Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek Soots
Tsiviilasi
OÜ KVL Ehitus hagi OÜ Fund Ehitus vastu võla väljamõistmiseks
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.03.2016, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.07.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Fund Ehitus apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik
26 107,33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ KVL Ehitus (reg kood 10737285), esindaja vandeadvokaat Viive Kaur
Kirjalik menetlus
Kostja OÜ Fund Ehitus (reg kood 11277437), lepinguline esindaja Alik Karajev
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 09.07.2015 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.OÜ Fund Ehitus apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
3.Võtta vastu OÜ KVL Ehitus poolt esitatud tõendina poolte 18.07.-27.07.2011 ekirjavahetus.
4.Jätta asja juurde võtmata OÜ Fund Ehitus poolt apellatsioonimenetluses esitatud järgmised tõendid: maksekorraldus, Majandustegevuse registri väljatrükk ja 17.12.2010 aasta kasutusloa taotlus ehituse püstitamisel.
5.Parandada maakohtu otsuse pealdises olev tsiviilasja number 2-14-43003 ja lugeda õigeks numbriks 2-13-43003.
6.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta OÜ Fund Ehitus kanda.
7.Mõista OÜ-lt Fund Ehitus välja OÜ KVL Ehitus kasuks hüvitis apellatsioonimenetluse kulude katteks summas 1320 eurot.
8.OÜ-l Fund Ehitus tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ KVL Ehitus (hageja) esitas 16.09.2013 Harju Maakohtusse hagi OÜ Fund Ehitus (kostja) vastu põhivõlgnevuse 24 255,09 euro ja viivise 6618,33 euro väljamõistmiseks. Pooled sõlmisid 16.08.2010 töövõtulepingu nr 17-29 (edaspidi leping), mille alusel kohustus hageja teostama kipsseinte ehituse Jõhvi kohtumajas (edaspidi kohtumaja) aadressil Kooli tn 2a, Jõhvis ja kostja tasuma hagejale teostatud tööde eest. Tööde teostamise käigus tegi kostja hagejale ettepaneku teostada nii kohtumajas kui ka Kersti Võlu Koolituskeskuse (edaspidi koolituskeskus) ruumides täiendavalt veel siseviimistlustöid. Hageja nõustus, eraldi kirjalikku kokkulepet nimetatud tööde osas ei sõlmitud. Pooled juhindusid vastavate tööde teostamisel tavalistest turuhindadest. Tööde mahud ja maksumused arutati 16.08.2010 lepingus nimetatud isikute vahel suuliselt läbi. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimus kirjalike aktide alusel, kus olid märgitud tööde üksikasjalikud mahud, ühikhinnad ja selle alusel ka tööde kogumaksumus. Lepingus kokkulepitud tööde üleandmine toimus 20.12.2010 tööde üleandmise- ja vastuvõtmise aktide allkirjastamisega, mille põhjal esitas hageja kostjale järgmised arved: arve nr 133 summas 15 249,26 eurot, põhines aktil nr 117; arve nr 134 summas 11 421,77 eurot, põhines aktil nr 118; arve nr 136 summas 13 573,80 eurot, põhines kohtumajas teostatud tööde 10% maksumuse kinnipidamisel tööde käigus, mis kuulus hagejale väljamaksmisele pärast tööde lõplikku üleandmist; arve nr 137 summas 2310,21 eurot, põhines koolituskeskuse ruumides teostatud tööde 10% maksumuse kinnipidamisel tööde käigus, mis kuulus hagejale väljamaksmisele pärast tööde lõplikku üleandmist. Kokku esitas hageja arveid summas 42 555,04 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 18.01.2011. Kostja tasus 28.03.2011 hagejale 18 299,95 eurot. Kostjal on arvete eest tasumata kokku 24 255,09 eurot, millele lisandub viivis. Lepingu punkt 11.2 piirab viivise maksimaalset määra 5%-ni lepinguliste tööde hinnast, mis on 6 618,33 eurot. Hageja taotleb nimetatud viivise väljamõistmist kostjalt. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Tegelikkuses lepiti juba lepingu sõlmimisel kokku ka kohtumaja siseviimistlustööde tegemises. Lepingu täitmise käigus tekkis kostjal vajadus teostada siseviimistlustöid ka koolituskeskus ruumides. Sellest tulenevalt leppisid pooled suuliselt kokku, et hageja teostab siseviimistlustöid ka kohtumajas, millele kohaldatakse lepingu sätteid. Kuna kohtumajas teostati töid kokku ca 500 ruumis, oli ruumide arvukusest tulenevalt keeruline teostatavate tööde täpsetes mahtudes kokku leppida enne tööde teostamist. Seetõttu lepiti kokku, et tööde täpne maht selgub seinte ülemõõtmisel.
17.01.2011 toimunud poolte kohtumise järgselt edastas hageja esindaja EV kostja esindajale AM-le e-posti aadressile lepingu järgselt teostatud tööde aktid nr 117 ja 118 ning arved 133, 134, 136 ja 137. E-kirjas aktsepteeris hageja asjaolu, et kostja soovib kontrollida tööde mahtusid ja tasuda arved 133, 134 tähtaegselt ning arved 136 ja 137 peale mahtude kontrolli. 19.01.2011 edastas AM kostja esindajana hagejale e-kirja, millele olid manusena lisatud OÜ TLN TIB poolt koostatud inventariseerimisjooniste alusel kontrollitud mahtudega kohtumaja siseviimistlustööde tabel, samuti kostja märkustega akt nr 117. Nimetatud e-kirjas palus kostja kontrollida edastatud mahutabelid üle ning teatada oma seisukoht. Hageja ühtegi konkreetset vastuväidet ei esitanud. Hageja oli kohtumajas teostatud kipsi- ja viimistlustööde eest arvestanud tasu 151 168,90 krooni s.o 9661,45 eurot (lisandub käibemaks) enam, kui lepingu lisaks 7 olevas hinnapakkumises toodud ühikuhindade ja kohtumajas ruumide ülemõõtmisel tuvastatud mahtude alusel oleks õigus olnud. 20.01.2011 edastas kostja hagejale analoogilise e-kirja koolituskeskuses teostatud tööde osas, millele kostja lisas manusena nimetatud hoone ruumide esialgse plaani ning lõpliku plaani alusel tehtud mahtude arvutused. Hageja oli koolituskeskuse ruumides teostatud viimistlustööde eest arvestanud tasu kokku summas ca 87271,2 krooni e. 5577,65 eurot (sisaldab käibemaksu) enam, kui lepingu lisaks 7 olevas hinnapakkumises toodud ühikuhindade ja koolituskeskuse ruumide ülemõõtmisel tuvastatud mahtude alusel oleks hagejal õigus olnud. Hageja on piirdunud üldsõnaliselt mahuandmetega mittenõustumisega. Kohtumaja sarnaste suurte hoonete puhul on ehitustegevuses tavapärane, et enne tööde teostama asumist lepitakse kokku tehtavate tööde ühikhindades, kuid reaalsed mahud selguvad pärast tööde teostamist tehtavatel mahuarvutustel. Kostja poolt 19.01.2011 ja 20.01.2011 hagejale edastatud aktide nr 117 ja 118 muudatused põhinesid ruumide mõõtmisel saadud numbrilistel näitajatel. 25.01.2011 saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et kostja arvutused ei ole õiged. Samas väitis hageja, et detsembrikuu kuupäevaga dateeritud aktid ja arved on kostja allkirjastanud ning seega eeldused maksmiseks täidetud. Kostja teatas, et tema käes ei ole allkirjastatud akte ning palus need saata. Kostja palus veelkord eriarvamuse olemasolul esitada vastuväited konkreetselt ruumide kaupa ja numbrites. 08.02.2011 saatis hageja AM-le vaidlustatud aktid, millel olid kostja projektijuhi EP allkirjad. Kostjale teadaolevalt allkirjastati aktid kostja töötaja poolt ekslikult 2011 veebruaris, mitte detsembris 2010. Seda kinnitab hageja 13.01.2011 e-kiri EP-le, milles ta teatab, et saadab lõpliku akti koolituskeskus ruumides teostatud tööde osas ning mille manuseks oli aktid nr 118 ja 117, mis olid nii hageja kui kostja poolt allkirjastamata. Kuna hageja ei täitnud lepingu punktist 13.2. tulenevat pangagarantii esitamise kohustust, pidas hageja kostjale tasumisele kuuluvast lõppsummast kooskõlas lepingu punktiga 13.5. kinni 5%. Vastavalt kostja arvutustega aktile, pidi kostja kohtumaja viimistlustööde eest hagejale tasuma 1 563 825,72 krooni (99 946,68 eurot) ja kipsitööde eest 378 609,6 krooni (24 197,56 eurot). Kokku kuulus tasumisele 1 942 435,32 krooni (124 144,24 eurot). Summad sisaldavad käibemaksu 20%. Kostja oli kohtumajas teostatud tööde eest tasunud selleks hetkeks kokku 1 672 855,2 krooni (106 914,93 eurot). Seega kostja arvestuste järgi oli veel tasumata 269 580,12 krooni (17 229,31 eurot). Vastavalt lepingu punktile 13.5 oli kostjal õigus teostatud tööde eest õigus pidada kinni 6207,21 eurot (124 144,24×5%). Arvest nr 136 tasus kostja 11 022,1 eurot (17 229,31 – 6207,21). Arvet nr 133 kostja ei tasunud, kuna oli arve nr 136 tasumisel maksnud kohtumajas teostatud tööde kogusumma (v.a. kinni peetud 5%). Vastavalt kostja arvutustele, kuulus koolituskeskuse ruumides teostatud viimistlustööde eest akti nr 118 alusel hagejale tasumisele kokku 274 193,32 krooni (17 524,15 eurot;
sisaldab käibemaksu 20%). Kostja oli viidatud ruumides teostatud tööde eest tasunud selleks hetkeks 146 610 krooni (9370,09 eurot), seega oli veel tasumata 127 583,32 krooni (8154,06 eurot). Vastavalt lepingu punktile 13.5 oli kostjal õigus kinni pidada 876,20 eurot (17 524,15×5%). Arve nr 137 eest, mis põhines kooskõlas lepingu punktiga 7.7 koolituskeskuse ruumides teostatud tööde 10% maksumuse kinnipidamises, tasus kostja 1041,12 eurot. Arvest nr 134 tasus kostja 6236,73 eurot, seega kokku 7277,85 eurot (8154,06-876,2). Lepingu alusel garantiiaegsete kohustuste täitmise tagamisena kinni peetud 5% on kostja kasutanud kohtumajas ja koolituskeskus ruumides garantiitööde tegemiseks tehtud kulutuste katteks, kuna hageja ei teostanud lepingu esemeks olevates ruumides garantiitöid talle selleks 27.07.2011 e-kirjaga antud tähtajaks - 15.08.2011. Kolmandad isikud on teostanud kostja poolt hagejale 18.07.2001 e-posti teel edastatud ja ehituseksperdi AL 28.07.2011 e-kirja teel edastatud arvamuse kohaselt garantiitööde alla kuuluvad tööd. Hoolimata aktide nr 117 ja 118 ekslikku allkirjastastamist kostja töötaja poolt, võib kostja keelduda tasumast reaalselt teostamata tööde eest. Kostjale teadaolevalt allkirjastati vaidlusalused aktid nr 117 ja 118 kostja töötaja poolt mitte varem kui 2011. veebruari alguses. Kuna kostja põhinõue on tõendamata, ei ole põhjendatud sellelt arvestatud viivise nõue. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja määras kindlaks väljamõistetavate menetluskulude suuruse. Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 16.08.2010 lepingu, mille esemeks oli kohtumajas nii kipsseinte ja kui ka viimistlustööde teostamine; kostja tellis täiendavalt koolituskeskuse ruumides viimistlustööd ja kipsitööd; pooled allkirjastasid tööde üleandmise- vastuvõtmise aktid nr 117 ja 118. Kuna lepingu täitmise käigus tekkis kostjal vajadus teostada siseviimistlustöid koolituskeskuse ruumides, leppisid pooled suuliselt kokku, et hageja teostab ka need siseviimistlustöid. Poolte vahel on vaidlus selles, kas täiendavale kokkuleppele kohalduvad 16.08.2010 töövõtulepingu sätted. 20.01.2011 e-kirjast nähtus, et kostja esindajale AM-le ei olnud teada, milliseid täiendavaid hinnapakkumisi, tellimusi, pakkumisi või kokkuleppeid olid pooled sõlminud, seega AM ei olnud lepingu sõlmimise ja täitmise ajal isikuks, kes hagejaga kostja esindajana suhtles. Hageja 24.08.2010 lisatööde hinnapakkumisega ja kostja töötaja EP nõustumisega luges kohus tõendatuks, et lisaks 16.08.2010 sõlmitud töövõtulepingule reguleerivad täiendavalt poolte vahelisi suhteid kirjalikud ja suulised kokkulepped, mis sõlmiti enne 20.12.2010 üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamist. Lepingu lisa 5 punkt 4 ja töövõtja hinnapakkumises sisalduv märge kinnitavad asjaolu, et tööde mahtu pidid pooled täpsustama peale tööde teostamist. Tuivastamist ei leidnud, et pooled arutasid suuliselt läbi tööde mahu. EP oli kohtu hinnangul isikuks, kes sai lepingut sõlmida või muuta 16.08.2010 lepingu punkti 15.1.2 alusel. 16.08.2010 lepingu sõlmis kostja esindajana EP. Samuti on kostja juhatuse liige AM 15.03.2010 andnud volikirja EP-le kuni 3 000 000 krooni maksumusega alltöövõtu-, rendi-, hanke ja ajutiste kommunikatsioonide liitumislepingute sõlmimiseks kohtuhoone ehitusobjektile. EP kinnitas 16.08.2010 lepingu punktides 3.2.1.-3.2.2., et tema esindusõigus on kehtiv, tal on kõik vajalikud volitused lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ning lepingu sõlmimine ja täitmine ei ole vastuolus ühegi lepinguga.
