2-13-43003/56 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 16.09.2013 esitas OÜ XXXHarju Maakohtusse hagi OÜ XXXvastu põhivõlgnevuse 24 255,09 euro ja viivise 6 618,33 euro väljamõistmiseks. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 16.08.2010 töövõtulepingu nr 17-29, mille alusel kohustus hageja teostama kipsseinte ehituse XXX kohtumajas aadressil XXX ja kostja tasuma hagejale teostatud tööde eest. Tööde teostamise käigus tegi kostja hagejale ettepaneku teostada nii XXX kohtumajas kui ka XXXKoolituskeskuse ruumides täiendavalt veel siseviimistlustöid. Hageja nõustus kostja ettepanekuga, kuid eraldi kirjalikku kokkulepet nimetatud tööde osas ei sõlmitud. Pooled juhindusid vastavate tööde teostamisel tavalistest turuhindadest. Tööde mahud ja maksumused arutati lepingus nimetatud isikute vahel suuliselt läbi. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimus kirjalike aktide alusel, kus olid märgitud tööde üksikasjalikud mahud, ühikhinnad ja selle alusel ka tööde kogumaksumus. Poolte poolt aktsepteeritud aktide alusel väljastas hageja arved. Lepingus kokkulepitud tööde üleandmine toimus 20.12.2010 tööde üleandmise- ja vastuvõtmise aktide allkirjastamisega, mille põhjal esitas hageja kostjale aktsepteeritud ulatuses järgmised arved: 1) arve nr 133 summas 15 249,26 eurot, põhines aktil nr 117; 2) arve nr 134 summas 11 421,77 eurot, põhines aktil nr 118; 3) arve nr 136 summas 13 573,80 eurot, põhines XXX kohtumajas teostatud tööde 10% maksumuse kinnipidamisel tööde käigus, mis kuulus hagejale väljamaksmisele pärast tööde lõplikku üleandmist; 4) arve nr 137 summas 2310,21 eurot, põhines XXXKoolituskeskuse ruumides teostatud tööde 10% maksumuse kinnipidamisel tööde käigus, mis kuulus hagejale väljamaksmisele pärast tööde lõplikku üleandmist. Kokku esitas hageja arveid summas 42 555,04 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 18.01.2011. Kostja tasus 28.03.2011 hagejale 18 299,95 eurot. Kostjal on arvete eest tasumata kokku 24 255,09 eurot, millele on lisandunud tasumisega viivitamise tõttu täiendavalt viivis. Hageja on seisukohal, et tal on lepingu punkti 11.2. alusel õigus nõuda viivist alates 19.01.2011 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Samas piirab lepingu punkt 11.2 viivise maksimaalset määra 5%-ni lepinguliste tööde hinnast, mis on 6 618,33 eurot. Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja väide, justkui oleks lepinguliste tööde käigus teinud kostja hagejale ettepaneku teostada nii XXX Kohtumajas kui aadressil XXX, XXX asuvates OÜ XXXKoolituskeskus ruumides veel ka siseviimistlustöid, on ebatäpne, kuna tegelikkuses lepiti juba lepingu sõlmimisel kokku ka XXX kohtumaja siseviimistlustööde tegemises. Kuna lepingu täitmise käigus tekkis kostjal vajadus teostada siseviimistlustöid ka XXXs, XXXasuvates OÜ XXXKoolituskeskus ruumides, leppisid kostja ja hageja suuliselt kokku, et hageja teostab siseviimistlustöid ka XXXasuvas hoones, millele kohaldatakse lepingu sätteid. Kuna XXX kohtumajas teostati töid kokku ca 500 ruumis, oli ruumide arvukusest tulenevalt keeruline teostatavate tööde täpsetes mahtudes kokku leppida enne tööde teostamist. Seetõttu lepiti kokku, et tööde täpne maht selgub seinte ülemõõtmisel, mis nähtub ka lepingu lisast nr 7. 17.01.2011 toimunud poolte kohtumise järgselt edastas hageja esindaja XXX kostja esindajale XXXe-posti aadressile lepingu järgselt teostatud tööde aktid nr 117 ja 118 ning arved 133, 134, 136 ja 137. E-kirjas aktsepteeris hageja asjaolu, et kostja soovib kontrollida lepingu järgsete tööde mahtusid ja tasuda arved 133, 134 tähtaegselt ning arved 136 ja 137 peale mahtude kontrolli. 19.01.2011 edastas XXXkostja esindajana hagejale e-kirja, millele olid manusena lisatud OÜ XXXpoolt koostatud inventariseerimisjooniste alusel kontrollitud mahtudega XXX Kohtumaja siseviimistlustööde tabel, samuti kostja märkustega akt nr 117. Nimetatud e-kirjas palus kostja kontrollida edastatud mahutabelid üle ning teatada oma seisukoht esitatud andmete osas. Hageja ühtegi konkreetset vastuväidet ei esitanud. Edastatud andmetest nähtus, et hageja oli XXX kohtumajas teostatud kipsi- ja viimistlustööde eest arvestanud tasu kokku summas ca 151 168,90 krooni s.o 9661,45 eurot (lisandub käibemaks) enam, kui lepingu lisaks 7 olevas hinnapakkumises toodud ühikuhindade ja XXX kohtumajas olemasolevate ruumide ülemõõtmisel tuvastatud mahtude alusel oleks hagejal õigus olnud. 20.01.2011 edastas kostja hagejale analoogilise e-kirja OÜ XXXKoolituskeskuses teostatud tööde osas, millele kostja lisas manusena nimetatud hoone ruumide esialgse plaani ning lõpliku plaani alusel tehtud mahtude arvutused. Kostja oli OÜ XXXKoolituskeskuse ruumides teostatud viimistlustööde eest arvestanud tasu kokku summas ca 87271,2 krooni e. 5577,65 eurot (sisaldab käibemaksu) enam, kui lepingu lisaks 7 olevas hinnapakkumises toodud ühikuhindade ja OÜ XXXKoolituskeskuse ruumide ülemõõtmisel tuvastatud mahtude alusel oleks hagejal õigus olnud. Hageja ei ole esitanud ka sellele kirjale vastuväiteid ning on piirdunud üldsõnaliselt mahuandmetega mittenõustumisega. Õige ei ole hageja väide, mille kohaselt tööde mahud ja maksumused arutati lepingus nimetatud isikute vahel suuliselt läbi ning selle osas ei olnud ka vaidlusi. XXX kohtumaja sarnaste suurte hoonete puhul on ehitustegevuses tavapärane, et enne tööde teostama asumist lepitakse kokku tehtavate tööde ühikhindades, kuid reaalselt tehtavate tööde mahud selguvad alles pärast tööde teostamist tehtavatel mahuarvutustel. Kostja poolt 19.01.2011 ja 20.01.2011 hagejale edastatud aktide nr 117 ja 118 muudatused põhinesid ruumide mõõtmisel saadud numbrilistel näitajatel. Aktides nr 117 ja 118 muudatuste tegemisel märkas kostja erinevusi ka tööde ühikuhindades võrreldes lepingu lisas nr 7 toodud hinnapakkumisega, kuid mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei teinud selles osas muudatusi ega esitanud eraldi sellekohast pretensiooni, piirdudes üksnes aktides mahuvigade parandamisega. Näiteks oli lepingu sõlmimisel hageja esitatud hinnapakkumises p 12 kergkruusplokkide tasanduse ning seinte ja lagede

pahteldamise ühikuhinnaks märgitud 90 kr/m2 kohta, aktis nr 117 ja 118 olid nimetatud tööde ühikuhindadeks aga märgitud 100 kr/m2 kohta. Võttes arvesse kostja poolt tehtud reaalsete tööde mahuarvutusi ning hageja poolt kostjale tehtud hinnapakkumises toodud ühikhindasid, millest hageja oleks pidanud arvete koostamisel lähtuma, on erinevus hageja kasuks kokku summas ca 93 600 krooni s.o ca 5982,12 eurot (sisaldab käibemaksu 20%). 25.01.2011 saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et kostja arvutused ei ole õiged. Samas väitis hageja, et detsembrikuu kuupäevaga dateeritud aktid ja arved on kostja allkirjastanud ning seega eeldused maksmiseks täidetud. Kostja teatas, et tema käes ei ole allkirjastatud akte ning palus need saata. Kostja palus ka veelkord eriarvamuse olemasolul esitada vastuväited konkreetselt ruumide kaupa ja numbrites. 08.02.2011 saatis hageja XXXvaidlustatud aktid, millel olid kostja projektijuhi XXXallkirjad. Kostjale teadaolevalt allkirjastati aktid kostja töötaja poolt ekslikult 2011 veebruaris, mitte detsembris 2010. Seda kinnitab hageja 13.01.2011 e-kiri XXX, milles ta teatab, et saadab lõpliku akti OÜ XXXKoolituskeskus ruumides teostatud tööde osas ning mille manuseks oli aktid nr 118 ja 117, mis olid nii hageja kui kostja poolt allkirjastamata. Kostja tasus 28.03.2011 tehtud tööde eest hagejale kokku 18 299,95 eurot. Kuna kostja ei olnud täitnud lepingu punktist 13.2. tulenevat garantiiaegsete kohustuste täitmise tagamiseks mõeldud pangagarantii esitamise kohustust, pidas hageja kostjale tasumisele kuuluvast lõppsummast kooskõlas lepingu punktiga 13.5. kinni 5%. Vastavalt kostja poolsete arvutustega aktile, kuulus XXX kohtumaja viimistlustööde eest hagejale tasumisele kokku 1 563 825,72 krooni (99 946,68 eurot) ja kipsitööde eest 378 609,6 krooni (24 197,56 eurot). Kokku kuulus tasumisele 1 942 435,32 krooni (124 144,24 eurot). Summad sisaldavad käibemaksu 20%. Kostja oli XXX kohtumajas teostatud tööde eest tasunud selleks hetkeks kokku 1 672 855,2 krooni (106 914,93 eurot). Seega kostja arvestuste järgi oli veel tasumata 269 580,12 krooni (17 229,31 eurot). Vastavalt lepingu