mitte kostja, ja mis põhjusel on saatnud 06.05.2015 kohtule kinnituse hagi kättesaamise kohta. Zone.ee registriandmete järgi kuulub domeen getstarted.ee firmale V OÜ ning domeeni omaniku esindajaks on registreeritud kostja. Tähtsust omab TsMS § 3111 lõike 5 kolmas lause, mille kohaselt peab elektrooniline kinnitus olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, va juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda,
et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Seega on hageja seisukohal, et kostja on siiski hagi kätte saanud.
5.Hageja kinnitab, et tema nõue on õiguslikult põhjendatud, sest laenulepingud on tõesed, nende sisu selge ning lepingute sõlmimisega on kostjal tekkinud vastavad kohustused, mis jäid tema poolt täitmata. Tegemist ei ole tarbijakrediidilepingutega, kuna see eeldaks, et krediidiandja saab krediidisaajalt tasu krediidi kasutamise eest. Hageja andis kostjale laenu tasuta. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingud ei sisalda intresse ega muid tasusid (lepingu sõlmimise, lõpetamise, haldamise eest jne), sh peidetud tasusid. Hageja ei paku ning ei kavatse pakkuda oma majandustegevuses laene eraisikutele. Tegemist oli üksikjuhtumiga, hageja tuli kostjale vastu, kui kostja oli hädas, kuid kostja jättis oma võlad hagejale tasumata. Kostja väide, et sai hagejalt laenu vaid 10 000 eurot, on vale ning kostjal puuduvad antud väitele tõendid. Poolte vahel oli sõlmitud kaks laenulepingut. Laenulepingu 1 alusel sai kostja 13.02.2015 hagejalt 5000 eurot ning laenulepingu 2 alusel 18.02.2015 10 000 eurot. Kostja on omapoolse allkirjaga kinnitanud nii 5 000 euro kui 10 000 euro kättesaamist. Mingit laenulepingu 1 muudatust laenulepingu 2 sõlmimisega ei olnud. Hageja kinnitab, et kostja on hagejalt saanud laenu summas 15 000 eurot. Esimese astme kohtu määrus
6.Maakohus jättis kaja rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt võib vastavalt TsMS § 415 lõike 1 punktidele 1 ja 3 kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ning tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
7.Kostja hinnangul ei ole kohus hagimaterjale talle kätte toimetanud isiklikult allkirja vastu ega ka elektrooniliselt. Hageja hinnangul on kohus hagimaterjalid kostjale kätte toimetanud TsMS § 3111 lõike 5 kolmanda lause alusel.
8.Kohtutoimikust nähtuvalt (teadete leht; t lk 36) edastas kohus kohtute infosüsteemi vahendusel hagimaterjalid kostjale kätte tema enda poolt avaldatud elektronpostiaadressile XXX@XXX. Kohtutoimikust nähtuvalt (t lk 37) on e-posti aadressilt XXX@XXX saabunud kohtule 06.05.2015 e-kiri, milles kinnitatakse kohtu poolt edastatud kirja kättesaamist. Kostja väitel ei ole tema 06.05.2015 e-kirja kohtule edastanud. Hageja vastuväite kohaselt kuulub getstarted.ee domeen äriühingule, mille juhatuse liikmeks kostja oli. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud kohtule, et domeen nimega getstarted.ee kuulub kostjaga seotud äriühingule V OÜ. Domeeni kontrolllehelt nähtuvalt on domeeniga seonduvaks kontaktisikuks kostja. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul alust kahelda, et kostja haldab elektronpostiaadressi XXX@XXX. Elektronpostiaadressist nähtuvalt on see loodud konkreetse kohtuasja jaoks, st elektronpostiaadressi algus ühtib käesoleva tsiviilasja numbriga. Ei ole eluliselt usutav, et keegi kolmas isik on omavoliliselt hõivanud eelnimetatud domeeni ning teinud tavapäratu käesoleva tsiviilasja numbriga kattuva elektronpostiaadressi.
9.TsMS § 3111 lõike 4 kohaselt kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik, võib kohus toimetada saajale
menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 sätestatud teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude. TsMS § 3111 lõike 5 kohaselt loetakse menetlusdokument käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, va juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. Saaja peab käesolevas lõikes nimetatud kinnituse saatma kohtule viivitamata. Seda kohustust rikkunud menetlusosalist või tema esindajat võib kohus trahvida.
