Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Määruse tegemise aeg ja koht
08. juuli 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-7051
Tsiviilasi
A, B, C hagi Y vastu elatise nõudes
Menetlustoiming ja selle kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine, tegemise viis kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Hageja I: A (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx) esindajad Hageja II: B (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx) Hageja III: C (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx) Hagejate seaduslik esindaja: X (isikukood xxxxxxxxxxx) Hagejate lepinguline esindaja: Angela Jürgenson (OÜ HUGO; e-post xxx) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxx)
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on A, B, C hagi Y vastu elatise nõudes. 20.06.2022 kirjaga tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss selliselt, et kostja hakkaks tasuma elatist hagejatele 155 eurot kuus. 28.06.2022 esitasid hagejad allkirjastatud kompromissi kohtule. 01.07.2022 teatas kostja kohtule, et on kohtu pakutud kompromissiga nõus ja 08.07.2022 saabus kohtule kostja poolt allkirjastatud kompromiss. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. Kohus peab täiendavalt vajalikuks ära märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Eeltoodu tähendab, et alaealisel lapsel on õigus nõuda ülalpidamiskohustust kuni täisealiseks saamiseni. Seega tuleb kostjal hagejatele tasuda elatist kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab TsMS § 430 lg 6 ja 8 ning TsMS § 432 alusel, et: - Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. - Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled leppisid kokku, et loobuvad käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.