punktile 13.5 oli kostjal õigus teostatud tööde eest õigus pidada kinni 6207,21 eurot (124 144,24×5%). Arvest nr 136 tasus kostja 11 022,1 eurot (17 229,31 – 6207,21). Arvet nr 133 kostja ei tasunud, kuna oli arve nr 136 tasumisel maksnud XXX kohtumajas teostatud tööde kogusumma (v.a. kinni peetud 5%). Vastavalt kostja arvutustele, kuulus OÜ XXXKoolituskeskuse ruumides teostatud viimistlustööde eest akti nr 118 alusel hagejale tasumisele kokku 274 193,32 krooni (17 524,15 eurot; sisaldab käibemaksu 20%). Kostja oli viidatud ruumides teostatud tööde eest tasunud selleks hetkeks 146 610 krooni (9370,09 eurot), seega oli veel tasumata 127 583,32 krooni (8154,06 eurot). Vastavalt lepingu punktile 13.5 oli kostjal õigus kinni pidada 876,20 eurot (17 524,15×5%). Arve nr 137 eest, mis põhines kooskõlas lepingu punktiga 7.7 OÜ XXXKoolituskeskuse ruumides teostatud tööde 10% maksumuse kinnipidamises, tasus kostja 1041,12 eurot. Arvest nr 134 tasus kostja 6236,73 eurot, seega kokku 7277,85 eurot (8154,06-876,2). Lepingu alusel garantiiaegsete kohustuste täitmise tagamisena kinni peetud 5% on kostja kasutanud XXX kohtumajas ja OÜ XXXKoolituskeskus ruumides garantiitööde tegemiseks tehtud kulutuste katteks, kuna hageja ei teostanud lepingu esemeks olevates ruumides garantiitöid talle selleks 27.07.2011 e-kirjaga antud tähtajaks - 15.08.2011. Kolmandad isikud on teostanud kostja poolt hagejale 18.07.2001 e-posti teel edastatud ja ehituseksperdi XXX 28.07.2011 e-kirja teel edastatud arvamuse kohaselt garantiitööde alla kuuluvad tööd.

Asjaolu, et tööde teostamise kohta koostatud vaidlusalused aktid nr 117 ja 118 on käesolevaks ajaks kostja töötaja poolt ekslikult allkirjastatud, ei välista kostja poolt enda õiguste maksmapanekut aktide allkirjastamise järgselt. Nimetatud õigus tuleneb muuhulgas lepingu punktist 10.8, mille viimase lause kohaselt tööde vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust esitada töövõtjale nõudeid vastuvõetud töödes avastatud puuduste kõrvaldamiseks ega kitsenda tellija õigusi mingil muul viisil. Eeltoodust tuleneb kostja õigus keelduda tasumast hageja poolt alusetult nõutud rahasummasid reaalselt teostamata tööde eest. Kostjale teadaolevalt allkirjastati vaidlusalused aktid nr 117 ja 118 kostja töötaja poolt ekslikult mitte varem kui 2011. veebruari alguses. Seega ei tekkinud hageja tasunõue temal lepingu alusel saada olnud summa 18 299,95 euro saamiseks mitte enne nimetatud aega. Kuna kostja põhinõue on tõendamata, ei ole põhjendatud ka sellelt arvestatud viivise nõue. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) OÜ XXX(hageja) ja OÜ XXX(kostja) sõlmisid 16.08.2010 ehituse töövõtulepingu nr 17-29, mille esemeks oli XXX, XXX linnas asuva XXX kohtumaja kipsseinte ja viimistlustööde teostamine (I kd lk 8-36); 2) kostja tellis täiendavalt OÜ XXXKoolituskeskuse ruumides viimistlustööde ja kipsitööde teostamise; 3) pooled allkirjastasid tööde üleandmise- vastuvõtmise aktid nr 117 ja 118 (I kd lk 4243). Pooled vaidlevad selle üle, kas: 1) kõiki pooltevahelisi suhteid reguleerib ainult 16.08.2010 töövõtuleping või ka muud kokkulepped; 2) kokkulepitud tasu suurus tulenes 16.08.2010 lepingust; 3) hageja on teostanud tööd puudustega ja kostja on nõudnud hagejalt garantii alusel tööde parandamist. Lepingu sõlmimisest Pooled ei vaidle selle üle, et hageja teostas kostja tellimusel töid nii XXX kohtumajas kui ka OÜ XXXKoolituskeskuse ruumides. Samuti puudub vaidlus selles, et pooled allkirjastasid 16.08.2010 ehituse töövõtulepingu nr 17-29, mille esemeks oli vaid XXX, XXX linnas asuva XXX kohtumaja kipsseinte ja viimistlustööde teostamine (I kd lk 8). Pooled vaidlevad selle üle, kuidas leppisid pooled kokku XXX kohtumaja lisatööde ja XXXKoolituskeskuse viimistlustööde teostamise. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Riigikohus on 24.11.2011 lahendi nr 3-2-1-109-11 punktis 11 leidnud, et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu

jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lgst 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega tuleb kohtul käesolevas asjas tuvastada, kas mõlema objekti suhtes on töövõtulepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja pooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu võib lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Õige on kostja väide, et XXX kohtumaja siseviimistlustööde tegemises lepiti kokku juba 16.08.2010 töövõtulepingu punktis 1.1 (I kd lk 8) ja lepingu lisa nr 5 punktides 1, 3 (I kd lk 28). Vaidlus puudub poolte vahel ka selles, et kuna lepingu täitmise käigus tekkis kostjal vajadus teostada siseviimistlustöid ka XXXs, XXXasuvas OÜ XXXKoolituskeskuse ruumides, leppisid pooled suuliselt kokku, et hageja teostab siseviimistlustöid ka XXXhoones (I kd lk 2 p 1.4 I lõik, I kd lk 65 p 1.3). Poolte vahel on vaidlus selles, kas täiendavale kokkuleppele kohalduvad 16.08.2010 töövõtulepingu sätted (I kd lk 2 p 1.4. II lõik ja I kd lk 65 p 1.3). 20.01.2011 e-kirjast (I kd lk 88) nähtub, et kostja esindajale XXXei olnud teada, milliseid täiendavaid hinnapakkumisi, tellimusi, pakkumisi või kokkuleppeid olid pooled sõlminud. Sellest võib järeldada, et XXXei olnud lepingu sõlmimise ja täitmise ajal isikuks, kes hagejaga kostja esindajana suhtles. Hageja selgituste kohaselt suhtles ta XXX(I kd lk 125), kellega sõlmiti täiendav kokkulepe mahtude ja viimistlushindade osas enne 20.12.2010. Läbirääkimisi peeti suuliselt ning selle kinnituseks allkirjastati üleandmise-vastuvõtmise aktid (I kd lk 124 eelviimane lõik, I kd lk 126 neljas lõik). Samuti on hageja teinud 24.08.2010 lisatööde hinnapakkumise (II kd lk 10-11) ja kostja pakkumisega nõustunud (II kd lk 12-13). Seega saab tõendeid kogumis hinnates lugeda tõendatuks, et lisaks 16.08.2010 sõlmitud töövõtulepingule reguleerib täiendavalt poolte vahelisi suhteid kirjalikud ja suulised kokkulepped, mis sõlmiti enne 20.12.2010 üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamist. Lepingu lisa 5 punkt 4 (I kd lk 28) ja töövõtja hinnapakkumises sisalduv märge (I kd lk 35) kinnitavad asjaolu, et tööde mahtu pidid pooled täpsustama peale tööde teostamist. Käesoleval hetkel ei ole enam võimalik tuvastada, kas pooled arutasid suuliselt läbi ka tööde mahu (I kd lk 2). Kohus leiab, et asjakohatu on kostja väide selle kohta, et XXXei olnud isikuks, kes oleks saanud lepingut sõlmida või muuta 16.08.2010 lepingu punkti 15.1.2 (I kd lk 20) alusel. 16.08.2010 ehituse töövõtulepingu nr 17-29 on sõlminud kostja esindajana XXX(I kd lk 8). Samuti on kostja juhatuse liige XXX15.03.2010 andnud volikirja (II kd lk 14) XXX, millega on XXXõigus sõlmida kuni 3 000 000 krooni maksumusega alltöövõtu-, rendi-, hanke ja ajutiste kommunikatsioonide liitumislepinguid XXXs, Kooli 2a asuvale XXX Kohtuhoone ehitusobjektile. Samuti kinnitas XXX16.08.2010 lepingu punktides 3.2.1.-3.2.2. (I kd lk 9), et tema esindusõigus on kehtiv, tal on kõik vajalikud volitused lepingu sõlmimiseks ning

lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ning lepingu sõlmimine ja täitmine ei ole vastuolus ühegi lepinguga. Vastavalt TsÜS § 118 lõikele 2 kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kostja ise on kogu pooltevahelise suhtluse käigus aktsepteerinud XXXpoolt sõlmitud kokkuleppeid ning asus alles peale üleandmisvastuvõtmise aktide XXXpoolt allkirjastamist väitma, et XXXpuudus õigus akte allkirjastada. Samas ei sätesta lepingu punkt 15.1. ja 10.6. (I kd lk 17, 20) isikut, kellel on õigus üleandmis-vastuvõtmisakte allkirjastada. Kohus leiab, et mõistlik isik võis uskuda, et XXXon õigus üleandmise-vastuvõtmisakte allkirjastada. Kokkulepitud tasu suurus Kohus leiab, et pooltevaheline kokkulepe töötasu suuruse kohta tuleneb poolte vahelisest 16.08.2010 lepingu punktist nr 8.1. (I kd lk), 24.08.2010 pakkumise (II kd lk 10-11) ja pakkumisega nõustumise (II kd lk 12-13) e-kirjadest ning vahetult enne aktide nr 117 ja 118 allkirjastamist suulisest kokkuleppest, mida kinnitab aktides (I kd lk 42-43) märgitu. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et üleandmise-vastuvõtmise aktide sõlmimise ajaks ei olnud pooled hinnakokkulepet saavutanud. Eelpool tuvastas kohus, et hageja suhtles töövõtulepingu sõlmimisel ja tööde teostamisel kostja esindaja XXXning seetõttu ei saanud kokkulepetest olla teadlik XXX. Hageja suhtlust XXXkinnitab: 1) 16.08.2010 leping, mille allkirjastas töövõtja nimel XXX(I kd lk 8); 2) Töövõtulepingu lisa nr 6, millest nähtub XXXsuhtlus hagejaga (I kd lk 34); 3) 24.08.2010 e-kirjavahetus (II kd lk 10-13). 16.08.2010 sõlmitud lepingu puntki 8.1. kohaselt on tasu lepingu nõuetekohase täitmise eest 287 958 krooni, millele lisandub käibemaks (I kd lk 15). Pooled lähtusid lepingu sõlmimisel hindadest, mis kajastusid lepingu lisas 7 (I kd lk 35). Vastavalt lepingu punktile 4.1. täiendavad leping ja selle täitmise käigus kokku lepitud muudatused ja täiendused, sealhulgas ehituskoosolekute ja nõupidamiste protokollid ja muud poolte vormistatud dokumendid üksteist. Hilisem säte (kokkulepe, lepingu lisa) tühistab varasema ning erandit kehtestav säte tühistab üldsätte. 24.08.2010 edastas hageja kostjale XXX kohtumaja kogu maja viimistlustööde pakkumise (II kd lk 10-11), mille kostja sama kuupäeva vastuskirjaga (II kd lk 12) aktsepteeris. E-kirjast nähtub, et kostja on aru saanud ühikhindade suurenemisest ja sellega nõustunud. Seega on pooltevaheline hilisem kokkulepe tühistanud varasema kokkuleppe. Kohus leiab, et kostja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et pooled ei ole kokku leppinud aktides nr 117 ja 118 kajastatud hindades. Lepingu hind kuulub tõendamisesemesse (vt Riigikohtu 19.09.2012 lahendi nr 3-2-1-89-12 punkti 23). Kostja heitis hagejale ette, et hageja on XXX kohtumaja puhul põhjendamatult suurendanud betoonseinte tasandustööde hinda 75-lt kr/m2 kohta 100-le kr/m2 ning pahteldamis- ja värvimistööde hinda 90-lt kr/m2 kohta 100-le kr/m2. XXX kohtumaja üleandmisevastuvõtmise aktist (I kd lk 42) nähtub, et hageja ei ole kohaldanud betoonseinte tasandustöödele hinda, kuna lisatööde esimesel real kajastatud tööd on miinusmärgiga s.t

hageja poolt kostjale esitatud arve selle võrra vähenes. Pahteldamis- ja värvimistöödele kohaldas hageja kõrgemat hinda vastavalt 24.08.2010 sõlmitud kokkuleppele (II kd lk 11). Kohus leiab, et kuivõrd puuduvad muud kirjalikud tõendid, peale üleandmiste-vastuvõtmise akti nr 118, XXXKoolituskeskuse hinnakokkulepete kohta, siis tuleb asuda seisukohale, et pooled jõudsid suuliselt hindades kokkuleppele ja need hinnad kajastuvad aktis nr 118. Isegi, kui asuda seisukohale, et pooled tasu suuruses kokkulepet ei saavutanud, siis kuuluks kohaldamisele VÕS § 637 lg 1, mille kohaselt, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Riigikohus on 04.10.2011 lahendi nr 3-2-1-72-11 punktis 12 leidnud, et VÕS § 637 lg 1 annab poolte vastastikuste kohustuste kindlaksmääramisel tõlgendamisreegli juhuks, kui tasu maksmist ei ole kokku lepitud. VÕS § 637 lg 1 tähendus seisneb selles, et tagada lepingu kehtivus ka juhul, kui selles on küll kindlaks määratud töövõtja kohustused, kuid mitte tellija omad. Tavaliseks tasuks võib olla selle töövõtja tavaline tasu lepingu esemega sarnase töö eest (nt töövõtja hinnakiri), aga ka piirkonna tavaline tasu sellise töö eest. Kui töövõtjal ei ole hinnakirja või sellega sarnaseid tasumääranguid, siis on tavaline tasu asjaoludest lähtuvalt tasu, mida sama töövõtja sellise töö eest varem on nõudnud. Kui ka seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis tuleb töövõtjale maksta mõistlik tasu, mis lähtub üldjuhul turuhinnast, st kohalikust keskmisest tasust. Aktis nr 118 kajastatud hinnad on samad hageja poolt 24.08.2010 viimistlustööde pakkumises (II kd lk 10-11) tehtud hindadele, mida kostja on aktsepteerinud (II kd lk 12). Seega saab järeldada, et tegemist on tavalise tasuga, milles pooled olid ka varasemalt kokku leppinud. Seega leiab kohus, et pooled jõudsid enne tööde alustamist nii XXX kohtumaja kui ka XXXKoolituskeskuse tööde hinnas kokkuleppele. Juhul kui asuda seisukohale, et XXXKoolituskeskuse kokkulepet ei ole võimalik tuvastada, siis tuleb VÕS § 637 lõikes 1 ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-72-11 märgitust asuda seisukohale, et aluseks on hageja 24.08.2010 viimistlustööde pakkumises (II kd lk 10-11) märgitud hind (poolte vahel kokkulepitud tavaline tasu), mida kostja on aktsepteerinud (II kd lk 12).

