5.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta OÜ Aktiva Finants menetluskuludest 53,5% Niina Jevtuševskaja kanda ja 46,5% OÜ Aktiva Finants kanda; jätta Niina Jevtuševskaja menetluskulud tema enda kanda.
7.Välja mõista Niina Jevtuševskajalt riigilõivust 40,13 eurot ning põhjendatud ja vajalikust õigusabikulust 37,45 eurot, kokku menetluskulu 77,58 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
8.Niina Jevtuševskajal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants (hageja) hagi Niina Jevtuševskaja (kostja) vastu põhivõla 61,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 56,98 eurot ning viivise 0,15% põhivõlalt päevas alates 28.11.2015 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 4,49 eurot, väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel 27.11.2012 sõlmitud liitumislepingust tulenevalt teenuspaketti, millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu võla tõttu ühepoolselt üles 23.06.2014, s.o enne tähtajalise kohustuse lõppu. Tele2 Eesti AS loovutas nõude kostja vastu hagejale 19.12.2014. Kostja põhivõlg sisaldab võlga telekommunikatsiooniteenuste eest 23,80 eurot, võlga arvete edastamise eest 2,90 eurot, leppetrahvi 80 eurot ja võla sissenõudmise kulu 28,59 eurot. Hageja arvestab eeltoodud võlast maha kostja poolt 20.02.2014 tasutud 23,82 eurot, 11.04.2014 tasutud 40 eurot ja 23.06.2014 tasutud 10 eurot. Viivist on hageja arvestanud 61,47 eurolt 618 päeva eest alates 19.03.2014 määras 0,15% päevas (tlk 15-19, 59).
2.Hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel kätte toimetatud 03.02.2016 – aadressil XXXX võttis menetlusdokumendid vastu kostja täisealine tütar. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui
2/4
kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
3.Kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud võla sissenõudmise kulu 28,59 eurot osas ning selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Kostja ja Tele2 Eesti AS-i vaheline 27.11.2012 leping on sõlmitutud tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on lepingu lahutamatuks lisaks olevate teenuse kasutamise üldtingimuste, teenuspaketi tingimuste ja arveldusteenuste hinnakirja näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagiavalduse kohaselt tuleneb võla sissenõudmiskulu tasumise kohustus kostjaga sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti AS-i teenuse kasutamise üldtingimuste p-ist 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võla sissenõudmisega, sh kulutused võla sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Võla sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti AS-i arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võla sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, s.o 26,4% (tlk 16). Kohus leiab, et teenuse kasutamise üldtingimuste p 4.8 koosmõjus hinnakirjaga, mille kohaselt on võla sissenõudmise tasu 22% + käibemaks, näeb ette ebamõistlikult suure kindlaksmääratud suuruses hüvitise ning samuti on kostjalt võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Seega on teenuse kasutamise üldtingimuste p 4.8 koosmõjus hinnakirjaga, mille kohaselt on võla sissenõudmise tasu 22% + käibemaks, tühine, sest kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. Kostjalt tuleb hageja kasuks jätta välja mõistmata võla sissenõudmise kulu 28,59 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 32,88 eurot (61,47-28,59).
4.Eelmisest punktist tulenevalt on ka hageja viivisenõue osaliselt põhjendamatu. Viivist on põhjendatud arvestada põhivõlalt 32,88 eurot, mitte põhivõlalt 61,47 eurot. Seega tuleb
3/4
kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis perioodi 19.03.2014 kuni 27.11.2015 eest 30,48 eurot (32,88*0,15/100*618) ning jätta välja mõistmata viivis 26,50 eurot (56,9830,48). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et hagiavalduse järgi ei esita hageja viivisenõuet põhivõlast suuremas ulatuses, tuleb TsMS § 367 alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 2,40 eurot. 32,88 eurot ületavalt põhivõlalt TsMS § 367 alusel arvestatava viivise osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivis kokku 32,88 eurot ja jätta rahuldamata viivisenõue kokku 28,59 euro ulatuses.
5.TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 53,5% kostja kanda ja 46,5% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.
6.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud nimekirja järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 75 eurot ja õigusabitasu 95,87 eurot. Arvestades hagihinda, tasus hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti riigilõivu 75 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 40,13 eurot. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu 70 eurot (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 37,45 eurot. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 77,58 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.