Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Tsiviilasi nr 2-14-21968 hageja õigustatud tagatise realiseerimisel saama AS-ilt Süda Maja (pankrotis) tasu, mis vastab 2 % tagatiste realiseerimisest laekunud summadele. 28.06.2013 tehinguga võõrandas AS Süda Maja 341 200 m2 Kurna küla, Rae vald, Harjumaa asuva „Ameerikanurga“ kinnistust (registriosa nr 12100102), mistõttu tekkis võlakirjatingimuste p 2.1.20 - 2.1.23 ja 10.7 kohaselt võlgnikul kohustus hüvitada tagatisinvestorile summa, mis vastab 14,09 eurot iga võõrandatud kinnistu ruutmeetri kohta, s.o. kokku 4 807 508 eurot. Vastavalt EVK 03.01.2014 väljavõttele on nõudeavalduse esitamise seisuga AS-il Süda Maja (pankrotis) lunastamata võlakirju nominaalväärtuses 8 492 348,50 eurot. Hagiavalduses palus hageja nõuet tunnustada 3 925 013,02 euro ulatuses, millene summa koosneb 31% lunastamata võlakirjade nominaalväärtusest 2 632 628,03 eurot, tagatisagendilepingu p.-st 11.1.3 tulenevast tasunõudest 6 391 eurot, 31% lunastamata võlakirjadelt arvutatud intressist perioodi 01.07.2012 kuni 28.06.2013 eest 78 329,70 eurot, 31% ennetähtaegse lunastamise kohustusega võlakirjadelt arvutatud viivisest perioodi 29.06.2013 kuni 17.12.2013 eest 1 025 345,31 eurot, 31% tavapärase tähtajaga lunastamise kohustusega võlakirjadelt arvutatud intressist perioodi 29.06.2013 kuni 17.12.2013 eest 16 148,69 eurot ja tagatisagendilepingu p. 11.1.4 tulenev tagatiste realiseerimise eest makstavast tasunõudest 166 170,29 eurot. Kostjate vastuväited AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma vaidles hagile vastu. Hageja intressinõue on osaliselt põhjendamatu põhjusel, et intressi nö kapitaliseerimine ja kapitaliseeritud intressilt intressi arvestamine on vastuolus VÕS § 113 lg 6 esimese lausega. Halduri hinnangul puudub hagejal viivisenõue. Lisaks on põhjendamatu ka hageja poolt tagatisagendilepingu p.-i 11.1.4 alusel esitatud tagatisagendi tasunõue. Tagatisagendilepingu p 11.1.4 kohaselt on tagatisagendil õigus saada tagatise realiseerimise korraldamise eest tasu, mis vastab 2 %-le tagatise realiseerimise tulemist. Kuivõrd pankrotimenetluses realiseerib vara ja teostab vara müüki haldur, ei osuta hageja võlgniku pankrotimenetluses tagatisagendilepingu p-s 11.1.4 sätestatud teenust, mistõttu ei saa tagatisagendile tekkida ka õigust nimetatud tasule. Hageja poolt esitatud seisukohad ei anna alust tunnustada hageja nõuet hagiavalduses taotletud summas, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. OÜ Expericom vaidles hagile vastu. Hageja esitatud arvutused on tõendamata ning ebaõiged. Hageja tagatisagendi lepingu punktist 11.1.4 tulenev 2 % nõue summas 166 170,29 eurot on alusetu, sest hageja ei ole kunagi korraldanud realiseerimist. Lisaks on hageja nõude esitanud volituseta esindaja. Hageja endise tagatisagendina ja vahendajana ei ole võlausaldajaks pankrotimenetluses. Hageja ei ole, lisaks väärtpaberikeskuse väljatrükile, esitanud dokumente hageja poolt võlakirjade omandamise kohta. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis 04.03.2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et OÜ Expericom on endiselt võlausaldajaks võlgniku pankrotimenetluses. Hageja on märkinud, et 13.05.2014 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul ei vaidlustanud hageja nõuet võlausaldaja VM, kelle nõude omandas hiljem OÜ Expericom. Nõue loovutati OÜ-le Expericom 11.04.2014. Kohus leidis, et kostja võlausaldaja staatust ei muuda ka asjaolu, et kostja omandas nõude võlausaldajalt, kes nõuete kaitsmise koosolekul ei vaidlustanud hageja nõuet.

3(8)

Tsiviilasi nr 2-14-21968 Kohus leidis, et hageja on piisava põhjalikkusega oma nõuet ja selle arvutuskäiku selgitanud. Maakohus märkis, et asjaolu, et haldur korraldab pankrotivara müüki ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise, ei mõjuta kuidagi hageja nõude kehtivust. Hageja esindab 31 % võlakirjaomanike huve ehk neid võlakirjainvestoreid, kes ei ole esitanud pankrotimenetluses võlakirjadest tulenevat iseseisvat nõuet. Võlakirjadest tulenevaid õigusi saab teostada see isik, kelle nimel võlakirjad on. AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma on 22.01.2015 kohtuistungil selgitanud, et hageja on tõendanud, et 31 % võlakirjadest on tema omandis, seega hagi on õigustatud esitama OÜ T & O Varahaldus. Seega on hageja võlausaldajaks võlgniku AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohus leidis, et hageja intressinõue on osaliselt põhjendamatu põhjusel, et kapitaliseeritud intressilt intressi arvestamine on vastuolus VÕS § 113 lg 6 esimese lausega. VÕS § 113 lg 6 on imperatiivne norm, mille rikkumise vältimatuks tagajärjeks on tehingu tühisus. VÕS § 113 lg 6 on kategoorilise sisuga imperatiivne norm, mille rikkumise vältimatuks tagajärjeks on tehingu tühisus. Sättes väljendatud intressilt viivise arvutamise keeld on esmajoones arusaadav viivise (ehk viivitusintressi VÕS § 113 lg 1 mõttes) puhul, sest selliselt on soovitud vältida viivise ettenähtamatut suurenemist. VÕS § 113 lg 6 esimest lauset ei saa tõlgendada selliselt, et see hõlmaks üksnes varem sõlmitud kokkuleppeid intressilt (sh viiviselt) viivise arvestamise kohta. See säte keelab nimetatud kokkulepped ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist (RKTKo 3-2-1-169-13). Kohus nõustus ka kostja 1 seisukohaga, mille kohaselt on võlakirja olemust arvestades tegemist laenusuhtega võlakirjainvestorite kui laenuandjate ja võlgniku kui laenusaaja vahel. Hageja kui tagatisagent osaleb tagatisagendilepingu p-st 3 sätestatust tulenevalt üksnes võlakirjainvestorite huvides, võlakirjadest mingit iseseisvat nõuet hagejal võlgniku vastu ei ole. Hageja viivisnõue on põhjendamatu. PankrS § 42 kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega muutusid võlgniku pankroti väljakuulutamisega võlakirjadest ning võlakirjatingimustest tulenevad nõuded sissenõutavaks 17.12.2013. Võlakirjade erakorralise lunastamise tingimused on sätestatud võlakirjade emissioonitingimuste p-s 9. P-s 9.1 on loetletud, millistel juhtudel on investoril õigus nõuda tema omanduses olevate võlakirjade lunastamist. P-s 9.2 on sätestatud, et sellisel juhul tuleb investoril esitada hagejale vastavasisuline taotlus, märkides ära põhjuse, miks ta erakorralist ennetähtaegset lunastamist taotleb. Pankrotihaldurile ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et 31 % võlakirjainvestoritest (või mõni nendest), kelle huve hageja võlgniku pankrotimenetluses esindab, oleks esitanud hagejale taotluse võlakirjade ennetähtaegseks lunastamiseks. Pankrotihalduri hinnangul ei ole toimunud võlakirjadest tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumist enne pankroti väljakuulutamist, sh ei ole pankrotihaldurile esitatud asjaolusid, mis kinnitaks võlakirjade erakorralist ennetähtaegset lunastamist (võlakirjatingimuste p 9) või et võlgnik oleks kasutanud võlakirjatingimuste p-s 10.7 sätestatud õigust võlakirjade ennetähtaegseks lunastamiseks. Võlakirjatingimuste punkti 10.7 kohaselt on Ameerikanurga kinnistu osalisel võõrandamisel emitendil õigus, kuid mitte kohustus osaliselt võlakirju lunastada. Kohus nõustus pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt kuivõrd tegemist on võlgniku õigusega, mida ta võib, kuid ei ole kohustatud kasutama, ei saa õiguse kasutamata jätmisel arvestada ennetähtaegse lunastamise õigusega võlakirjadelt ka viivist, nagu hageja ekslikult teinud on. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal puudub viivisenõue. Kohus leidis, et on ebamõistlik eeldada, et hagejal oleks õigus tasule tagatisvara realiseerimise tulemist. Pankrotihaldur on täiendavalt märkinud, et hageja on tagatise realiseerimise tulemi suuruseks lugenud võlgniku kinnistutele hageja kasuks seatud hüpoteekide kogusummat. Kohus nõustus kostja 1 seisukohaga, et kuna hageja on tagatisagendi lepingu p-st 11.1.4 tuleneva väidetava nõude arvestamisel aluseks võtnud hageja kasuks seatud hüpoteekide kogusumma, tulnuks hagejal tõendada, et eelnevalt nimetatud kinnistute väärtus on selline, et 4(8)

Tsiviilasi nr 2-14-21968 sellest piisab ka teise järjekoha hüpoteekide tervikuna rahuldamiseks. Hageja seda asjaolu tõendanud ei ole. Kuigi hageja kasuks seatud hüpoteekide kogusumma on 8 308 514,31 eurot, millest võlgnikule kuuluvale kinnistu mõttelisele osale seatud hüpoteek on 5 112 931,88 eurot, ei saa hageja jaoks tagatiste realiseerimise tulem ületada hageja nõuet, mis võlgniku pankrotimenetluses tunnustatakse. Hageja tugines ka asjaolule, et tal on ka iseseisev nõue võlgniku vastu hagejale väljastatud võlatunnistuse alusel, viitades võlakirjade emissioonitingimuste p-dele 11.13.-11.20. Kohus nõustus kostja 2 seisukohaga, mille kohaselt tuleb konkreetse õiguse olemust hinnata selle sisust lähtuvalt. Tagatisagendi nõue ja investori nõue on kattuvalt tegelikult üks ja sama pankrotivõlgniku (emitendi) kohustus, vaatamata sellele, et võlakirjatingimustes on võetud kasutusele n-ö paralleelvõlgnevuse instituut ning viidatakse kahe eraldiseisva kohustuse olemasolule. Seda pankrotihalduri järeldust kinnitavad mh võlakirjatingimuste p-d 11.16 ja 11.17, milles on reguleeritud võlakirjadest tuleneva nõude ja paralleelvõlgnevuse omavahelisi seoseid. Nendest punktidest nähtub, et sõltumata asjaolust, et võlakirjatingimuste punktides 11.14 ja 11.15 räägitakse kahe eraldiseisva kohustuse eksisteerimisest, on tegemist ikkagi ühe ja sama kohustusega – kui täidetakse üks kohustusest, ei ole võlgnikul kohustust täita teist. Vaatamata võlakirjatingimustes sisalduvale paralleelvõlgnevuse regulatsioonile ning formaalselt justkui kahe eraldisesiva nõude eksisteerimisele, ei saa võlakirjadest tulenevat hageja nõuet ja hageja paralleelvõlgnevuse regulatsioonist tulenevat nõuet vaadelda pankrotimenetluses eraldiseisvalt. Hageja palus tunnustada AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses OÜ T&O Varahaldus nõuet 3 925 013,02 eurot (põhi- ja intressinõue kokku 2 273 339,45 eurot + tagatisagendilepingu punktis 11.1.3. tulenev tasunõue 6391 eurot) PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt esimese järgu nõudena. Pankrotihaldur tunnustas hageja nõuet AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses 2 279 730,45 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud rahuldamisjärgus. Ülalmärgitud põhjendustel ei ole hageja nõue põhjendatud. Apellatsioonkaebus OÜ T&O Varahaldus palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis tunnustamata AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses OÜ T&O Varahaldus nõude 3 330 512,32 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt esimese järgu nõudena. Maakohtu otsuse resolutsioon on vastuolus otsuse põhjendustega. Maakohus on otsuse põhjendavas osas jaatanud, et vähemalt 2 279 730,58 euro ulatuses tuleb hageja nõuet pankrotimenetluses tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt esimese järgu nõudena ning kostja II vastuväited vastavas ulatuses on alusetud. Samas on hageja nõue jäetud rahuldamata täies ulatuses. Ainuüksi vastuolu tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada. Maakohus on asja lahendamisel ka ebaõigesti arvestanud OÜ Expericom vastuväidetega. OÜ Expericom vastuväidetega tulnuks jätta arvestamata, sest kostja nõue oli 13.05.2014 nõuete kaitsmise koosoleku ajaks rahuldatud ning seega kostja ei olnud AS Süda Maja (pankrotis) võlausaldajaks, kellel oleks õigus vastuväidet esitada. Nimetatud seisukohta ei muuda ka asjaolu, et kostja on väidetavalt omandanud pankrotimenetluse ajal VM-lt nõude AS Süda Maja (pankrotis) vastu. Kuna 13.05.2014 nõuete kaitsmise koosolekust võttis osa VM sama nõudega, mille väidetavale omandamisele OÜ Expericom tugineb, siis ei saanud 13.05.2014 seisuga nõue olla veel loovutatud. Hageja seisukohta, et kostjal II puudus õigus vastuväiteid esitada toetab ka Harju Maakohtu 11.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21922, kus kohus asus analoogses vaidluses seisukohale, et kuna OÜ Expericom ei olnud 13.05.2014 nõuete kaitsmise koosoleku ajal võlausaldaja, ei olnud tal õigust esitada vastuväidet hageja nõudele. Hageja palub võtta nimetatud kohtuotsus dokumentaalne tõend vastu tsiviilasja materjalide juurde. Varem ei olnud 5(8)

Tsiviilasi nr 2-14-21968 hageja teadlik nimetatud tõendi olemasolust. Samas ei saa tõend olla kostja kui tsiviilasjas nr 2-14-21922 kostja jaoks üllatuslik. Hageja nõustub pankrotihalduri ja maakohtu põhjendustega osas, mille kohaselt võlakirjade nominaalväärtuseks on 5 000 000 eurot ning hageja ei ole AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses õigustatud nõudma tagatisagendilepingu p-s 11.1.4 sätestatud tasu. Maakohus on ebaõigesti jätnud hagi rahuldamata. Apellatsioonimenetluses on hageja ja OÜ Expericom erinevatel seisukohtadel selles, milline on võlakirjadelt arvutatav intress ja viivis, st kas hagejal on AS Süda Maja (pankrotis) vastu intressi ja viivisenõue (vt hagi p 1.1.5 ja p 2.5.4 põhjendused) või üksnes intressinõue (vt kostja I vastuse p 2.6 põhjendused). Hageja viivisenõue on põhjendatud – puudub vaidlus selles, et 28.06.2013 tehinguga võõrandas AS Süda Maja 341 200 m2 Kurna küla, Rae vald, Harjumaa asuva „Ameerikanurga“ kinnistust (vt hagi lisa 3). Võlakirjatingimuste p 10.7 sätestab selgelt, et emitendil, s.o AS Süda Maja, on õigus lunastada võlakirjad osaliselt enne uut lunastamise päeva, mõne osalise müügi sõlmimisel (osaline lunastamine), eeldusel et osalisel müügil laekub tagatisagendi, s.o. hageja, pangakontole summa, mis vastab osalise lunastamise summale koos osalise lunastamise summalt uuest väärtuspäevast kuni osalise lunastamise päevani arvestatud intressiga (näiteks kui osalise müügi esemeks on Ameerikanurga kinnistu osa suurusega of 30 000 m2, siis peab osalise lunastamise summa olema 422 700 eurot, millele lisandub sellelt summalt uuest väärtuspäevast kuni osalise lunastamise päevani arvestatud p 6.4 kohane intress). Seega võlakirjatingimuste p 2.1.20-2.1.23 ja 10.7 kohaselt kohustus AS Süda Maja 28.06.2013 tehingu sõlmimisel tasuma hagejale osalise lunastamise summana 4 807 508 eurot (341 200 m2 x 14,09 eurot). Nimetatud kohustuse täitmata jätmine tõi vastavalt Võlakirjatingimuste p-le 6.4 kaasa tasumata osalise lunastamise summalt viivise maksmise kohustuse 0,4% summalt päevas. Pankrotihalduri väited, justkui muutuks hageja nõue sissenõutavaks ja sellelt saaks arvutada viivist üksnes tagatisagendi poolt võlgnikule kooskõlas võlakirjatingimuste p-ga 9.1 ja 9.2 vastava nõude esitamisel, on alusetud. Hageja tugines nõude alusena võlakirjade osalisele lunastamise regulatsioonile (võlakirjatingimuste p 2.1.20 - 2.1.23 ja 10.7.4), samas kui kostja viitab oma vastuväidetes võlakirjade erakorralisele ennetähtaegsele lunastamise regulatsioonile. Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata võlakirjatingimuste p 2.1.20 2.1.23 ja 10.7. Kuna 28.06.2013 täideti AS Süda Maja (pankrotis) kohustus 1 089 180,60 eurot, hageja arvestusele tuginedes on hageja põhjendatud nõue AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses 31 % 10 722 972,01 eurost (s.o võlakirjade nominaalväärtus 5 000 000 eurot + sissenõutavaks muutunud intress 3 367 652,76 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 3 444 499,85 – 28.06.2013 täidetud kohustus summas 1 089 180,60 eurot) + Tagatisagendilepingu p 11.1.3 tasunõue 6 391 eurot ehk 3 330 512,32 eurot. Hageja esitas oma arvutuskäigu kostjale ka enne 13.05.2014 nõuete kaitsmise koosoleku toimumist. Kuigi maakohus on otsuses märkinud, et hageja on piisava põhjalikkusega oma nõuet ja selle arvutuskäiku selgitanud, jättis maakohus arusaamatult hageja viivisenõude rahuldamata ning lähtus üksnes kostja esitatud ebaõigest intressiarvestusest. Vastustajate seisukoht AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma vaidles apellatsioonkaebusele vastu osaliselt. Kostja nõustus apellatsioonkaebuses toodud väitega, et maakohtu otsuse resolutsioon on vastuolus otsuse põhjendustega. Sarnaselt hagejaga jõuab ka haldur vaidlustatud otsuse põhjendusi analüüsides järeldusele, et maakohus on sisuliselt nõustunud halduri argumentidega, 6(8)

Tsiviilasi nr 2-14-21968 mistõttu on õige hageja väide, et sellega on maakohus jaatanud, et vähemalt 2 279 730,58 euro ulatuses tuleb hageja nõuet AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt esimese järgu nõudena. Ülejäänud osas vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. OÜ Expericom vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi põhjendused Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja uue otsusega rahuldada hagi osaliselt, tunnustades hageja nõuet 2 279 730,45 euro ulatuses PankrS § 153 lg. 1 p.1 kohases rahuldamisjärgus. Maakohtu otsus on vastuoluline. Maakohus tuvastas põhjendavas osas, et hageja nõue on põhjendatud 2 279 730,58 euro ulatuses, samas kui otsuse resolutsiooniga jättis maakohus hageja nõude täielikult tunnustamata, s.o. nõude tunnustamise hagi rahuldamata. Kuna nõuete kaitsmise koosolekul vaidles võlausaldaja OÜ Expericom hageja nõudele terves ulatuses vastu, siis vaatamata sellele, et haldur tunnustas nõuet 2 279 730,58 euro ulatuses, jäi hageja nõue nõuete kaitsmise koosolekul tervikuna tunnustamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt hageja nõue on põhjendud pankrotihalduri poolt tunnustatud ulatuses ja rahuldamisjärgus, ning osas, millises maakohus kummutab kostja II vastuväited nõude tervikuna alusetuse kohta. TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea kolleegium vajalikuks neid korrata ega vastustaja II vastuses apellatsioonkaebusele esitatud samasisuliste väitetele enam vastata. Seega ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse resolutsiooni ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude tunnustamise hagi osaliselt, s.o. 2 279 730,58 euro ulatuses. Selles mõttes rahuldatakse apellatsioonkaebus osaliselt. Apellatsioonkaebuses taotleb hageja nõude tunnustamist täiendavalt 1 050 781,74 euro ulatuses. Nimetatud summa tuleneb intressi- ja viivisenõudest seonduvalt hageja väitega, et 28.06.2013 toimunud Ameerikanurga kinnistust 341 200 m2 suuruse osa müügiga toimus võlakirjatingimuste p. 10.7 kohane võlakirjade osaline lunastamine. Hageja nimetatud väide on alusetu, sest, et võlakirjatingimuste p. 10.7 kohaselt on Ameerikanurga kinnistu osalisel võõrandamisel emitendil õigus, kuid mitte kohustus osaliselt võlakirju lunastada. Hageja ei ole esitanud tõendid, millest võiks järeldada, et võlgnik kasutas võlakirjatingimuste punktis 10.7 õigust võlakirju osaliselt lunastada, s.o. kinnistu osaline müük ei võrdsustu automaatselt võlakirjade lunastamisega. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg. 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud mõlemas kohtuastmes nende endi kanda. Kolleegium märgib, et kuigi pankrotihaldur nõustus apellandiga selles, et maakohtu otsuse resolutsioon peab kajastama nõude osalist rahuldamist, taotles ta maakohtu menetluses järjekindlalt hagi rahuldamata jätmist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

Ulvi Loonurm

Tiit Kollom 7(8)

Tsiviilasi nr 2-14-21968

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 26.10.2016 otsusega

RESOLUTSIOON

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.