Lisaks on hageja esitanud arved nr 136 ja 137 (I kd lk 40-41), mis põhinevad XXX kohtumajas ja XXXKoolituskeskuse ruumides teostatud tööde 10% maksumuse kinnipidamisel, mis tuli maksta hagejale peale tööde lõplikku üleandmist (I kd lk 15 lepingu p 7.7.). Tööde lõplikku üleandmist kinnitavad 20.12.2010 aktid (I kd lk 37, 42-43). Hinnapakkumistes (I kd lk 35 ja II kd lk 11) sisaldub märkus, et hageja andis töödele ühikhinnad ning pakkumises märgitud hinnad on ligikaudsed. Tegelikud mahud arvestatakse peale tööde teostamist. Pooled ei vaidle selle üle, et tööde mahtusid ei lepitud kokku enne tööde alustamist. Kostja leiab, et mahud kuulusid täpsustamisele peale aktide allkirjastamist, kuid hageja on seisukohal, et mahud täpsustati enne 20.12.2010 aktide allkirjastamist. Kostja vaidleb vastu aktides nr 117 ja 118 märgitud mahtudele. Kohus loeb kohtuliku ekspertiisiaktiga (III kd lk 24-45) tõendatuks asjaolu, et hageja on teostanud töid vähemalt aktides nr 117 ja 118 märgitud mahus. Ekspertiisiaktist nähtub akti nr 118 kohta, et töömahtude muutmine võrreldes pakkumise aluseks oleva lahendusega on ilmne, sest toimikus on kostja poolt esitatud 27.09.2010 muudetud I korruse plaan (III kd lk 29). Kokkuvõttes on ekspert jõudnud järeldusele, et XXXKoolituskeskuses, asukohaga XXXXXXs, ekspertiisiga tuvastatud viimistlustööde mahud vastavalt täpselt teostatud tööde altis nr 118 näidatud mahtudele (III kd lk 34). XXX kohtumaja osas on ekspert jõudnud järeldusele, et pahteldatud ja värvitud seinte ning lagede mahuks on 9494 m2, tingimusel, et teostatud tööde aktis nr 117 real nr 17 nimetatud trepikoja täiendava viimistluse puhul betoonseinte tasandamine ja pahteldamine ning värvimine tehti algselt samuti hageja poolt. Ekspertiisiakti kohaselt on tulenevalt tehtud tööde erinevatest hindadest juhul, kui kõik aktides nimetatud viimistlustööd tehti algselt samuti ainult hageja poolt, akteeritud tööde maksumus väiksem tegelikult tehtud tööde mahtude alusel arvutatust (III kd lk 34). Ekspert on vaatamata kohtu korduvatele juhistele ja selgitustele (III kd lk 22) andnud ekspertiisaktis ka õiguslikke hinnanguid ning asunud otsima tõendeid kindla positsiooni toetamiseks. Kohus jätab nimetatud eksperdi juhised ja märkused tähelepanuta, kuna eksperdi kohustus on anda sõltumatu eksperdiarvamus eriteadmisi nõudvate asjaolude kohta. Kohus ei arvesta kostja hilisemate (peale ekspertarvamust) väidetega nagu oleks osaliselt vaidlusalusel objektil hageja töid teostanud ka EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ. Kuna kostja ei ole viidatud vastuväidet esitanud ei enne ega ka vahetult peale 20.12.2010 aktide allkirjastamist. Kohus on 02.06.2015 istungil kostjale selgitanud, et peab kostja esitatud tõendeid (III kd lk 74-75) ebausaldusväärseks, kuna need on esitatud pärast ekspertarvamust. Lisaks ei ole kostja tööde teostamise käigus hagejat teavitanud, et osaliselt teostab objektil hageja töid EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et 20.12.2010 aktid allkirjastati hiljem kui aktides märgitud kuupäev. Ainuüksi 13.01.2011 kiri (I kd lk 94) ei tõenda, et aktid võidi allkirjastada hiljem. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb aktide nr 117 ja 118 alusel koostatud arvete nr 133 ja 134 järgne kogu saada olev summa hagejale välja mõista. Garantiitöödest Poolte vahel puudub vaidlus selles, et lepingu punktiga 7.7 otsustasid pooled XXX kohtumaja tööde osas garantiisumma kinnipidamise 10% ulatuses (I kd lk 15). Töövõtulepingu punkti

13.1 (I kd lk 19) kohaselt algab töövõtja poolt tehtud tööde garantiiaeg tööde vastuvõtmisest tellija poolt ning kestab 24 kuud ehitise omanikule üleandmisest arvates, kuid mitte kauem kui 31.01.2013. Hageja on aktsepteerinud ka XXXKoolituskeskuse tööde osas garantiisumma 10% ulatuses kinnipidamist, kuid samas ei nähtu poolte kokkulepe, mis ajani pidi garantii kehtima. Kohtul tuleb lähtuda sellest, et kuivõrd pooled ei ole eraldi kokkulepet garantiitähtaja osas sõlminud, siis kehtib XXXKoolituskeskuse töödele sama tähtaeg, mis XXX kohtumaja puhul s.o 31.01.2013. Garantiisumma kinnipidamiste väljamaksmise kohta on hageja kostjale esitanud arved nr 136 ja 137 (I kd lk 40-41). Kostja on seisukohal, et hageja ei ole teostanud garantiitöid ning seetõttu on ta tellinud need kolmandatelt isikutelt ning seetõttu on tal õigus jätta garantiisumma endale. Hageja on selgitanud, et kostja garantiist tulenevat nõuet hagejale esitanud ei ole, samuti ei ole kostja kuni kohtumenetluseni keeldunud tasu maksmisest seetõttu, et garantiitööd oleks tegemata (I kd lk 126 viimane lõik). 03.01.2014 menetlusdokumendis (II kd lk 7) on hageja selgitanud, et kostja ei ole tõendanud, et garantiitähtaja jooksul ilmnesid töös puudused, et kostja oleks kolmandatelt isikutelt puuduste kõrvaldamiseks tööd tellinud ning nende eest ka tasunud. Kostja poolt hagejale garantiitööde nimekirjade (I kd lk 105-108) esitamist tõendab 18.07.2011 e-kiri (I kd lk 134). Hageja ei ole aktsepteerinud, et kostja poolt märgitud tööd on garantiitööd (I kd lk 135). Kohus nõustub hagejaga selles, et ehitusekspert XXX garantiitööde üldisi põhimõtteid kajastavat e-kirja (I kd lk 136) ei saa pidada eksperdi arvamuseks ning nimetatud kiri ei kinnita, et kostja poolt hagejale esitatud nimekirjas (I kd lk 105-108) märgitud tööde puhul on tegemist garantiitööde alla käivate töödega. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja garantiitööde tegemise kinnitamiseks esitatud tõendid (I kd lk 137-146) ei tõenda just garantiitööde teostamist ning samuti seda, millises mahus on töid teostatud. Samuti ei näita materjali soetamist kinnitavad tõendid (I kd lk 139, 144-145) seda, et materjale kasutati just vaidlusalusel objektil. Samuti on osad arvetest (I kd lk 141-143) hagejale esitatud ja hageja poolt tasutud peale garantiiaega 31.01.2013, mistõttu ei saa nende maksumust garantiisummast maha arvata. Riigikohus on 28.02.2012 lahendi nr 3-2-1-177-11 punktis 12 leidnud, et garantii sisuks on ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada omal kulul ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead, tellijale antakse täiendavad õigused töö lepingutingimustele mittevastavuse korral. Seega tekkib garantiilepingu alusel võlasuhe, mille sisuks on kohustus tagada kokkulepitud omadustega ja puudusteta töö. Sellise garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust (vt Riigikohtu 6. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 34). Garantiilepingust tuleneva nõude puhul on tegemist lepingujärgse täitmise nõudega. Garantiiga ei ole seega hõlmatud need tellija nõuded, mis ei ole otseselt seotud lepingujärgse täitmise nõudega, nt ei saa garantii esemeks olla taganemine või hinna alandamine, samuti need kahju hüvitamise nõuded, kus nõude sisuks ei ole kahjunõue täitmise asemel. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kostjal puudub alus hagejale kokkulepitud tasu maksmisest keeldumiseks. Viivised

Hageja on seisukohal, et tal on lepingu punkti 11.2 alusel õigus nõuda tasumata summalt viivist 15% aastas alates 19.01.2011 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Samas piirab lepingu punkt viivise maksimaalset määra 5%-ni lepinguliste tööde hinnast, mis on 6 618,33 eurot. Kostja vaidleb viivistenõudele vastu. 