Eesti Vabariigi nimel
Kohus Kohtukoosseis
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
07.03.2016 Tallinnas 2-13-5799 LM hagi BM vastu ühisvara jagamiseks ja BM vastuhagi ühisvara jagamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.01.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LM apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja LM (IK XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Tanel Mällas Kostja BM (IK XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Mare Lust Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Harju Maakohtu 15.01.2015 otsus tsiviilasjas nr. 2-13-5799 tühistada abikaasade ühisvara koosseisu ja rahalise hüvituse väljamõistmise (otsuse resolutsiooni p. 5) osas ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. LM apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulu jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Poolte abielus registreeriti 22.05.1980. BM esitas 22.11.2012 hagi abielu lahutamiseks. Harju Maakohtu 11.09.2013 otsusega nende abielu lahutati ja see otsus jõustus 27.02.2014. LM esitas 05.02.2013 Harju Maakohtule hagi BM vastu, milles palus poolte varaühisuse lõpetada ja abikaasade ühisvara jagada. Hagiavalduse kohaselt tekkis kostjal augustis 2012.a. elukaaslane, kelle juurde kostja kolis, viies kaasa hageja kuldehted 15 000 euro väärtuses. Lisaks viis kostja kaasa hageja operatsioonidele ja ravimitele kuluvad rahalised vahendid ning hageja tütrele kuuluva raha. Kostja rikkus hageja õigusi ja kahjustas ühisvara. Hageja arvates kuulub ühisvara hulka 2-toaline korter Tallinnas, XXX väärtusega 32 000 eurot; garaažiosak garaažiühistus XXX maksumusega 3000 eurot; sõiduauto Toyota Land Cruiser 120 reg.nr XXX XXX väärtusega 20000 eurot; kaks haagist - Tiki Treiler reg.nr XXX XX ja haagis MAZ reg.nr XXX XX - väärtusega kumbki 250 eurot; LM rahalised vahendid pankades 181 000 eurot; 1⁄4 kaasomandis olevast kinnistust XXX väärtusega 2000 eurot; BM saamata dividendid firmast S 271 032 latti, s.o 390 000 eurot; rahalised vahendid Eesti ja välismaa pankades BM kontodel - Swedbank Estonia deposiitarvel 425 000 eurot, Swedbank Latvias 875 000 eurot, Rietuma Banka deposiitarvel 390 00 eurot, Sampo Panga „portfelio“ 750 000 eurot (sh fondid 160 000 eurot); SEB Pank deposiitarved ja hoiused 51 000 eurot. Kokku rahalised vahendid BM kontodel 1 352 500 eurot. Kokku on hageja väitel pooltel ühisvara 1 980 500 euro väärtuses. Ühisvara tuleb jagada pooleks, kummalegi poolele vara 990 250 eurot. Hageja soovis ühisvara jagada selliselt, et temale jääb korter XXX tn., garaažiosak, sõiduauto ja hageja rahalised vahendid 181 000 eurot. Kostjale jääb kinnistu XXX, kaks haagist, kõik kostja nimel olevad rahalised vahendid Eestis ja välismaa pankades, samuti saamata dividendid firmast S summas 390 000 eurot, kostja poolt kodunt võetud sularaha 65 000 eurot. Hagejale jääb kokku vara 236 000 euro ulatuses ja kostja tasub hagejale rahalist kompensatsiooni 540 000 eurot (toimiku I kd., lk. 69-73).
Kostja vastus ja vastuhagi
Kostja ei nõustunud hageja väitega, et viis kodust ära hagejale kuuluvad kuldehted ja hagejale või tütrele kuuluvad rahalised vahendid. Hageja pöördus selles osas politseisse ja kriminaalmenetlust ei algatatud. Kostja arvates kuulub ühisvara hulka: korteriomand XXX, maksumusega 32 000 eurot; garaažiosak garaažiühistus XXX maksumusega 3000 eurot; sõiduauto Toyota Land Cruiser maksumusega 16 000 euro; kaks haagist koguväärtusega 1200 eurot; ühisomandis olev ja teiste omanikega kaasomandis olev XXX asuv maatulundusmaa, mille väärtus ei ületa 500 eurot ning kostja on nõus loovutama selle hagejale 2000 euro eest; LM nimel olevad rahalised vahendid 181 000 eurot; BM nimel olevad rahalised vahendid 4091,69 eurot. Vastuhagis soovis BM jagada ühisvara selliselt, et temale jääb korteriomand, sõiduauto, garaažiboks ja tema nimel olevad arvelduskontod - kokku vara väärtusega 55 091,69 eurot. Ülejäänud vara on vastuhageja nõus jätma hagejale ning soovis hagejalt enamsaadud vara arvelt rahalist hüvitist. Maakohtu põhjendused Harju Maakohus jättis 15.01.2015 otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osaliselt. Kohus jättis LM omandisse 1⁄4 osa kinnistust XXX (reg.nr XXXXXXX) ja BM ainuomandisse korteriomandi Tallinnas, XXX (reg.nr XXXXXXXX), garaažiosaku garaažiühistus XXX ja sõiduauto Toyota Land Cruiser reg.nr XXX XXX. Poolte arvelduskontodel ja nende käsutuses olevad rahalised vahendid jättis kohus vastavalt LM-le 181 000 eurot ja BM-le 4092 eurot ning mõistis LM-lt välja enamsaadud ühisvara arvelt BM-le 63 379 eurot. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leidis, et hageja ei ole ühtegi tõendit esitanud selle kohta, et kostja on käitunud nii, nagu on sätestatud PKS § 36 lg-s 1. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et ühisvara koosseisu kuuluvad korteriomand, garaažiosak, sõiduauto, kaks haagist, maatükk XXX ja LM nimel olevad rahalised vahendid 181 000 eurot. Lisaks kuuluvad kostja väitel ühisvara hulka temale kuuluvad rahalised vahendid 4091,69 eurot. Pooled on nende korteri ja garaažiosaku väärtuse määranud sarnaselt - korter 32 000 eurot ja garaažiosak 3000 eurot ning sõiduauto väärtusega 16 000 eurot. Hageja arvates on XXX valla asuva kinnistu väärtus 2000 eurot ning vastaspoole väitel 500 eurot. Kohus määras kinnistu väärtuseks kummagi poolte väärtuse keskmise ehk 1250 eurot. Hageja määras haagiste Tiki Treiler ja MAZ väärtuseks kokku 500 eurot ja kostja 1200 eurot. Kohus määras haagiste väärtuseks poolte väärtuste keskmise ehk 850 eurot. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et LM kontodel ja nimel olevatest rahalistest vahenditest kuuluvad ühisvara kooseisu rahalised vahendid 181 000 eurot. Hageja väitel kuuluvad ühisvara koosseisu kostja kontodel olevad rahalised vahendid kokku 1 352 500 eurot. Vastaspoole väide on, et ühisvara koosseisu kuuluvad kostja rahalised vahendid kontodel kokku 4091,69 eurot. Hageja/vastukostja esitas menetluse jooksul taotluse ja palus kohtul koguda mitmeid tõendeid kostja/vastuhageja rahaliste vahendite kohta. Ükski esitatud tõenditest ei tõenda aga kostjale rahaliste vahendite kuulumist hageja poolt nimetatud summas.
Poolte abielulahutus jõustus 27.02.2014, seega tuleb poolte ühisvaraks hinnata nende vara nimetatud kuupäeva seisuga. Hageja tõendid vastaspoole rahalise seisu kohta ei tõenda ühisvara koosseisu abielu lõppemise aja seisuga, vaid muul ajal. Kuna hageja ei ole oma väiteid kostja rahaliste vahendite osas tõendanud, luges kohus tõendatuks summa, mille kostja omaks võttis, s.o 4091,69 eurot. Seega on pooltel ühisvara kokku 238 942 euro väärtuses. Kohus leidis, et asjaolusid ühisvara jagamisel poolte võrdusest kõrvalekaldumiseks ei esine ning ühisvara tuleb jagada võrdsetes osades. Kostja nõudis korteri XXX tänaval, garaažiosaku ning sõiduauto Toyota Land Cruiser jätmist enda omandisse. Hageja nõustus, et kostjale jäävad sõiduauto ja garaaž. Kostja põhjendas nõuet jätta korter temale sellega, et korter on registreeritud tema nimele ning tema kasutab korterit. Kohus leidis, et kostja omandisse tuleb jätta sõiduauto väärtusega 16 000 eurot ja garaažiosak väärtusega 3000 eurot. Samuti korteriomand XXX tänaval väärtusega 32 000 eurot, kuna tegemist on kostja elukohaga. Kumbki pooltest ei soovinud XXX asuvat kinnistut väärtusega 850 eurot ning kahte haagist väärtusega kokku 850 eurot. Kohus leidis, et haagised tuleb jätta kostja omandisse, kuna need on registreeritud tema nimele. Pooltele 1⁄4 osas kaasomandist kuuluvast XXXl asuvast kinnistust jättis kohus hagejale, kuna kostjale jäi muu esemeline vara. Hageja nõusolek kinnistusraamatu ning kande muutmiseks kostja kasuks XXX vallas asuva kinnistu suhtes tuleb asendada kohtuotsusega. Eeltoodust tulenevalt on hageja vara väärtus 181 850 eurot (rahalised vahendid 181 000 eurot ja kinnistu 850 eurot). Kostja vara väärtus on 55 092 eurot (rahalised vahendid 4092 eurot, korter 32 000 eurot, sõiduauto 16 000 eurot, garaažiosak 3000 eurot, haagised 850 eurot). Hagejal on seega enamsaadud vara 126 758 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista enamsaadud vara arvelt 63 379 eurot. Apellatsioonkaebus LM palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada. Apellant vaidlustab maakohtu otsuse selles osas, mis puudutab rahaliste vahendite jagunemist ja korteriomandi kostjale jätmist. Hageja esitas ühisvara jagamise hagi PKS § 36 lg 1 p 1 alusel, sisustades sätte asjaoluga, et kostja viis poolte ühisest kodust ära sularaha ja ehteid. Kuigi hagiavalduse aluseks toodud asjaolu ei ole menetluse käigus tõendamist leidnud, on kostja ühisvara siiski kuritarvitanud ja apellandi õigusi kahjustanud ning seetõttu on kohus asjas teinud ebaõige lahendi. Nimelt ilmnes tsiviilasja raames, et kostja teostas ühisvara hulka kuuluvate rahaliste vahenditega tehinguid tema nimel olevatelt pangakontodelt ilma hageja nõusolekuta, kandes suuri summasid välismaale. Hageja arvestas jagatava ühisvara hulka kostja nimel olevatel pangakontodel asuvaid rahalisi vahendeid 1 352 500 eurot ning esitas tõendina väljavõtted kostja pangakontodest. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt on summa märkimisväärselt vähenenud. Kuna hageja ei ole mingite tehingute tegemiseks nõusolekut andnud ega tehinguid ka hiljem heaks kiitnud, on kostja rängalt rikkunud ühisvara valitsemise põhimõtet ning on ühisvara tehingute tegemisega oluliselt vähendanud, kahjustades seeläbi hageja õigusi. Maakohus ei ole otsuse tegemisel kohtu enda poolt kogutud tõendeid uurinud.
Kohus on jätnud tähelepanuta hageja tõendid ning arvestanud, et abielu lahutuse jõustumise kuupäeva, s.o 27.02.2014 seisuga, oli kostja nimel olevaid rahalisi vahendeid 4091,69 eurot. Praegusel juhul on kostja süstemaatiliselt ja tahtlikult ühisvara näilikult vähendanud, kohus on otsuses selle põhjendamatult tähelepanuta jätnud. Kohus jättis korteriomandi kostjale. Samas ei ole kohtu poolt toodud välja mitte ühtegi põhjendust, miks kohus ei jätnud korterit hagejale, kes seda samuti soovis. Seega on otsus põhjendamatu, mis on menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada enamsaadud ühisvara arvelt hagejalt kostjale väljamõistetud rahalise hüvituse (otsuse resolutsiooni p. 5) osas ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuses vaidlustab apellant maakohtu otsust osaliselt - ühisvara koosseisu määramist ja hüvitise väljamõistmist ning korteriomandi jätmist kostjale. Mis puutub viimasesse, siis ringkonnakohus leiab . et selles osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. Maakohus on korteriomandi jätmist kostjale põhjendanud sellega, et korteriomand on registreeritud kostja nimele ja kostja seda kasutab. Kohtupraktikas üldjuhul jäetakse eluruum sellele endistest abikaasadest, kes seda rohkem vajab kasutamiseks elukohana. Arvestades, et hageja ei ole ei maakohtus ega apellatsioonkaebuses esile toonud, miks peaks korteriomandi ühisvara jagamisel temale jätma, ning seda, et kinnistusraamatu andmetel kuulub hagejale eluruum kinnistul aadressil Tallinn, XXX, siis loeb ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendused korteriomandi kostjale jätmiseks piisavaks ja põhjendatuks. Ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel ja hüvitise väljamõistmisel ei ole maakohus mingit tähelepanu osutanud hageja nõudele arvata jagatava ühisvara hulka kostja hoiustel olnud märkimisväärsed rahalised vahendid, mida kostja ilma hageja nõusolekuta kandis üle kolmandatele isikutele, ja piirdus üksnes kostja hoiuste jäägi jagamisega, millised olid olemas poolte varaühisuse lõppemisel, s.o. 27.02.2014. Maakohus on märkinud vaid, et hageja tõendid vastaspoole rahalise seisu kohta ei tõenda ühisvara koosseisus abielu lõppemise aja seisuga, vaid muul ajal. Sellega on maakohus põhjendamatult jätnud tähelepanuta ja kohaldamata PKS § 34 lg. 3, milline sätestab, et kui ühisvara väheneb tehingu tõttu, mille abikaasa on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama; hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumisse. Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg. 1 ja praegu kehtiva PKS-i §-ist 25 tulenevalt kehtib eeldus, et abielu (varaühisuse) kestel ühe abikaasa poolt omandatud vara kuulub abikaasade ühisvara hulka. See kehtib ka ühe abikaasa pangakontodele laekunud rahaliste vahendite suhtes. Nii varem kehtinud kui ka praegu kehtiva PKS kohaselt võib ühe abikaasa pangaarvele laekunud summad teatud tingimustel kujutada endast selle abikaasa lahusvara, näiteks kui summa laekub selle abikaasa lahusvara müügist või kinkena sellele abikaasale.
PKS § 29 lg. 1 kohaselt kui abikaasad valitsevad vara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. PKS § 34 lg. 3 kohase vara vähenemisena saa käsitada ka abikaasa pangaarvelt abikaasade ühise kohustuse (näiteks võetud laenu) kustutamist. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel ülalmärgitust lähtudes selgitama poolte seisukohti ja võimalikke vastuväiteid PKS § 34 lg. 3 kohaldamisel. Kohus peab hagejale tegema ettepanku täpsustada oma PKS § 34 lg. 3 kohast nõuet, näidates, milliseid konkreetseid tehinguid (ülekandeid) ta peab ühisvara vähendamiseks ilma tema nõusolekuta, ja kostjale selgitama, et vastuväidete esitamisel lasub tõendamiskoormis temal. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd poolte ühisvara on osaliselt jagatud, on mõlema poole huvides sõlmida jäänud vaidlusküsimuses kompromiss, vältimaks mahukat ja tõenäoliselt kulukat menetluse jätkumist ja saavutamaks nn. õigusrahu. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja tegemist on perekonnasuhtest tuleneva vaidlusega, jätab ringkonnakohus poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulu nende endi kanda.
Reet Allikvere
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.