Kostja ise on kogu pooltevahelise suhtluse käigus aktsepteerinud EP poolt sõlmitud kokkuleppeid ning asus alles peale aktide allkirjastamist väitma, et EP-l puudus õigus akte allkirjastada. Samas ei sätesta lepingu punkt 15.1. ja 10.6. isikut, kellel on õigus akte allkirjastada. Mõistlik isik võis uskuda, et EPl on õigus üleandmise-vastuvõtmisakte allkirjastada (TsÜS § 118 lg 2). Tasu suurus tulenes 16.08.2010 lepingu punktist nr 8.1., 24.08.2010 pakkumise ja pakkumisega nõustumise e-kirjadest ning vahetult enne aktide nr 117 ja 118 allkirjastamist sõlmitud suulisest kokkuleppest, mida kinnitab aktides märgitu. Kostja vastupidist ei ole tõendanud. 16.08.2010 sõlmitud lepingu puntki 8.1. kohaselt on tasu lepingu nõuetekohase täitmise eest 287 958 krooni, millele lisandub käibemaks. Pooled lähtusid lepingu sõlmimisel hindadest, mis kajastusid lepingu lisas 7. Vastavalt lepingu punktile 4.1. täiendavad leping ja selle täitmise käigus kokku lepitud muudatused ja täiendused, sealhulgas ehituskoosolekute ja nõupidamiste protokollid ja muud poolte vormistatud dokumendid üksteist. Hilisem säte (kokkulepe, lepingu lisa) tühistab varasema ning erandit kehtestav säte tühistab üldsätte. 24.08.2010 edastas hageja kostjale kohtumaja kogu maja viimistlustööde pakkumise, mille kostja sama kuupäeva vastuskirjaga aktsepteeris. E-kirjast nähtub, et kostja on aru saanud ühikhindade suurenemisest ja sellega nõustunud. Seega on pooltevaheline hilisem kokkulepe tühistanud varasema kokkuleppe. Kostja vastupidist ei tõendanud. Kostja heitis hagejale ette, et hageja on kohtumaja puhul põhjendamatult suurendanud betoonseinte tasandustööde hinda 75-lt kr/m2 kohta 100-le kr/m2 ning pahteldamis- ja värvimistööde hinda 90-lt kr/m2 kohta 100-le kr/m2. Kohtumaja üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et hageja ei ole kohaldanud betoonseinte tasandustöödele hinda, kuna lisatööde esimesel real kajastatud tööd on miinusmärgiga, s.t hageja poolt kostjale esitatud arve selle võrra vähenes. Pahteldamis- ja värvimistöödele kohaldas hageja kõrgemat hinda vastavalt 24.08.2010 sõlmitud kokkuleppele. Koolituskeskuse hinnakokkulepete kohta on ainsaks tõendiks akt nr 118. Kohus järeldas, et pooled jõudsid suuliselt hindades kokkuleppele ja need hinnad kajastuvad aktis nr 118. Aktis nr 118 kajastatud hinnad on samad hageja poolt 24.08.2010 viimistlustööde pakkumises tehtud hindadele, mida kostja on aktsepteerinud. Seega saab järeldada, et tegemist on tavalise tasuga, milles pooled olid ka varasemalt kokku leppinud. Pooled allkirjastasid üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 117 ja 118. Lisaks on hageja esitanud arved nr 136 ja 137, mis põhinevad kohtumajas ja koolituskeskuses teostatud tööde 10% maksumuse kinnipidamisel, mis tuli maksta hagejale peale tööde lõplikku üleandmist. Tööde lõplikku üleandmist kinnitavad 20.12.2010 aktid. Tööde mahtusid ei lepitud kokku enne tööde alustamist. Ekspertarvamusega tuvastas kohus, et hageja on teostanud töid vähemalt aktides nr 117 ja 118 märgitud mahus. Kohus ei arvestanud kostja peale ekspertarvamust esitatud väidetega nagu oleks osaliselt vaidlusalusel objektil hageja töid teostanud ka EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ (edaspidi EKG). Kostja ei esitanud viidatud vastuväidet ei enne ega ka vahetult peale 20.12.2010 aktide allkirjastamist. Kohus pidas kostja esitatud tõendeid ebausaldusväärseks, kuna need esitati pärast ekspertarvamust. Kostja ei teavitanud tööde teostamise käigus hagejat, et osaliselt teostab objektil hageja töid EKG. Kostja ei tõendanud, et 20.12.2010 aktid allkirjastati hiljem kui aktides märgitud kuupäev. Ainuüksi 13.01.2011 kiri ei tõenda, et aktid võidi allkirjastada hiljem. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostjalt tuleb aktide nr 117 ja 118 alusel koostatud arvete nr 133 ja 134 järgne kogu saada olev summa hagejale välja mõista.
Lepingu p-s 7.7 leppisid pooled kokku kohtumaja tööde osas garantiisumma kinnipidamise 10% ulatuses. Töövõtulepingu punkti 13.1 kohaselt algab töövõtja poolt tehtud tööde garantiiaeg tööde vastuvõtmisest tellija poolt ning kestab 24 kuud ehitise omanikule üleandmisest arvates, kuid mitte kauem kui 31.01.2013. Hageja aktsepteeris koolituskeskuse tööde osas garantiisumma 10% ulatuses kinnipidamist, kuid samas ei nähtu poolte kokkulepe, mis ajani pidi garantii kehtima. Kuivõrd pooled ei ole eraldi kokkulepet garantiitähtaja osas sõlminud, siis kehtib koolituskeskuse töödele sama tähtaeg, mis kohtumaja puhul s.o 31.01.2013. Garantiisumma kinnipidamiste väljamaksmise kohta on hageja kostjale esitanud arved nr 136 ja 137. Kostja poolt hagejale garantiitööde nimekirjade esitamist tõendab 18.07.2011 e-kiri. Hageja ei ole aktsepteerinud märgitud töid garantiitöödena. Ehitusekspert AL garantiitööde üldisi põhimõtteid kajastavat e-kirja ei saa pidada ekspertarvamuseks ning nimetatud kiri ei kinnita, et kostja poolt hagejale esitatud nimekirjas märgitud tööde puhul on tegemist garantiitööde alla käivate töödega. Kostja garantiitööde tegemise kinnitamiseks esitatud tõendid ei tõenda garantiitööde teostamist ning samuti seda, millises mahus on töid teostatud. Samuti ei näita materjali soetamist kinnitavad tõendid seda, et materjale kasutati just vaidlusalusel objektil. Osad arvetest on kostjale esitatud ja kostja poolt tasutud peale garantiiaega 31.01.2013, mistõttu ei saa nende maksumust garantiisummast maha arvata. Seega puudub kostjal alus hagejale kokkulepitud tasu maksmisest keeldumiseks. 15% lepingu võlgnetavast summast s.o 24 255,09 eurost on 3638,26 eurot. Isegi kui eeldada, et kostja allkirjastas aktid veebruaris 2010 ning alates sellest kuupäevast algas kostjal hageja arvete nr 133, 134, 136 ja 137 tasumise tähtaeg, siis oleks pidanud kostja tasuma arved hiljemalt 18.03.2011. Seega on kostja käesolevaks viivitanud tasu maksmisega üle nelja aasta, mis teeks käesolevaks hetkeks viivise summaks 4 x 3638,26 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja viivisenõude 6618,33 euro ulatuses. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada põhinõude 19 489 ja viiviste 6618,33 eurot väljamõistmise, samuti menetluskulude väljamõistmise osas. Maakohus on hinnanud tõendeid ja asjaolusid ebaõigesti. Akte nr 117 ja 118 ei allkirjastatud 20.12.2010. Seisuga 25.01.2011 vaidlesid pooled teostatud tööde mahtude üle ning kostja ei olnud akte allkirjastanud. Hageja 13.01.2011 aasta e-kirjast tuleneb viide suulistele kokkulepetele ja 25.01.2011 aastal ei olnud hageja kindel, et aktid on kostja poolt allkirjastatud. Kostja ei ole aktsepteerinud aktis kajastatud tööde mahtusid. Kostja ei nõustu maakohtu hinnanguga ekspertarvamusele ja toob apellatsioonkaebuses välja ekspertiisiakti punktid, mis kostja arvates kinnitavad tema seisukohti. Ekspertiisiaktist järeldub, et hageja poolt koostatud aktis nr 117 kajastatud viimistletud seinte ja lagede pindade mahud ei vasta tegelikult viimistletud mahtudele. Maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud kostja poolt esitatud vastuväidetega viiviste nõude osas ja ei ole ka arvestamata jätmist põhjendanud, rikkudes seega oluliselt kohtu põhjendamise kohustust. Pooled leppisid kokku selles, et teostatud tööde mahud arvestatakse pärast tööde teostamist. Kostja tellis mahtude selgitamiseks mõõtmised sõltumatult osapoolelt, kuid hageja on piirdunud üksnes paljasõnaliste vastuväidetega ning viidetega tema poolt koostatud aktidele nr 117 ja nr 118. Hageja kohustuseks oli tööprotsessi dokumenteerimine. Maakohtu menetluses on leidnud tõendamist, et teostusjooniseid ei ole hageja koostanud ehk tegemist on lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega
hageja poolt (lepingu p 8.6). Hageja nõue viiviste osas tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Alternatiivselt, kui ringkonnakohtu hinnangul on kostja kohustatud maksma hagejale viivist, siis palub kostja viivise nõuet vähendada summani kaks tuhat eurot. Ekspert on mõõtmisel arvestanud ka ripplagede kohal viimistletud pindadega. Ripplagede kohale viimistletavad pinnad ei ole kostja poolt tasumisele kuuluvad tööd. Ekspertiisiakti lisa nr 1 tabeli veergude H ja I võrdlemisel ilmneb, et ruumide siseseinu on kohati viimistletud üle 20 cm ripplaest kõrgemale. Kostja esitas maakohtule netopindade arvestuse. Nimetatud menetlusdokumendis ja selle lisades 1 ja 2 olevates tabelites on kostja esitanud kohtule netopindade ehk tasumisele kuuluvate tööde mahtude arvestuse, võttes aluseks 100% ekspert TS mõõtmistulemused. Kostja on selgitatud netomahtude arvestuse käiku. Kostja tabelitest nähtub, et hageja nõuab alusetult tasu 67 m2 + 303 m2 = 370 m2 seinapinna viimistlemise eest. Puudub vaidlus selles, et hagejale oli teada asjaolu, et siseruumidesse paigaldatakse ripplaed. Samuti oli hagejale teada ripplagede kõrgused. Ekslik on maakohtu järeldus, et ripplagede kõrgust on muudetud pärast seinte viimistlustööde teostamist. Hageja väited, et üllatuslikult muudeti ripplagede kõrgust pärast viimistlustöid, on tõendamata. Ekspertiisiakti lisa 1 tabelist tuleneb üheselt, et enamikes ruumides on viimistletud seinapindade kõrgus võrdne ripplae kõrgusega, kohati on erinevus aga vaid mõni sentimeeter. Nimetatud asjaolu kinnitab, et hagejale oli seinte viimistlemisel teada paigaldatavate ripplagede kõrgus. EP ei olnud pädevaks kostja esindajaks lepingu tingimuste (sh ühikhindade) muutmiseks. Hageja poolt teostatud tööde tasu arvestuse aluseks tuleb võtta lepingu sõlmimisel kokkulepitud tasu suurused, mitte aga hageja poolt koostatud aktides nr 117 ja 118 kajastatud maksumused. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et kolmanda isiku poolt tööde teostamisega seonduvad tõendid ja vastuväited on esitatud hilinemisega. Maakohus hindas tõendit ebausaldusväärseks üksnes selle esitamise ajast sõltuvalt. Kostja esitas tõendi ja vastuväite 13.03.2015 ehk 2,5 kuud enne korraldava eelistungi toimumist ja asja sisulist arutamist 02.06.2015 aastal. Protokolli kohaselt lõpetas kohus 02.06.2015 aastal eelmenetluse ja avas asja sisulise arutelu. EKG poolt tööde tegemist lepingu objektil tõendav dokument on usaldusväärne ja asjakohane. Lepingu 8.2 kohaselt oli tööde lõplikuks valmimise tähtajaks 31.10.2010. Hageja ei pidanud kinni lepinguga kokkulepitud tähtajast. Seoses hageja lepinguliste kohustuste täitmise hilinemisega oli kostja sunnitud kaasama objektile täiendavaid alltöövõtjaid, sh EKG. Aktist nr 117 tuleneb, et hageja akteeris lepinguliste töödena parandustöid mahus 246 m2. Enda parandustööde tegemise eest ei ole ettenähtud lisaraha küsimist, kuid nimetatud mahus on töid teostanud ja kostjale üle andnud EKG. Arvesse võttes, et EKG tasu maksmisel lähtutakse lepingulisest maksumusest 75 EEK/ m2, saab tööde maksumuseks 246 x 75 /15,6466 = 1179,17 EUR. Tõendatud ei ole, et parandustööde tegemise vajaduse on tinginud kolmandate isikute või kostja tegevus. EKG poolt teostatud värvimise ja pahteldamise tööde maksumuseks käibemaksuta 4426,48 – 1179,17 = 3247,31 eurot ehk 3247,31 /90 x15,6466= 564,55 m2. Seega on tõendatud, et EKG on täitnud aktides nr 117 ja 118 kajastatud hageja lepingulisi kohustusi osaliselt ja nimelt: betoonseinte tasandustööd mahus 246 m2, maksumusega 1179,17 eurot; seinte ja lagede värvimise ja pahteldamise töid mahus 564,55 m2, maksumusega 3247,31 eurot. EKG poolt teostatud tööde mahud/ maksumused tuleb hageja põhinõudest maha arvestada, sest nende saamiseks puudub õiguslik alus – töid ei ole teostatud. Teostatud tööde eest on tasumata 8781,54 eurot, millest ei ole maha arvestatud Kostja nõuet garantiitöödega seonduvalt.
Hageja oli teadlik garantiitööde vajadusest ja nende tellimisest kolmandatelt isikutelt ning garantiitööde eest tasumine kolmandatele isikutele. Lepingu p.13.5 kohaselt on kostjal õigus garantiisummast ehk siis hagejale tasumisele kuuluvatelt summadelt maha arvata kolmandatele isikutele hageja garantiikohustuste täitmise eest tasutud summa 4015,45 eurot. Kostja palub igal juhul menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada asjaoludega, et: ebaselgus teostatud tööde mahtude osas on tingitud hageja kohustuste rikkumisest (lepingu p. 6.1.20 ja p. 6.1.26); kostja on avaldanud soovi vaidlus lõpetada kompromissiga summas 19 000 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Menetluse edasine käik
6.Kuna maakohus ei olnud garantiitöödega seonduvaid asjaolusid otsuse tegemiseks ammendavalt arutanud ja asi ei olnud lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1), andis ringkonnakohus pooltele võimaluse selles küsimuses oma seisukohti selgitada ja võimaluse esitada täiendavaid tõendeid. Apellatsioonimenetluses selgitas hageja, et ei nõustunud kostja väidetud garantiitöödega ning 27.07.2011 saadetud e-kirja mõlemas lisas esitas eraldi parempoolses veerus iga kostja poolt märgitud töö suhtes oma vastuväite koos üksikasjaliku põhjendusega dateerituna 26.07.2011. Just selle kirja saamise järgselt saatiski kostja hagejale e-kirja 28.07.2011, milles küsis, kas hageja jääb oma seisukoha juurde, et tegemist ei ole garantiitöödega. Vastuväiteid hageja 27.07.2011 esitatud põhjendustele ei ole kostja tänaseni esitanud. Hageja selgitas, et praktikas on kujunenud garantiiaja lõppedes garantiiülevaatuse kokkukutsumise kord, mida hea tava kohaselt järgitakse. Teade ülevaatuse kohta tuleb tellijal töövõtjale edastada 10 tööpäevase etteteatamisega, millele järgnevalt on töövõtjal omakorda õigus pakkuda uus aeg 10 päeva jooksul tellijalt teate saamisest. Teostatakse garantiiülevaatus, kus osalevad hoone valdaja, peatöövõtja ja alltöövõtja. Garantiiülevaatuse kohta koostatakse kolmepoolne garantiiülevaatuse akt ning puudused kõrvaldatakse pärast garantiiülevaatust poolte kokkulepitud ajal. Juhul, kui soovitakse kaasata garantiitööde tegemisele kolmas isik, siis kindlasti teavitatakse teist poolt ette sellest, mis ajal, mis mahus ja mis hinnaga garantiitöid teostatakse. Hageja vaidlustas garantiitööd sisuliselt koheselt ning oma seisukohast ei ole taganenud. Eelkäsitletud e-kirjavahetuse järgselt (so pärast 28.07.2011) kostja hagejaga enam ühendust ei võtnud ning väidetavatest garantiitöödest hakkas taas rääkima alles vastuses hagiavaldusele. Samuti ei olnud kostja esitanud kohtueelselt hagejale mitte ühtegi nõuet või informeerinud, et väidetavalt on hageja eest garantiitööd teostanud kolmandad isikud. Kolmanda isiku poolt kellegi eest tööde ärategemine ei ole samastatav garantiitöödega, mille eest teine alltöövõtja vastutama peaks. Kostja on oma vastuväidetes olnud vastuoluline väites kord, et EKG tuli kaasata, kuna hageja olevat täitmisega hilinenud, teisalt, et EKG tegi garantiitöid. Hageja palub võtta asja materjalidesse tervikliku dokumendina poolte e-kirjavahetus 18.07.27.07.2011 koos hageja 27.07.2011 e-kirja manustega. Kostja on apellatsioonimenetluses põhistanud oma õigust pidada lepingu p 13.5 alusel kinni 5 %, mille tagastamist hageja nõuab, ehitusekspert AL pädevuse ja asjas esitatud seisukohaga. Kostja on
selgitanud, et AL teostas lepingu objektidel omanikujärelevalvet ja on ehitusekspert, kes omab pädevust ja teadmisi ehitustööde kvaliteedi hindamiseks ja arvamuste esitamiseks. Teostades omanikujärelevalvet ehitustööde üle, omas AL ülevaadet ehitustööde teostamise ja ehitusettevõtjate kohta. Hageja ei ole esitanud ühtegi veenvat argumenti ega tõendit (näiteks ekspertarvamust), mis toetaks tema vastuväiteid. Hageja keeldumine garantiikohustuste täitmisest on alusetu ja põhjendamatu. Kostja palub võtta asja juurde järgmised tõendid: maksekorralduse, mille kohaselt ta on tasunud peale maakohtu otsuse jõustumist hagejale 4766,09 eurot, millises osas kostja maakohtu otsust ei vaidlusta; Majandustegevuse registri väljatrüki ehitusekspert AL pädevuse ehituseksperdina tõendamiseks ja 17.12.2010 aasta kasutusloa taotluse ehituse püstitamisel, nr2294, millega kostja tõendab, et AL on lepingu objektil teostanud omanikujärelevalvet. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduselt õige, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). I
8.Poolte vahel on vaidlus, milles lepiti töövõtulepingu sõlmimisel kokku, kuidas kujunes lepingu hind ja milline oli lepingu maht.
9.Maakohus on tuvastanud õigesti kokkulepitud tööde ligikaudsed mahud ja tööde hinnakokkuleppe. Põhjendatud on maakohtu järeldus kostja töötajal EP-l volituste olemasolu nii täiendavate tööde kui nende ühikuhindade kokkuleppimisel. Maakohus on õigesti kohaldanud TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatut. Maakohtu järeldused tööde hinna kujunemises on põhjendatud. Kostja ei esitanud tõendeid, millest nähtuvalt lepiti kokku teistsuguses tasus. Nimetatud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega täies ulatuses ja neid ei korda.
10.Maakohus on märkinud otsuses, et käesoleval juhul ei ole enam võimalik tuvastada, kas pooled arutasid (täiendavate suuliselt kokkulepitud tööde puhul) läbi ka tööde mahu. Pooled on siiski ühel meelel, et taoliste lepingute puhul võivad mahud sageli muutuda ja need lepitakse kokku ligikaudselt.
11.Lepingu ja selle lisade (hinnapakkumise) alusel on võimalik tuvastada, milles pooled tööde mahu osas kokku leppisid. Töövõtulepingu (I kd, tl 8-36) p 1.1 kohaselt on lepingu esemeks Jõhvi kohtumaja kipsseinte ja viimistlustööde teostamine lepingus ja selle lisades toodud mahus /.../. Lepingu p 2.3 kohaselt on poolte õiguste ja kohustuste tekkimise aluseks lepingu dokumendid, ehituskoosolekute protokollid ja muud poolte vormistatud dokumendid. Lepingu p 2.4. kohaselt lepingu lisas nr 6 (hinnapakkumise küsimine) ja lepingu lisas nr 7 (töövõtja hinnapakkumine) toodud tingimused, mille osas on lepingus sätestatud teistsugune kokkulepe, on kehtetud. Lepingu lisaks nr 6 olevast hinnapäringust nähtub, et seda küsiti „kipsi ja siseviimistluse“ kohta. Lepingu lisast nr 7 nähtuvalt on selles toodud tööde mahud ja ühikud. Lisaks on lepingu osaks töövõtulepingu projektdokumentatsioon (lepingu lisas nr 3 on toodud selle loetelu).
12.Maakohus tuvastas õigesti, et hinnapakkumine oli mahtude osas vaid esialgne ja tegelikud mahud (maakohtu otsuses ekslikult tegelikud hinnad) pidid selguma peale tööde teostamist. Hinnapakkumisest ja eelmainitud töövõtulepingu lisades sisalduvatest arvandmetest ei ole ilma eriteadmisi omamata võimalik tuletada, kas hageja andis üle tegelikult kokkulepitud töö ja kui jah, kas siis tehtud töö maht vastab aktides 117 ja 118 kajastuvale mahule. Kostja on märkinud 10.10.2013 menetlusdokumendis, et kohtumaja osas oli tööde täpses mahus kokkuleppimine keeruline tulenevalt ruumide arvukusest ja tööde täpne maht pidi selguma seinte ülemõõtmisel peale tööde teostamist.
Kostja poolt 19.01.2011 ja 20.01.2011 hagejale edastatud aktide nr 117 ja 118 muudatused põhinesid ruumide ülemõõtmisel saadud numbrilistel näitajatel, mille tõendamiseks esitas kostja OÜ TLN TIB poolt koostatud inventariseerimisjooniste alusel kontrollitud mahtudega kohtumaja siseviimistlustööde tabeli ja märkustega akti. Nimetatud tõendid kinnitavad üksnes poolte erimeelsust mahtude hindamisel. Kostja ei ole vastava kutseala spetsialistina menetlusdokumentides esile toonud ega selgitanud, milles seisnesid hageja vead mahtude hindamisel. Kuna mõlemad pooled olid oma mõõtmistulemuste ja arvestuste õigsuses kindlad, ei ole põhjust hagejale ette heita, et ta kostja mahtusid omakorda vaidlustama ei hakanud. Vaidluse lahendamiseks tegelikult tehtud mahtude osas määras maakohus põhjendatult ekspertiisi.
13.Hageja väitis hagiavalduse p-s 1.4, et täiendavate tööde osas kontrollisid poolte esindajad enne aktide allkirjastamist tööde mahtusid. Nimetatud väidet ei ole hageja tõendanud. Hageja seadusliku esindaja 18.03.2011 pretensioon kostjale (I kd, tl 44-45) lähtub eeldusest, et kostja kontrollis tööde mahud üle. Hageja pretensioonidest (I kd, tl 44-49) nähtuvad eelkõige hageja seisukohad, et tööde maht kooskõlastati aktide (põhiakti ja aktide nr 117 ning 118) allkirjastamisega ja hilisemaid pretensioone kostja esitada ei saa, kuna tegemist ei ole puudustega töödega. Nimetatud seisukoht ei ole õiguslikult põhjendatud.
14.Samas ei oma vaidluse lahendamise seisukohast tähendust, kas pooled enne aktide allkirjastamist mahte kontrollisid. Kuna pooled ei määratlenud tehtava töö täpseid mahte, tuleb eeldada, et võlgneti lepingus määratletud ja täiendavalt kokkulepitud tegelikult tehtud töö. Tööde maht omab tähendust üksnes osas, milles hageja tegi töid, mis ei olnud lepinguga või täiendava kokkuleppega ette nähtud. Ehk siis sisuliselt osas, mille kohta kostja on väitnud, et hageja viimistles seinu ulatuses, kus need olid hilisemalt kaetud ripplagedega ja seda osa värvida ei tulnud ning hageja on esitanud tehtud töödena kolmanda isiku poolt tehtud tööd. II
15.Tulenevalt VÕS §-s 76 sätestatud regulatsioonist kohustuste täitmise kohta üldiselt, ei oma vaidluse lahendamisel sisulist tähendust, kas teostatud tööde mahud tuli üle kontrollida enne või pärast aktide allkirjastamist. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on muuhulgas täidetud õigel viisil (VÕS § 76 lg 3). Kohaseks ei saa lugeda töövõtulepingu täitmist, kui kohustus esitatakse täitmise vastuvõtmiseks mahus, mis ei ole poolte poolt kokku lepitud või on akteeritud tegelikkusest suuremas mahus.
16.Maakohus leidis õigesti, et kostja ei tõendanud aktide allkirjastamist nendes märgitust erineval kuupäeval. Aktid nr 117 ja 118 kannavad 20.12.2010 kuupäeva. Kostja on väitnud, et akte ei allkirjastatud nimetatud päeval, aktid allkirjastas kostja esindaja, aktid olid halvasti loetavad ja 17.01.2011 toimus poolte kohtumine, kus arutati lepingu täitmisega seotud küsimusi. Alles nimetatud kohtumise järgselt edastas hageja esindaja kostja esindajale e-posti aadressile aktid nr 117 ja 118 ning vaidlusalused arved 133, 134, 136 ja 137. Nimetatu on tõendatud EV 17.01.2011 e-kirjaga ja AM 189.01.2011 e-kirjaga (I kd, tl 71-72). Samuti nähtub EV 13.01.2013 e-kirjast, et ta saatis allkirjastamata aktid koolituskeskuse osas kostjale alles 13.01.2013 (I kd, tl 94). Maakohus tuvastas õigesti, et nimetatud tõenditest ei tulene asjaolu, et akt allkirjastati tegelikult hiljem kui 20.12.2010. Aktide allkirjastamata kujul elektronpostile saatmine ei tõenda asjaolu, et EP neid tegelikult varem omakäeliselt ei allkirjastanud. E-kirja sisu ei ole võimalik hinnata teadmata seda, mis oli eelneva teabenõude või küsimuse sisu. Kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et aktid allkirjastas EP hiljem.
17.Poolte poolt esile toodud asjaolude ja tõendite pinnalt saab järeldada, et akti allkirjastas EP, peale akti allkirjastamist tekkis kostjal kahtlus aktis märgitud mahtude õigsuses, kostja seaduslik esindaja avaldas oma kahtlused 17.01.2011 toimunud kokkusaamisel hageja seadusliku esindajaga ja hageja
tegi ettepaneku tasuda arved nr 136 ja 137 peale mahtude kontrolli. Nimetatust tulenevalt saab järeldada, et esialgselt aktsepteeris hageja kostja õigust mahud peale aktide allkirjastamist 20.12.2010 üle kontrollida. Aktide allkirjastamist EP poolt saab vaadelda kui kohustuse täitmise vastuvõtmist kostja poolt. Samas on kostjal tulenevalt VÕS § 76 lg-st 4 õigus lükata ümber hageja väited kohustuse nõuetekohase täitmise kohta ka siis, kui tööd aktidega 20.12.2010 vastu võeti. VÕS § 76 lg-s 4 on sätestatud nõuetekohase täitmise eeldus kohustuse täitmisena pakutu vastuvõtmisel ja nimetatud normis määratakse tõendamiskoormus. Kui kumbki pool ei suuda oma väiteid vaidluse korral tõendada, lähtutakse sellest, et täitmine on nõuetekohane. Käesoleval juhul oli kostjal võimalik see eeldus ümber lükata, tõendades, et täitmine ei olnud nõuetekohane.
18.Võlgnetav on antud juhul see maht, mida töövõtja tegelikult töövõtulepingust kui võlasuhtest tulenevalt kokkuleppe alusel tegi. Hageja väitis maakohtus, et hageja oli mõlema ehitusobjekti viimistlustööd juba osaliselt teostanud, kui kostja soovis, et osa seinu lammutatakse (avatakse) ja viiakse (ehitatakse) teise kohta. Pärast uute seinte ehitamist tuli hagejal teha uued viimistlused. Lisaks lammutustööde tõttu suurenenud lisapindadele tuli hagejal juba varem viimistletud seinu veel kord viimistleda, sest uksed olid valmistatud projektijärgsetest ja juba viimistletud ukseavadest väiksemana. Kostja seaduslik esindaja on seinte lammutamist 18.11.2014 toimunud kohtuistungil (II kd, tl 152) möönnud, kuigi eitanud lammutuste suurt ulatust. Kuna asjas viidi läbi ekspertiis, tuvastas maakohus põhjendatult selle alusel hageja poolt teostatud mahud.
19.Kostja ei selgitanud maakohtus, kuidas lepiti kokku seinte viimistlustöödes enne ripplagede paigaldamist ehk mis kõrguseni tuli hagejal seinad viimistleda. 16.09.2014 menetlusdokumendis (II kd, tl 77-80) on hageja väitnud, et viimistlustööd tehti ruumides enne ripplagede paigaldust. Jooksva töö käigus ja tellija nõudmisel tasandati ning viimistleti seinad eeldatavatest ripplagedest 10-15 cm, kohati kuni 30 cm kõrgemale. Hageja tegi menetlusdokumendis kostjale ettepaneku, et pooled lepiksid kokku, et seinakõrgust arvestatakse tänasest laekõrgusest (so kuni ripplaeni) ca 12 cm kõrgemana ning et ekspert võtaks ruumide kõrguse puhul selle põhimõtte aluseks.
20.Kostja on selgitanud kohtuistungil, et kokkulepe viimistluse ulatuse kohta on kajastatud lepingu lisa nr 3 olevas projektdokumentatsioonis, see võiks olla näha lõigetel, kui kohtule neid esitatud ei ole (III kd, tl 136 pöördel). Protokollist nähtuvad poolte erinevad seisukohad viimistluse ulatuse kokkuleppe kohta, kuid vastavate asjaolude tuvastamist võimaldavaid tõendeid maakohtule esitatud ei ole. Kuna kostja võttis tööd aktidega vastu, oli kostja tõendamiskoormuseks seinte värvimise ulatuse kokkuleppe tõendamine. Samuti ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, millised on selles osas vastava kutseala tavad või praktika. Isegi kui lähtuda eeldusest, et hagejale oli teada, millistesse ruumidesse paigaldatakse ripplaed ja ripplagede kõrgused, ei ole kostja tõendanud oma väidet, et hageja viimistles seinad kõrgemalt kokkulepitust. Ekspertarvamuses toodu, et seinu on viimistletud ripplaest kohati 20 cm kõrgemalt, ei võimalda seetõttu väita, et tegemist on pinnaga, mille eest kostjal ei tule tasuda.
21.Kostja on hagejale korduvalt heitnud ette asjaolu, et hageja jättis tehtud tööd dokumenteerimata ehk oma lepingu p-st 8.6. tuleneva kohustuse täitmata. Hageja sellist kohustust endal hoolimata lepingu sõnastusest ei näinud. Hageja on eitanud, et tema kohustuste hulka kuulus teostusjooniste koostamine. Samas on hageja oma väidete kohaselt andnud pärast tööde lõpetamist kostjale üle kausta, mis on kogumis hinnatavad täitmisdokumentatsioonina. Kostja ei ole põhistanud, miks on pahteldamise ja krohvimise kohta vajalik teostusjooniste koostamine. Samas ei oma ka nimetatud asjaolu käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. Ekslik on kostja seisukoht, et maakohtu menetluses leidis hageja dokuemnteerimiskohustus tuvastamist. Maakohus nimetatud küsimusega ei tegelenud, kuna kostja ei esitanud vastavat nõuet (nt lepingus hageja kohustuse rikkumise puhuks ette nähtud sanktsiooninõuet, kohustuse täitmise nõuet või kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise
nõuet). Teostusjooniste esitamata jätmine ei ole olnud takistuseks tööde mahtude hindamisel, sest seda on olnud võimalik tuvastada arvukate muude dokumentide ja paikvaatluse abil. III
22.Põhjendatud on apellandi seisukoht, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis arvestamata kostja 13.03.2015 menetlusdokumendis toodud asjaolude ja sellele lisatud tõenditega. Eelmenetlus maakohtus ei olnud selleks ajaks lõppenud, kohus oli andnud pooltele nimetatud kuupäevaks lõplike seisukohtade ja tõendite esitamiseks võimaluse.
23.Maakohus on jätnud nimetatud tõendid arvestamata põhjendusega, et need ei ole usaldusväärsed, kuna kostja ei ole EKG poolt tööde teostamise vastuväidet esitanud ei enne ega ka vahetult peale 20.12.2010 aktide allkirjastamist ja on need esitatud pärast ekspertarvamust, lisaks ei ole kostja hagejat tööde teostamise käigus teavitanud, et osaliselt teostab töid EKG. Seega asus maakohus oma otsuses sisuliselt seisukohale, et nimetatud tõendid on vastuolus teiste asjas esitatud asjaolude ja tõenditega. Maakohus on tõendite võimalikku ebausaldusväärsust menetlusosalistega arutanud ja seda kostjale selgitanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks pidanud lisaks suulisele selgitusele tõendeid otsuses analüüsima ja põhjendama, miks ta leiab, et kostja poolt esitatud väited ei ole nimetatud tõenditega tõendatud. Samas ei muuda see ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust ja ringkonnakohus saab maakohtu menetlusliku minetuse kõrvaldada.
24.Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, on töö vastuvõtmise-üleandmise aktidega tõendatud, et kostja võttis hageja poolt tehtud tööd vastu. Mahtude vaidlustamisel läks tõendamiskoormus kostjale üle (vt otsuse p 17). Kostja väidete kohaselt teostas EKG objektidel siseviimistlustöid ajavahemikul 02.12.2010 kuni 14.12.2010 ning vastavalt EKG 13.12.2010 aastal esitatud arvele nr 239 kuulus kostja poolt EKG-le tasumisele 5311,78 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja leidis, et tõenditest tulenevalt on EKG teinud värvimis- ja pahteldamistöid 564,55 m2, mille maksumus on ilma käibemaksuta 3247,31 eurot.
25.Nimetatu tõendamiseks esitas kostja EKG arve nr 239 13.12.2010 (III kd, tl 74), millest nähtub koolituskeskuse kolme ruumi ja kohtumaja kaheksa ruumi ja kahe trepimarši pahteldamise ja kahel korral värvimise eest 382 tunni eest arve esitamine, kuid ei nähtu arve esitamise aluseks olev tööde periood. Arvele lisas kostja maalrite tunnitabeli (III kd, tl 75), millest nähtub EKG maalrite poolt tööde tegemine ajavahemikul 02.12.2010 – 13.12.2010. Tõendist ei nähtu selle koostaja ja nimetatut ei ole ka kostja selgitanud. Iseenesest ei muuda aga see veel tõendit ebausaldusväärseks, kui muud asjas esitatud asjaolud ja tõendid EKG töötamist objektidel nimetatud kuupäevadel kinnitaksid.
26.Hageja on esile toonud asjaolu, et EKG teostas töid kohtumajas kuni 2010 septembrikuuni, tehes seal ainult kipsitöid. Selle kinnitamiseks esitas hageja kostja koostatud alltöövõtjate koosolekute protokollid nr 25.08.2010, 01.09.2010, 08.09.2010, 15.09.2010, 22.09.2010, 29.09.2010 ja 06.10.2010 koos kostja e-kirjadega, millega need manusena saadeti (III kd, tl 89-102). Nimetatud tõenditest nähtub, et kostja esindaja on saatnud hagejale ajavahemikul 25.08.2010-07.10.2010 kohtumaja alltöövõtjate koosoleku protokolle, milles esineb kuni 29.09.2010 toimunud koosolekuni ka EKG nimi. Tõendist nähtub, et EKG-le antud ülesannete tähtaeg selle protokolli järgi oli 30.09.2010. Järgnevast, 06.10.2010 koosolekust nimetatud alltöövõtja osa võtnud ei ole.
27.Kostja ei tuginenud 16.09.2013 alanud menetluses kuni pooleteist aasta jooksul kordagi vastuväitele, et hageja aktides märgitud töid tegid kolmandad isikud ja esitas selle väite esmakordselt peale mahtude kindlakstegemiseks määratud ekspertiisi teostamist 15.03.2015. Alltöövõtu protokollid on vaidlustamata asjaolude kohaselt koostatud kostja enda poolt ja hagejale saadetud. Need tõendid
lükkavad ümber kostja väited, et EKG tegi objektidel töid ka peale 30.09.2010. Eeltoodu tõttu puudub alus jätta hageja nõue osaliselt rahuldamata 4426.48 euro ulatuses. Maakohtu seisukoht, et aktides 117 ja 118 kajastatud tööde mahud vastavad tegelikult hageja poolt teostatud töödele, on seetõttu lõppjärelduses õige. IV
28.Maakohus tuvastas õigesti hageja garantiikohustusega seonduvad asjaolud: selle ulatuse tulenevalt lepingu p-st 7.7, kestuse ja kostja poolt garantiitööde nimekirjade esitamise hagejale. Ühtlasi on 18.07.2011 e-kirjast tuvastatav, et kostja andis puuduste likvideerimiseks tähtaja 01.08.2011. 28.07.2011 e-kirjaga (I kd, tl 136) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kostja palus hagejal teada anda, kas hageja tuleb garantiitöid tegema, anti täiendav tähtaeg 15.08.2011 ja selgitati, et vastasel juhul tellib kostja tööd kolmandatelt isikutelt. Hageja ei nõustunud asjaoluga, et nimekirjast märgitud tööd kuuluvad hageja garantiist tulenevate kohustuste alla, kuid ei ole täpsemalt selgitanud, mis põhjusel ei pea hageja kostja poolt nimekirjas märgitud töid garantiitöödeks. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja tõendas garantiitööde nimekirja saatmise hagejale 28.07.2011 e-kirjaga (I kd, tl 105-108) ja täiendava tähtaja andmise hagejale garantiitööde tegemiseks (I kd, tl 136). Hageja ei ole nendele kirjadele garantiitööde tegemise seisukohast vastanud. Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja 19.07.2011 e-kiri (I kd, tl 135) tõendab, et hageja ei ole garantiitööde tegemist aktsepteerinud. Sellist seisukohta hageja e-kirjast ei tule. Hageja on esitanud alles kohtuistungil suulise vastuväite, et garantiitööde loetelu ei ole asjakohane tõend ja kostja vastusest ei tulene, et ta selle tõttu on keeldunud tasu maksmisest. Maakohtu põhjendused ei ole selles osas jälgitavad.
29.Apellatsioonimenetluses on hageja esitanud poolte täieliku kirjavahetuse koos manustega, millest nähtub, miks hageja garantiitöödele vastu vaidles. Viimistluse ülevaatuslehega 13.07.2011 ja 22.07.2011 loeb ringkonnakohus tõendatuks, et hageja on vaidlustanud iga konkreetse kostja poolt viidatud väidetava garantiitöö ja selgitanud, miks ta leiab, et tegemist ei ole garantiitöödega. Enamuse kostja poolt väidetud garantiitööde osas on hageja märkinud, et tegemist on konstruktsioonivigadega. Kostja ei ole nimetatud hageja väiteid ümber lükanud ega väitnud, et selliseid vastuväiteid hageja poolte kirjavahetuses ei esitanud. Hageja apellatsioonimenetluses esitatud poolte täieliku e-kirjavahetuse võtab ringkonnakohus asja juurde.
30.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ehitusekspert AL e-kiri (I kd, tl 136) ei ole lükka ümber hageja väiteid ega ole käsitletav ekspertarvamusena. AL e-kiri (I kd, tl 109) käsitleb praktikat, millised defektid loetakse viimistleja garantii alla, RYL 2000 üldisi nõudeid, tööde järjekordade planeerimist, juhiseid. Kokkuvõttena teeb ekspert järelduse, et tabelites esitatud viimistlusvigade kõrvaldamine kuulub garantiitööde alla. Arvamuses ei käsitleta üksikuid töid eraldi ega seostata neid konkreetsete nõuetega. Tegemist on üldsõnalise arvamusega, millest ei ole võimalik järeldada, et esitatud nimekirjas (I kd, tl 105-108) märgitud tööde puhul on tegemist garantiitööde alla käivate töödega. Ekspert ei ole viidanud konkreetsele tööle ega konkreetsele lepingu või poolte poolt kokku lepitud RYL sättele, millest tulenevalt saab arvamuse kujunemist jälgida ja lugeda seda põhjendatuks. Kuivõrd kostja ei tõendanud asjas, et tegemist oli hageja kohustuseks olnud garantiitöödega, puudub kostjal õigus jätta maksmata hageja poolt esitatud arvetest 4015,45 eurot.
31.Hageja on selgitanud, et ei vaidlusta asjaolusid, et AL teostas objektil omanikujärelevalvet. Hageja on vastu vaielnud AL 28.07.2011 e-kirjale eelkõige põhjusel, et selles kirjas esitatud lühiarvamus on üldteoreetiline ega seostu ühegi konkreetse garantiitööde tabeli või tööde loeteluga ning et arvamusest ei nähtu tööde ülevaatamist. Seetõttu puudub vajadus võtta asja juurde kostja poolt esitatud tõendeid,
mis seonduvad AL pädevusega, so Majandustegevuse registri väljatrükk ehitusekspert AL pädevuse ehituseksperdina tõendamiseks ja 17.12.2010 aasta kasutusloa taotlus ehituse püstitamisel, nr 2294, millega kostja tõendab, et AL on lepingu objektil teostanud omanikujärelevalvet.
32.Kuna pooled ei saavutanud asjas kokkulepet vaidluse lahendamiseks kompromissiga, ei saa ringkonnakohus arvestada ka kostja poolt kohtuotsuse vaidlustamata osas nõude rahuldamisega. Seetõttu ei võta ringkonnakohus asja juurde maksekorraldust, mille kohaselt on kostja tasunud peale maakohtu otsuse jõustumist hagejale 4766,09 eurot, millises osas kostja maakohtu otsust ei vaidlusta. Kuivõrd tõendid on esitatud e-toimiku kaudu, siis füüsiliselt neid kostjale ei tagastata.
33.Kuna tööde dokumenteerimise kohustus polnud nõude puudumise tõttu pooltevahelise vaidluse esemeks, pole alust väidetava dokumenteerimiskohustuse rikkumise tõttu viivist vähendada või jätta kostja menetluskulud hageja kanda.
34.Maakohus on märkinud otsuse pealdisse vale tsiviilasja numbri, so 2-13-43003 asemel 2-1443003. Nimetatud vea saab ringkonnakohus parandada (TsMS § 447 lg 2).
35.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb lõppjärelduses muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Hagi rahuldamise tõttu on maakohus jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti kostja kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti kostja kanda.
36.Järgnevalt määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes vastavalt jaotusele kindlaks hageja poolt apellatsioonimenetluses kantud ja talle kostja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse.
37.Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja selle täienduse, milles palub vastaspoolelt välja mõista oma lepingulise esindaja kulude katteks kokku 2120 eurot (käibemaksuta). Taotlusele lisatud arvete spetsifikatsioonide kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 13,25 tunni ulatuses tunnitasuga 160 eurot (käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja teostas apellatsioonimenetluses järgmisi toiminguid: päringu saatmine kohtule, e-kirjavahetus (0,25 tundi), apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine (6 h), ringkonnakohtu 02.02.2016 kirjale vastamine, sealhulgas asja materjalide ülevaatamine, toimikuga tutvumine ja analüüs (5 h) ning kostja 17.02.2016 vastuse osas seisukoha koostamine (2 h). Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et ta on käibemaksukohustuslane, taotledes kulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
38.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud õigusabitoimingute nimekirjaga ning analüüsinud selles näidatud toiminguid tsiviilasja materjalide põhjal, leiab, et hageja esindaja toimingutest tuleb hinnata vajalikeks ning ajamahu poolest põhjendatuks apellatsioonkaebusega tutvumine ning sellele vastuse koostamine 6 tunni ulatuses.
39.Hageja õigusabikulu, mis on tekkinud seoses ringkonnakohtu 02.02.2016 kirjale vastamisega (5 h) ning kostja 17.02.2016 vastuse osas seisukoha koostamisega (2 h), loeb ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatuks osaliselt, s.o kokku 5 tunni ulatuses. Nimetatud ajakulu hõlmab endas ka toimikuga tutvumist ning materjalide ülevaatamist ja analüüsi. Ringkonnakohus arvestab eeltoodud ajakulu
määratlemisel esitatud dokumentide sisulist mahtu ning seda, et kõik vaidluse asjaolud ja materjalid olid hageja lepingulisel esindajal juba eelnevalt seoses maakohtu menetlusega ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega teada ning läbi töötatud.
40.Põhjendatud ja vajalikuks toiminguks ei saa ringkonnakohtu hinnangul hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel pidada toimingute nimekirjas märgitud 11.08.2015 päringu saatmist kohtule (0,25 h). Nähtuvalt kohtuinfosüsteemist on hageja esindaja 11.08.2015 maakohtule saadetud e-kirjas palunud jõustumismärkega kohtuotsust, juhul kui kostja ei ole kohtuotsust apelleerinud. Ringkonnakohus leiab, et kohtult jõustumismärkega kohtuotsuse küsimine ei ole õigusabitoiminguks, mille kulud peaks kuuluma hüvitamisele teise poole poolt, kuivõrd hüvitamisele kuuluvad kohtumenetluses, st kohtuotsuse jõustumise eelselt, kantud menetluskulud. Asjaolu, et kohtuotsus ei olnud käesoleval juhul selle küsimise hetkeks tegelikult veel jõustunud, ei muuda ringkonnakohtu arvates selle toimingu kui kohtumenetlusejärgse toimingu olemust.
41.Lisaks esindamisele kulunud ajale tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele lisatud arvete spetsifikatsioonide andmetest tulenevalt on hagejale osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on õigusabi tunnitasu käesoleval juhul liialt suur.
42.11.02.2015 lahendis nr 3-2-1-115-14 on Riigikohus märkinud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kolleegium on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga).
43.Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva asja keerukust ja teostatud õigusabi toiminguid puudub alus lugeda põhjendatuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu keskmisest kõrgemas määras. Seega on põhjendatud vähendada hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra 120 euroni käibemaksuta (s.o 144 eurot käibemaksuga). Hageja on taotlenud kulude hüvitamist ilma käibemaksuta.
44.Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ajakulu apellatsioonimenetluses kokku 11 (6+5) tundi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks kokku 1320 (11 x 120) eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb rahuldada hageja taotlus kostja kohustamiseks väljamõistetud menetluskuludelt viivise tasumiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.