15% lepingu võlgnetavast summast s.o 24 255,09 eurost on 3638,26 eurot. Isegi kui eeldada, et kostja allkirjastas üleandmise-vastuvõtmise aktid veebruaris 2010 ning alates sellest kuupäevast algas kostjal hageja arvete nr 133, 134, 136 ja 137 tasumise tähtaeg, siis oleks pidanud kostja tasuma arved hiljemalt 18.03.2011. Seega on kostja käesolevaks viivitanud tasu maksmisega üle nelja aasta, mis teeks käesolevaks hetkeks viivise summaks 4 x 3 638,26 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada. Kostja on hagejale töölepingust tuleneva tasu maksmisega viivitanud, mistõttu tuleb kostjal tasuda viivist 5% lepinguliste tööde hinnast s.o 6 618,33 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja esindaja on taotluse kohaselt osutanud menetluses hagejale õigusabi kuni 02.06.2015 kokku 58,75 tundi, millele lisandub 02.06.2015 kohtuistungiga seotud 3 tundi ja 15 minutit. Õigusabikulud moodustavad kokku 8415 eurot (ilma km). Hageja esindaja tunnihind on 125 ja 160 eurot (ilma km). Lisaks palub hageja, et kostja hüvitaks riigilõivukulu 850 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja vastuväitel on hagejale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi kuni 02.06.2015 kohtuistungini 46,25 tunni ulatuses ja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot. Kostja ei vaidlusta ajakulu seoses 02.06.2015 kohtuistungiga. Kuivõrd riigilõiv on menetluskulu, tuleb kostjal hüvitada hagejale 850 eurot. Seda kostja ka ei vaidlusta. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 32-1-115-13, p 25). Hageja esindajal on kulunud hagiavalduse koostamisega seotud toimingutele 9,75 tundi (arve nr 20130233), mis on maakohtu hinnangul ülemäärane. Kohus nõustub kostjaga, et põhjendatud ajakuluks võib pidada 6 tundi, mille sisse võiks jääda nii asja materjali analüüs, suhtlus kliendiga kui ka hagiavalduse koostamine. Esindaja peab olema õigusabi osutamisel efektiivne, tehes vajaliku töö ära võimalikult väikese ajakuluga. Arvetel nr 20131007, 20131385, 20132141 märgitud ajakuluga kokku 8,75 tundi kostja nõustub. Kohus nõustub kostjaga, et arvel nr 20133732 märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud 7 tunni ulatuses.

Arvel nr 20134267 on hageja märkinud õigusabi osutamisele kulunud ajaks 9,25 tundi, mida tuleb samuti maakohtu hinnangul vähendada. Maakohus leiab, et spetsifikatsioonil toodud toimingutele kulunud põhjendatud ajaks võib pidada 7 tundi. Arvel nr 20134482 toodud ajakulu 5 tundi peab kohus põhjendatuks, sest kohus suunas pooli korduvalt kompromissile. Arvetel nr 20134772 ja 20134950 toodud ajakuluga kokku 10 tundi kostja vastuväiteid ei oma ja nõustub sellega. Arve nr 20135340 puudutab ekspertiisiga seonduvat ja ekspertiisiga tutvumisele ning seisukoha koostamisele kulunud 6 tundi ei pea kohus ülemääraseks. Arvel nr 20135609 toodud ajakuluga 4 tundi kostja nõustub. Arvel nr 20135690 on hageja märkinud, et menetluskulude nimekirja koostamisele on kulunud 1,25 tundi ja kohtuistungiks ettevalmistamisele 3 tundi. Kohus nõustub kostjaga, et 2,5 tundi on piisav istungiks ettevalmistamisele. Kostja ei vaidlusta ajakulu seoses 02.06.2015 kohtuistungiga (3 tundi ja 20 minutit), kuid ei nõustu õigusabi tunnihinnaga. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-77-14 p-s 12 kinnitanud, et menetluskulude avalduse koostamise kulud ei kuulu väljamõistmisele, kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusteadmisi. Seega tuleb vähendada hageja õigusabikulusid nende summade võrra (arve nr 20131007 summas 62,50 eurot ja arve nr 20135690, menetluskulusid puudutavas 1,25 tundi osas). Riigikohus on väljendanud seisukohta, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Samas on Riigikohus asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14). Maakohus leiab, et antud tsiviilasjas tuleb mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasuks pidada 125 eurot ilmakäibemaksuta. Maakohus arvestab siinkohal nii tsiviilasja keerukust (kostja seisukohtade pidev muutumine) ja ka asjas esitatud tõendite mahtu. Kohus leiab, et hageja õigusabitoimingud on olnud antud menetluses vajalikud ja põhjendatud 59,5 tunni ulatuses ja arvestades põhjendatud õigusabi tunnihinda 125 eurot, tuleb kostjal hüvitada hageja õigusabikulud summas 7437,50 eurot (ilma km). Kokku tuleb hagejal hüvitada kostja menetluskulud summas 8287,50 eurot, sh riigilõiv 850 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik