Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-19-12266 tsiviilasjas nr 2-15-16531. Tsiviilasjas nr 2-15-16531 rahuldati Bogdan Mikhanyuki (hageja isa) hagi hageja vastu ja mõisteti hagejalt tema isa kasuks välja 25. novembril 2006 sõlmitud suulise ja tähtajatu laenulepingu (laenuleping) alusel põhivõlgnevus 63 911 eurot, hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 4243 eurot ning viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis tasumata põhisummalt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja isa sõlmis kostjaga 4. juulil 2017 nõude loovutamise lepingu (nõude loovutamise leping), millega loovutas tsiviilasjast nr 2-15-16531 tulenevad nõuded kostjale. Hageja leidis, et kostja on vale sissenõudja ning tal ei ole hageja vastu nõudeid, sest hageja isa ja kostja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping on tühine algusest peale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Loovutatud nõude aluseks on laenuleping, millest tulenev nõue kuulus nõude loovutamise ajal hageja isa ja Ljubov Mihanjuki (abikaasade) ühisvara hulka. Nõude loovutamise leping on tühine, sest abikaasa ei andnud hageja isale nõusolekut, et nõue kostjale loovutada, samuti ei ole ta nõude loovutamist heaks kiitnud. Hageja isa ei saanud nõuet kehtivalt loovutada ka seetõttu, et tegemist ei olnud perekonna huvides tehtava tehinguga perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kolmanda lause mõttes. Hageja isa ja tema abikaasa abielu sõlmiti 22. mail 1980 ja lahutati Harju Maakohtu 11. septembri 2013. a otsusega, mis jõustus 26. veebruaril 2014. Abikaasade varaühisuse varasuhe lõppes

2(6)

2-19-12266 Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi vale kostja vastu. Nõude loovutamise lepingu tühisust ei saa tuvastada menetluses, kus menetlusosalised ei ole mõlemad lepingupooled. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärgiks saab olla täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine vaidluse tõttu võlgniku ja sissenõudja vahel. Praeguses asjas ei vaielda täitedokumendi täidetavuse üle, vaid küsimuse all on see, kas kostja on õige sissenõudja. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine ei välistaks hageja kohustust tasuda jõustunud kohtulahenditest tulenevat võlga. Seetõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Hageja isa abikaasa, kelle nõusolekuta loovutas hageja isa kostjale nõuded, ei ole lepingut vaidlustanud. Samuti ei muuda abikaasa nõusoleku puudumine nõude loovutamist tühiseks, sest PKS § 29 lg 1 teine lause sätestab, et kui üks abikaasa käsutab ühisvarasse kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Kuna teise abikaasa nõusolekut eeldatakse, ei muutu käsutustehing tühiseks, vaid teine abikaasa saab PKS § 34 lg 3 alusel esitada nõude ühisvara väärtuse vähenemise hüvitamiseks.

2-19-12266 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga TMS § 221 lg 1 mõttes. Asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab erandina tugineda asjaõiguslepingu tühisusele, kui see mõjutab tema õigusi, st juhul, kui asjaõigusleping mõjutab hageja asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust, või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest (Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 14). Asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab tugineda lepingu tühisusele ka täitemenetluses TMS § 109 kohase hagi esitamisel (Riigikohtu 16. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-9790/18, p 14.3). Nõude loovutamine on käsutustehing, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust (Riigikohtu 23. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p-d 18 ja 19). Kuna nõude loovutamise leping on käsutustehing, mõjutas see praeguses asjas vahetult hageja kui võlgniku õiguslikku positsiooni ja sellest sõltus, kelle vastu võlgnikul kohustus tekkis. Hageja võib tugineda tema isa ja kostja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu tühisusele enda vastu suunatud täitemenetluses TMS § 221 lg 1 järgse hagiga (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-15, p 11 ja 21. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17). Nõude loovutamise leping on tühine, sest hageja isal ei olnud ühisvara hulka kuuluva nõude loovutamiseks enda abikaasa nõusolekut. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et abikaasa on nõude loovutamise heaks kiitnud. PKS § 31 lg 1 järgi on abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Asjakohatu on kostja väide, et vallasasja või õiguse käsutamisel teise abikaasa nõusolekuta ei ole tagajärjeks mitte tehingu tühisus, vaid teise abikaasa võimalik kahju hüvitamise nõue PKS § 34 lg 3 alusel. Ebaõige on ka väide, et kostja omandas nõude heauskselt, sest nõuete heauskne omandamine ei ole võimalik (vt Riigikohtu 23. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p-d 18 ja 19). Kuna hageja isa ja kostja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping oli tühine algusest peale, ei saa kostja olla täitemenetluses sissenõudjaks ning sundtäitmine tuleb tunnistada TMS § 221 lg 1 alusel lubamatuks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

2-19-12266 hageja isale nõusolekut nõude loovutamiseks. Lisaks ei ole ühisvara hulka kuuluva nõude loovutamine tühine, sest PKS § 29 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse teise abikaasa nõusolekut, kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust. Abikaasal, kes nõusolekut ei andnud, on õigus nõuda PKS § 34 lg 3 alusel ühisvara süülise vähendamise tõttu kahju hüvitamist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5(6)

2-19-12266 Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et nõude loovutamise lepingu tühisuse vastuväite võib esitada ka võlgnik ehk isik, kelle vastu olev nõue loovutati. VÕS § 170 esimese lause eesmärk ei ole välistada võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Võlgnik võib VÕS § 171 lg 1 alusel esitada ka need vastuväited, mis tulenevad nõude loovutamisest (vt Riigikohtu

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.