10.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kostjale hagimaterjalid elektrooniliselt kätte toimetatud 06.05.2015 kostja enda poolt avaldatud elektronpostiaadressil ning kohtul ei ole alust kahelda, et 06.05.2015 kinnituse saatnud isikuks on MK. TsMS § 3111 lõikest 5 tulenevalt ei pea olema kostja poolt edastatud kinnitus digitaalselt allkirjastatud. Seega peab kostjal olema mõjuv põhjus hagile tähtaegselt vastamata jätmiseks. Kostja ei ole kajas välja toonud mõjuvaid põhjuseid hagile vastamata jätmiseks.
11.Riigikohus on 17.12.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14 (punktis 11) märkinud, et kuna maakohus tegi tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab maakohus kaja lahendamise määruses mh kirjeldama tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ja esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Alljärgnevalt kirjeldab kohus 25.05.2015 tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ja esitab tagaseljaotsuse põhjendused.
12.Hageja ja kostja vahel sõlmiti 13.02.2014 laenuleping (t lk 4), mille alusel sai kostja hagejalt laenu summas 5 000 eurot. Laenulepingu punkti 1.2 kohaselt on kostja lepingu allkirjastamisel kinnitanud, et ta on laenusumma kätte saanud. Laenu tagastamise tähtajaks oli 13.03.2014. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 18.02.2014 teine laenuleping (t lk 5), mille alusel sai kostja hagejalt laenu summas 10 000 eurot. Laenulepingu punkti 1.2 kohaselt on kostja lepingu allkirjastamisel kinnitanud, et ta on laenusumma kätte saanud. Ka selle laenu tagastamise tähtajaks oli 13.03.2014. Kostja jättis laenulepingutega võetud kohustused täitmata, st ei tagastanud hagejale laenatud summat.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkti 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lõike 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 396 lõike 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lõike 2 kohaselt on leping
lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lõike 1 punkti 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lõige 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
14.Kostja vastuväidete kohaselt oli talle antud laenu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga ning poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine. VÕS § 402 sätestab tarbijakrediidilepingu mõiste, mille kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuivõrd hageja puhul ei ole tegemist oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandjaga, ei ole poolte vahel sõlmitud laenulepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga ning nimetatud tarbijakrediidileping ei ole ka tühine kostja esindaja poolt viidatud alustel.
15.Eeltoodu alusel on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
16.TsMS § 415 lg 2 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Edasine menetluse käik
17.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 21 tuleb maakohtu määruse lõppjäreldus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
19.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga vaidlustatud määruse punktis 12 (selle neljandas lõigus), mille kohaselt asus maakohus seisukohale, et hageja puhul ei ole tegemist oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva krediidiandjaga, mistõttu ei ole poolte vahel sõlmitud laenulepingute puhul tegemist tarbijakrediidilepingutega. See põhjendus tuleb määrusest välja jätta ja asendada ringkonnakohtu järgmise põhjendusega.
20.Hageja nõude aluseks olevad laenulepingud on sõlmitud juriidilisest isikust (osaühing) hageja (laenuandja) ja füüsilisest isikust kostja (laenuvõtja) vahel. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidilepinguks krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Osaühing on tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 25 lõike 1 ja äriseadustiku (ÄS) § 2 lõike 1 kohaselt eraõiguslik juriidiline isik (äriühing), milline tegutseb igapäevaselt oma majandustegevuse raames. Seega eelduslikult olukorras, kus laenuandjaks on juriidiline isik ja laenusaajaks füüsiline isik, on sõlmitud laenulepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga. Ka käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse alusel ei ole alust asuda teistsugusele seisukohale.
21.Samuti tuleb kostjaga nõustuda selles, et tarbijakrediidilepinguid puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel eriti tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist, mille võimalikele rikkumistele on pool viidanud (vt Riigikohtu lahendid nr 32-1-170-13, punkt 12; nr 3-2-1-169-13, punkt 15). Küll aga ei nõustu ringkonnakohus kostjaga selles, nagu oleks maakohtul olnud käesolevas asjas alus tuvastada vaidlusaluste tehingute tühisus VÕS § 408 lõike 1 alusel. Nimelt on kostja jätnud tähelepanuta sama sätte lõike 2, mille kohaselt VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Käesolevas asjas tõi hageja hagiavalduses, viidetega lepingute punktidele 1.2 esile, et laenusaaja sai sularahas laenusummad kätte. Seega puudus maakohtul alus keelduda tagaseljaotsuse tegemisest, viidates hagi õiguslikule põhjendamatusele. Vaidlustatavast määrusest nähtuvalt on maakohus kontrollinud tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, sh hinnanud hagi õiguslikku põhjendatust. Hagi veenvuse kontrollimisel ei tuvastata asjaolusid ega hinnata tõendeid. Kohtul tuleb hinnata, kas hagi on selles esitatud asjaoludel õiguslikult võimalik rahuldada. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-181-13 punktis 16 märkinud, et kaja lahendamisel hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 413 lõike 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks.
22.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et hagimaterjale ei saa lugeda kostjale isiklikult kätte toimetatuks TsMS § 3111 lõike 5 alusel, ei ole põhistatud ega eluliselt veenvad. Ringkonnakohus andis kostjale võimaluse kaebuse väiteid eluliste asjaoludega veenvaks teha ja juhtis 08.02.2016 päringus kaebaja tähelepanu kohustusele oma väiteid põhistada, kuid kostja seda võimalust ei kasutanud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-93-14 (punktis 15) selgitanud, et põhistamata (paljasõnaline) väide nt e-kirja mittesaatmise kohta ei pruugi olla kohtu jaoks veenev ega välistada menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemist.
23.Määruskaebusest ei nähtu mh esitaja seisukoht telefoninumbri XXXXXXX MK kasutuses oleku kohta seisuga 30.04.2015. Samuti selle kohta, kas MK vestles
30.04.2015 maakohtu ametnikuga või mitte. Maakohus selgitas vaidlustatud määruses ja seda kinnitab vastav märge pabertoimiku teadete lehel, et nimelt sellele numbrile helistas kohtuametnik 30.04.2015 ja rääkis MK-ga. Rahvastikuregistri väljatrükilt (t lk 35) nähtub samuti nimetatud telefoni numbri kehtiv seos sama isikuga alates 20.12.2013. Kuna kostja täiendavat selgitust ringkonnakohtule ei andnud ja ringkonnakohtul puudub alus maakohtu väidete tegelikkusele vastavuses kahelda, siis puudub ka vajadus tellida 08.02.2016 päringus viidatud kõneeristust.
24.Hageja on esitanud tõendi, et domeen getstarted.ee (registreeritud 10.07.2010) kuulus 17.07.2015 kustutatud äriühingule V OÜ, mille juhatuse liikmeks oli MK (t lk 64-69). Kaebuse esitaja on eitanud 06.05.2015 vastuse saatmist e-maililt XXX@XXX, kuid ei ole mingilgi moel selgitanud, kes ja millal lisaks kostjale endale sellise e-posti aadressi luua sai ning kes kasutas (sai seda kasutada) tema teadmata tema nimel 06.05.2015. Samuti ei ole kaebuses toodud esile kes ja mis põhjusel sai ja pidi olema huvitatud looma tema teadmata ja nõusolekuta e-postiaadressi, milles sisaldub käesoleva tsiviilasja number 2-15-1414. Kohtule teadaolevalt ei saa uusi e-postiaadresse luua ilma domeeni registreeritud kasutaja nõusolekuta. Kuna kostja ka neile 08.02.2016 väidetele ei vastanud, puudub kolleegiumil vajadus kaaluda täiendava järelepärimise tegemist domeeni haldajale ning kostja poolt 06.05.2015 e-kirja saatmise eitamine ei ole kohtu jaoks veenev ega eluliselt usutav. Kohtute infosüsteemist nähtub, et MK kas isiklikult või mõne juriidilise isiku esindajana on kohtuskäimise kogemisega isik, kelle puhul on usutav, et 30.04.2015 kohtuametnikuga kõneldes talle kas juba oli teada või ta sai kõnest teada tsiviilasja numbri ning palus kohtudokumendid saata 04.05.2015 nimelt seetõttu, et jõuda luua uus e-postiaadress.
25.TsMS § 171 lõike 1 alusel jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud kaebuse esitaja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puuduvad vastustajal kindlaksmääratavad menetluskulud (esindus juhatuse liikme kaudu, riigilõivu tasuma ei pidanud).
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.