lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-121385/7

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 07.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-121385/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1085
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-15-121385

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse avalikult teatavaks- 7. märts 2016, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-15-121385

Tsiviilasi

Korteriühistu XXXX hagi R.M. vastu 551 euro nõudes

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende hageja korteriühistu XXXX (rk XXXX; asukoht XXXX), esindaja Meelis Leis, e-post [email protected]; kostja R.M. (ik XXXX; elukoht XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Vastu võtta korteriühistu XXXX loobumine hagist R.M. vastu 551 euro nõudes ja lõpetada tsiviilasja nr 2-15-121385 menetlus.
2.Jätta poolte menetluskulud R.M. kanda.
3.Määrata tsiviilasjas nr 2-15-121385 korteriühistu XXXX menetluskulude rahaliseks suuruseks 524 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 399 eurot lepingulise esindaja kulud.
4.Välja mõista R.M. korteriühistu XXXX kasuks menetluskulu 410,75 eurot (riigilõiv 11,75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 399 eurot).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Tagastada OÜ KL CONSULT ÕIGUSBÜROO arvelduskontole nr EE342200221011355811 (Swedbank AS) pool tsiviilasja nr 2-15-121385 menetluses tasutud riigilõivust, so 62,50 eurot (07.10.2015 tasutud Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank) viitenumber 00715000124064 riigilõivu 74,25 eurot ja 31.12.2015 tasutud Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 (Swedbank AS) riigilõivu 50,75 eurot) märkides selgitusse „riigilõivu osaline tagastamine tsiviilasjas nr 2-15-121385“. Määrus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Maakohtu menetluses on korteriühistu XXXX (hageja) hagi R.M. (kostja) vastu 551 euro nõudes.
2.25.01.2015 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Sealhulgas palus hageja tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust 62,50 eurot, jätta menetluskulud kostja kanda, määrata rahaliselt kindlaks hageja menetluskulude suurus ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud 563,40 eurot.

Avaldusest nähtuvalt on kostja pärast makseettepaneku kättesaamist tasunud võlgnevuse osaliselt summas 1924,03 eurot ja pärast hagiavalduse kättesaamist veel 1172,30 eurot, so jaanuarikuuks majandamiskulude eest tekkinud võlgnevuse, millise summaga sai kaetud ka hagis nõutud võlgnevuse jääk 551 eurot. Seega on kostja hageja nõude täies ulatuses rahuldanud (1924,03 + 551 = 2475,03). Lisaks on kostja hagejale tasunud hagimenetluses täiendavalt tasutud riigilõivu 50,75 eurot.

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 3 alusel edastas kohus 01.02.2016 kostjale hageja avalduse hagist loobumiseks koos menetluskulude nimekirjaga ja palus kohtule esitada seisukoha seitsme päeva jooksul nõude saamisest arvates. Kostja ei ole hagist loobumisele ega hageja menetluskuludele omapoolset seisukohta esitanud.
4.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel asja menetlus lõpetada.
5.TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna kostja on hageja nõude rahuldanud pärast kohtumenetluse alustamist 07.10.2015, jätab kohus TsMS § 168 lg 5 alusel poolte menetluskulud kostja kanda.
7.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 563,40 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud). Hageja on antud tsiviilasjas tasunud riigilõivu kokku 125 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 74,25 eurot ning hagimenetluses täiendavalt 50,75 eurot). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 124 lg 1 ning § 133 lg 1 kohaselt 551 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 125 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 125 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Vastavalt TsMS § 144 punktile 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lõikes 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Seega on kohtul kohustus kontrollida hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ka omal algatusel.

Menetluskulude nimekirjast ja kohtule esitatud arve-saatelehtedest nähtub, et hagejale on antud tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 4,75 tundi tunnitasuga 114 eurot koos käibemaksuga (maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule edastamine 1 tund; hagiavalduse koostamine ja kohtule edastamine 2,75 tundi ning hagist loobumise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule edastamine 1 tund). Kohus, hinnates hageja lepingulise esindaja ajakulu (kokku 4,75 tundi) võrrelduna tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga, leiab, et hageja esindamisele kulunud aega on näidatud ülemäära suurena. Pealegi ei ole menetluskulude nimekirja koostamise kulu põhjendatud ega vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes, kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ning selle saab kohtule esitada menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (vt 3-2-177-14 p 12). Arvestades käesoleva vaidluse sisu (kohustuse rikkumine), hageja nõude olemust (kohustuse täitmise nõue), tsiviilasja keerukust (vähekeerukas, lihtmenetluse asi) ja mahukust (vähemahukas, nõue rahuldati pärast hagi esitamist) ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud 3,5 tunni eest summas 399 eurot (3,5 × 114). Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 114 eurot tunnis koos käibemaksuga (hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu sisendkäibemaksu tagasi arvestada) pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-15-121385 hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 524 eurot (125 + 399).

8.TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel tagastab kohus hagejale pool antud menetluses tasutud riigilõivust, so 62,50 eurot seoses hagist loobumisega. Riigilõiv on palutud tagastada hageja lepingulise esindaja arvelduskontole nr XXXX (Swedbank AS). Seoses hagejale kohtu poolt riigilõivu osalise tagastamisega (62,50 eurot) ja kostja poolt osalise tasumisega (50,75 eurot) kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 410,75 eurot, millest riigilõiv on 11,75 eurot ja lepingulise esindaja kulu 399 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja