OÜ T&O Varahaldus hagi AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma ning Expericom OÜ vastu nõude tunnustamiseks AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.03.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ T&O Varahaldus apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ T&O Varahaldus (registrikood 11012383), lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus Kostja I: AS Süda Maja (pankrotis, registrikood 10927962) pankrotihaldur Toomas Saarma Kostja II: Expericom OÜ (registrikood 11912224), lepinguline esindaja Urmas Tross
Kohtuistungi toimumise aeg
05.12.2016, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Harju Maakohtu 04.03.2015 otsus tühistada osaliselt hagi rahuldamata jätmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnustada OÜ T&O Varahaldus nõuet AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses täiendavalt 475 051,96 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 1 kohase esimese järgu nõudena.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 04.03.2015 otsus menetluskulude jaotuse osas ning määrata uus menetluskulude jaotus.
4.2 Tunnustada OÜ T&O Varahaldus nõuet AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses 2 754 782,54 euro ulatuses pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 kohase esimese järgu nõudena. 4.3 Poolte menetluskulud jätta kõikides kohtuastmetes poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ T&O Varahaldus (hageja) esitas 12.06.2014 Harju Maakohtule AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma (kostja I) ja Expericom OÜ (kostja II) vastu hagi, milles palus tunnustada 3 925 013,02 euro suurust nõuet AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 1 järgses rahuldamisjärgus.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 17.12.2013 määrusega välja AS Süda Maja pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Toomas Saarma. 07.01.2014 teatas hageja kostjale I, et tal on pankrotivõlgniku vastu 12 277 244,28 euro suurune nõue. 17.04.2014 esitas kostja II kirjalikud vastuväited võlausaldajate nõuetele, sh vastuväite kogu hageja nõudele. 12.05.2014 kirjalikus täpsustuses teatas kostja II, et pandiga tagatud nõuete osas hõlmab vastuväide ka mittenõustumist nõude järguga. 13.05.2014 toimus nõuete kaitsmise koosolek. Koosolekul esitas kostja I nõudele vastuväite 9 997 513,70 euro ulatuses ning vastuväite nimetatud osas nõude rahuldamise järgule. Kostja I tunnustas hageja nõuet 2 279 730,58 euro ulatuses.
3.18.08.2008 toimunud AS Süda Maja võlakirjaemissiooni käigus on pankrotivõlgnik emiteerinud võlakirjad. Võlakirjatingimuste p 6.2 kohaselt tuli võlakirjad lunastada 31.12.2013. Võlakirjatingimuste p 6.4 kohaselt lisandub võlakirjadele intress 3% aastas ning pankrotivõlgniku kohustuste täitmisega viivitamisel viivis 0,4% päevas. 08.05.2009 sõlmisid pankrotivõlgnik ja hageja tagatisagendilepingu, mille kohaselt hageja on võlakirjade tagatisagent (p 2.1) ning võlakirjainvestorite huvides hüpoteegipidajaks (p 3.1 ja p 5.1). Lisaks sätestab võlakirjatingimuste p 4.1.1, et tagatisagent esindab võlakirjainvestoreid tagatise realiseerimisel ja nõuete rahuldamisel. Hageja nõue pankrotivõlgniku vastu on tagatud Tallinnas asuvale kinnistule seatud teise järjekoha hüpoteegiga 3 195 582,43 eurot ja Harjumaal asuvale Ameerikanurga kinnistule seatud teise järjekoha hüpoteegiga 5 112 931,88 eurot. Tagatisagendilepingu p 11.1.4 kohaselt on hageja õigustatud tagatise realiseerimisel saama pankrotivõlgnikult tasu, mis vastab 2%-le
tagatiste realiseerimisest laekunud summadele. 28.06.2013 tehinguga võõrandas pankrotivõlgnik osa Ameerikanurga kinnistust, mistõttu tekkis võlakirjatingimuste pde 2.1.20-2.1.23 ja 10.7 kohaselt pankrotivõlgnikul kohustus hüvitada tagatisagendile summa, mis vastab 14,09 eurole iga võõrandatud kinnistu ruutmeetri kohta, s.o kokku 4 807 508 eurot. EVK 03.01.2014 väljavõtte järgi on nõudeavalduse esitamise seisuga pankrotivõlgnikul lunastamata võlakirju nominaalväärtuses 8 492 348,50 eurot. Hageja palus nõuet tunnustada 3 925 013,02 euro ulatuses, mis koosneb järgmistest osadest: 1) 31% seni lunastamata võlakirjade nominaalväärtusest (8 492 348,50 eurot) 2 632 628,03 eurot, 2) tagatisagendilepingu p-st 11.1.3 tulenev tasunõue 6391 eurot, 3) 31% lunastamata võlakirjadelt arvutatud intressist perioodi 01.07.2012 kuni 28.06. 2013 eest 78 329,70 eurot, 4) 31% tavapärase tähtajaga lunastamise kohustusega võlakirjadelt arvutatud intressist perioodi 29.06.2013 kuni 17.12.2013 eest 16 148, 69 eurot, 5) 31% ennetähtaegse lunastamise kohustusega võlakirjadelt arvutatud viivisest perioodi 29.06.2013 kuni 17.12.2013 eest 1 025 345,31 eurot 6) tagatisagendilepingu p-st 11.1.4 tulenev tagatiste realiseerimise eest makstav tasunõue 166 170,29 eurot. Kostjate vastuväited
4.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja intressinõue on osaliselt põhjendamatu põhjusel, et intressi kapitaliseerimine ja kapitaliseeritud intressilt intressi arvestamine on vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 6 esimese lausega. Hagejal puudub viivisenõue, kuna osalist lunastamist ei toimunud, võlgnikul ei olnud osalise lunastamise kohustust. Lisaks on põhjendamatu ka hageja tagatisagendilepingu p 11.1.4 alusel esitatud tagatisagendi tasunõue. Tagatisagendilepingu p 11.1.4 kohaselt on tagatisagendil õigus saada tagatise realiseerimise korraldamise eest tasu, mis vastab 2%-le tagatise realiseerimise tulemist. Kuivõrd pankrotimenetluses võõrandab vara haldur, ei osuta hageja võlgniku pankrotimenetluses tagatisagendilepingu p-s 11.1.4 sätestatud teenust, mistõttu ei saa tagatisagendil tekkida ka õigust saada nimetatud tasu. Hageja esitatud seisukohad ei anna alust tunnustada hageja nõuet hagiavalduses taotletud summas, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja II vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja esitatud arvutused on tõendamata ning ebaõiged. Hageja tagatisagendi lepingu p-s 11.1.4 tulenev 2% suurune nõue on alusetu, sest hageja ei ole kunagi korraldanud võõrandamist. Hageja endise tagatisagendi ja vahendajana ei ole võlausaldajaks pankrotimenetluses. Hageja ei ole, lisaks väärtpaberikeskuse väljatrükile, esitanud dokumente võlakirjade omandamise kohta. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 04.03.2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja esindab 31% võlakirjaomanike huve ehk neid võlakirjainvestoreid, kes ei ole esitanud pankrotimenetluses võlakirjadest tulenevat iseseisvat nõuet. Võlakirjadest tulenevaid õigusi saab teostada see isik, kelle nimel võlakirjad on. Kostja I on 22.01.2015 kohtuistungil selgitanud, et hageja on tõendanud, et 31% võlakirjadest on tema omandis, seega on hageja õigustatud hagi esitama. Hageja on pankrotimenetluses võlausaldajaks.
8.Maakohus leidis, et hageja on piisava põhjalikkusega oma nõuet ja selle arvutuskäiku selgitanud. Kostja I on pankrotimenetluses tunnustanud hageja nõuet 2 279 730,58 euro
ulatuses. Hageja intressinõue on osaliselt põhjendamatu põhjusel, et kapitaliseeritud intressilt intressi arvestamine on vastuolus VÕS § 113 lg 6 esimese lausega (RKTKo nr 32-1-169-13). Maakohus nõustus ka kostja I seisukohaga, mille kohaselt on võlakirja olemust arvestades tegemist laenusuhtega võlakirjainvestorite kui laenuandjate ja võlgniku kui laenusaaja vahel.
9.Hageja viivisenõue on põhjendamatu. PankrS § 42 kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega muutusid võlgniku pankroti väljakuulutamisega võlakirjadest ning võlakirjatingimustest tulenevad nõuded sissenõutavaks 17.12.2013. Võlakirjade erakorralise lunastamise tingimused on sätestatud võlakirjade emissioonitingimuste p-s 9. Punktis 9.1 on loetletud, millistel juhtudel on investoril õigus nõuda tema omanduses olevate võlakirjade lunastamist. P-s 9.2 on sätestatud, et sellisel juhul tuleb investoril esitada hagejale vastavasisuline taotlus, märkides ära põhjuse, miks ta erakorralist ennetähtaegset lunastamist taotleb. Kostjale I ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et 31% võlakirjainvestoritest (või mõni nendest), kelle huve hageja pankrotimenetluses esindab, oleks esitanud hagejale taotluse võlakirjade ennetähtaegseks lunastamiseks. Kostja I hinnangul ei ole võlakirjadest tulenevad nõuded muutunud sissenõutavaks enne pankroti väljakuulutamist, sh ei ole talle esitatud asjaolusid, mis kinnitaks võlakirjade erakorralist ennetähtaegset lunastamist (võlakirjatingimuste p 9) või et võlgnik oleks kasutanud võlakirjatingimuste p-s 10.7 sätestatud õigust võlakirjade ennetähtaegseks lunastamiseks. Võlakirjatingimuste p 10.7 kohaselt on Ameerikanurga kinnistu osalisel võõrandamisel emitendil õigus, kuid mitte kohustus osaliselt võlakirju lunastada. Kuivõrd tegemist on võlgniku õigusega, mida ta võib kasutada, kuid ei ole kohustatud kasutama, ei saa õiguse kasutamata jätmisel arvestada ennetähtaegse lunastamise õigusega võlakirjadelt ka viivist, nagu hageja on ekslikult teinud.
10.On ebamõistlik eeldada, et hagejal oleks õigus saada tasu tagatisvara realiseerimise tulemist (2%), kuna pankrotivara võõrandab haldur, mitte hageja.
11.Kostja I on täiendavalt märkinud, et hageja on tagatise realiseerimise tulemi suuruseks lugenud pankrotivõlgniku kinnistutele hageja kasuks seatud hüpoteekide kogusummat. Kuna hageja on tagatisagendi lepingu p-st 11.1.4 tuleneva väidetava nõude arvestamisel aluseks võtnud hageja kasuks seatud hüpoteekide kogusumma, tulnuks hagejal tõendada, et kinnistute väärtus on selline, et sellest piisab ka hageja kasuks seatud teise järjekoha hüpoteekide tervikuna rahuldamiseks. Hageja ei ole seda asjaolu tõendanud. Hageja palus tunnustada oma nõuet 3 925 013,02 eurot (põhi- ja intressinõue kokku 2 273 339,45 eurot + tagatisagendilepingu p-st 11.1.3. tulenev tasunõue 6391 eurot) PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt esimese järgu nõudena. Kostja I tunnustas hageja nõuet pankrotimenetluses 2 279 730,45 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud rahuldamisjärgus. Ülalmärgitud põhjendustel ei ole hageja nõue põhjendatud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.06.04.2016 esitas hageja Harju Maakohtu 04.03.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis tunnustamata hageja nõude suuruses 3 330 512,32 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt esimese järgu nõudena.
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu otsuse resolutsioon vastuolus otsuse põhjendustega. Maakohus on otsuse põhjendavas osas jaatanud, et vähemalt 2 279 730,58 euro ulatuses tuleb hageja nõuet pankrotimenetluses tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 1
kohaselt esimese järgu nõudena ning et kostja II vastuväited vastavas ulatuses on alusetud. Samas on hageja nõue jäetud tervikuna rahuldamata.
14.Kostja II vastuväidetega tulnuks jätta arvestamata, sest kostja nõue oli 13.05.2014 nõuete kaitsmise koosoleku ajaks rahuldatud ning seega ei olnud ta AS Süda Maja (pankrotis) võlausaldajaks, kellel oleks õigus vastuväidet esitada. Nimetatud seisukohta ei muuda ka asjaolu, et kostja on väidetavalt omandanud pankrotimenetluse ajal VM-lt nõude AS Süda Maja (pankrotis) vastu. Kuna 13.05.2014 nõuete kaitsmise koosolekust võttis osa VM sama nõudega, mille väidetavale omandamisele kostja II tugineb, siis ei saanud 13.05.2014 seisuga nõue olla veel loovutatud.
15.Hageja märkis, et nõustub pankrotihalduri ja maakohtu põhjendustega osas, mille kohaselt võlakirjade nominaalväärtuseks on 5 000 000 eurot, ning et hageja ei ole AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses õigustatud nõudma tagatisagendilepingu p-s 11.1.4 sätestatud tasu. Seega on hageja ja kostja I erineval seisukohal võlakirjadelt arvutatava intressi ja viivise küsimuses.
16.Hageja viivisenõue on põhjendatud. Puudub vaidlus selles, et 28.06.2013 tehinguga võõrandas AS Süda Maja 341 200 m2 Kurna küla, Rae vald, Harjumaa asuva „Ameerikanurga“ kinnistust. Võlakirjatingimuste p 10.7 sätestab selgelt, et emitendil on õigus lunastada võlakirjad osaliselt enne uut lunastamise päeva, mõne osalise müügi sõlmimisel (osaline lunastamine), eeldusel et osalisel müügil laekub tagatisagendi, s.o. hageja, pangakontole summa, mis vastab osalise lunastamise summale koos osalise lunastamise summalt uuest väärtuspäevast kuni osalise lunastamise päevani arvestatud intressiga. Seega võlakirjatingimuste p 2.1.20-2.1.23 ja 10.7 kohaselt kohustus AS Süda Maja 28.06.2013 tehingu sõlmimisel tasuma hagejale osalise lunastamise summana 4 807 508 eurot (341 200 m2 x 14,09 eurot). Nimetatud kohustuse täitmata jätmine tõi vastavalt võlakirjatingimuste p-le 6.4 kaasa tasumata osalise lunastamise summalt viivise maksmise kohustuse 0,4% summalt päevas.
17.Kuna 28.06.2013 täideti AS Süda Maja (pankrotis) kohustus 1 089 180,60 eurot, on hageja arvestusele tuginedes hageja põhjendatud nõue AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses 31 % 10 722 972,01 eurost (s.o võlakirjade nominaalväärtus 5 000 000 eurot + sissenõutavaks muutunud intress 3 367 652,76 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 3 444 499,85 – 28.06.2013 täidetud kohustus summas 1 089 180,60 eurot) + tagatisagendilepingu p 11.1.3 tasunõue 6391 eurot ehk 3 330 512,32 eurot. Hageja esitas oma arvutuskäigu kostjale ka enne 13.05.2014 nõuete kaitsmise koosoleku toimumist. Kuigi maakohus on otsuses märkinud, et hageja on piisava põhjalikkusega oma nõuet ja selle arvutuskäiku selgitanud, jättis maakohus arusaamatult hageja viivisenõude rahuldamata ning lähtus üksnes kostja esitatud ebaõigest intressiarvestusest.
18.10.09.2015 täiendavas seisukohas tugines hageja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-175-14 ning täpsustas oma nõuet alternatiivse arvestusmetoodikaga, milles võttis nominaalväärtusena aluseks rekapitaliseeritud väärtuse 8 492 348,50 eurot. Arvestusmetoodika kohaselt on hageja nõue järgmine: - 31% lunastamata võlakirjade nominaalväärtusest, s.o. 2 632 628,03 eurot; - 31% lunastamata võlakirjadelt arvutatud intressidest perioodi 01.07.2012-28.06.2013 eest summas 78 329,70 eurot; - 31% ennetähtaegse lunastamise kohustusega võlakirjadelt (s.o. 31% 4 807 508 eurost) arvutatud viivistest perioodi 29.06.2013-17.12.2013 eest summas 1 025 345,31 eurot;
31% tavapärase tähtajaga lunastamise kohustusega võlakirjadelt (s.o 31% 3 684 840,50 eurost) arvutatud intressidest perioodi 29.06.2013-17.12.2013 eest summas 16 148,69 eurot; - 31% 28.06.2013 täidetud kohustusest summas 1 089 180,60 eurot ehk - 337 645,99 eurot (selle võrra väheneb hageja nõue võlgniku vastu); - tagatisagendilepingu p.-st 11.1.3. tulenevast tasust summas 6 391 eurot. Seega on selle arvestusmetoodika alusel hageja nõue vähemalt 3 421 196,74 euro suurune, kuid hageja palub selle siiski rahuldada 3 330 512,32 euro ulatuses. -
Vastused apellatsioonkaebusele
19.Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele osaliselt vastu. Kostja I leidis, et hageja nõue kuulub tunnustamisele 2 279 730,45 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt esimese järgu nõudena.
20.Kostja II palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
21.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.02.2016 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse hagi osalise rahuldamise kohta, millega tunnustas hageja nõuet AS Süda Maja pankrotimenetluses 2 279 730,58 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 1 kohase esimese järgu nõudena. Ülejäänud osas jäi nõue rahuldamata. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles apellatsioonkaebus jäi rahuldamata.
22.Riigikohus tühistas 26.10.2016 otsusega nr 3-2-1-93-16 Tallinna Ringkonnakohtu 29.02.2016 otsuse osas, milles hagi nõude tunnustamiseks AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses jäi 2 279 730,58 eurot ületavas osas rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas, ja saatis asja tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus märkis, et ringkonnakohtu otsus on jõustunud osas, millega ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt, tunnustades hageja 2 279 730,58 euro suurust nõuet AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 kohase esimese järgu nõudena.
23.05.12.2016 täpsustas hageja oma nõuet ning palus tunnustada nõuet panktorivõlgniku pankrotimenetluses summas 2 754 782,54 eurot esimese järgu nõudena. Nõude kalkulatsioon on järgmine: põhivõlg 2 632 628,03 eurot (31 % lunastamata võlakirjade nominaalväärtusest 8 492 348,50 eurot), intressinõue 115 763,51 eurot (31 % intress summalt 8 492 348,50 eurot, määras 3 % aastas perioodi 01.07.2012-17.12.2013 eest) ja tagatisagendilepingu p-st 11.1.3 tulenev tagatisagenditasu 6391 eurot. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 04.03.2015 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt hagi rahuldamata jätmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnustada hageja nõuet täiendavalt summas 475 051,96 eurot esimese järgu nõudena. Samuti kuulub maakohtu otsus tühistamisele menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium määrab uue menetluskulude jaotuse.
25.Tallinna Ringkonnakohtu 29.02.2016 otsus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus tunnustas hageja nõuet pankrotivõlgniku pankrotimenetluses 2 279 730,58 euro ulatuses
esimese järgu nõudena. Kohtuotsuse põhjendustes leidis ringkonnakohus, et hageja nõue on põhjendatud pankrotihalduri poolt tunnustatud ulatuses ja rahuldamisjärgus. Kostja I vastusest hagile nähtub, et haldur on tunnistanud põhivõlga 1 550 000 eurot (31 % võlakirjade nominaalväärtusest 5 000 000 eurot), intresse 723 339,58 eurot (intressid 3 422 534,08 eurot – 28.06.2013 täidetud kohustus 1 089 180,60 eurot = 2 333 353,48 eurot, millest 31 % on 723 339,58 eurot) ja tagatisagendilepingu p-st 11.1.3 tulenevat nõuet summas 6391 eurot (I kd tl 113-114). Eeltoodust tulenevalt koosneb kolleegiumi hinnangul ringkonnakohtu 29.02.2016 otsusega tunnustatud 2 279 730,58 eurot järgmistest summadest: põhivõlg 1 550 000 eurot, intressid 723 339,58 eurot ja tagatisagendilepingu pst 11.1.3 tulenev nõue summas 6391 eurot.
26.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-175-14 tehtud lahendis asunud seisukohale, et seadus ei keela arvestada sissenõutavaks muutunud intressilt intressi. Käesolevas tsiviilasjas tehtud otsuses märkis Riigikohus, et see seisukoht kehtib ka võlakirjaemissiooni korral, mil emitent kui võlasuhtes kohustatud isik võtab kohustuse maksta võlakirjade omanikele võlakirjadelt intressi. Eesti Väärtpaberite Keskregistri teatise kohaselt on võlakirjade nominaalväärtus 8 492 348,50 eurot (I kd tl 62). Ringkonnakohtu 05.12.2016 istungil ei vaielnud kostjad vastu, et võlakirjade rekapitaliseerimisel on arvestatud intressi üksnes sissenõutavaks muutunud intressilt. Võlakirjaemissioonitingimuste p-i 6.2 kohaselt oli võlakirjade lunastamistähtaeg 31.12.2013. PankrS § 42 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Tagatisagendilepingu p-i 5.1 kohaselt on hageja võlakirjainvestorite huvides hüpoteegipidajaks ning võlakirjaemissioonitingimuste p-i
4.1.1.järgi esindab hageja võlakirjainvestoreid tagatise realiseerimisel ja nõuete rahuldamisel. Kuna hageja esindab 31 % võlakirjaomanike huve, ning arvestades võlakirjade nominaalväärtust 8 492 348,50 eurot, siis on hagejal õigus nõuda täiendavalt põhivõla 475 051,96 eurot tunnustamist. Kokku kuulub hageja nõue tunnustamisele pankrotivõlgniku pankrotimenetluses summas 2 754 782,54 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 kohase esimese järgu nõudena (2 279 730,58 eurot + 475 051,96 eurot).
27.Ebaõige on kostja II seisukoht, et hageja nõuet ei saa selles summas hüpoteegiga tagatud nõudena tunnustada, kuna nimetatud summa ületab 31 % hüpoteegisummadest. Hageja kasuks on seatud hüpoteegid summades 50 000 000 krooni (s.o 3 195 582,43 eurot) ja 80 000 000 krooni (s.o 5 112 931,88 eurot), kokku 8 308 514,31 eurot. Kuna hüpoteegipidajaks on üksnes hageja, siis ei oma tähtsust asjaolu, et hageja tunnustatud nõue ületab 31 % hüpoteegisummadest.
28.05.12.2016 istungil andis ringkonnakohus kostjale II 8. detsembrini 2016 aega hageja kompromissiettepanekule vastamiseks ning menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja II esitas 06.12.2016 ringkonnakohtule vastuse kompromissiettepanekule, sisulised vastuväited hageja nõude osas ning menetluskulude nimekirja. Kolleegium märgib, et pärast ringkonnakohtu istungit ei saa kostja II esitada sisulisi vastuväited hageja nõudele, mistõttu jätab ringkonnakohus selles osas kostja II 06.12.2016 menetlusdokumendi tähelepanuta. Hageja leidis, et kostja II on hilinenud menetluskulude nimekirja esitamisega osas, mis puudutab 05.12.2016 istungi ettevalmistamisele ning seal osalemisele eelnenud menetluskulusid – selles osas tulnuks menetluskulude nimekiri esitada kohtule enne kohtuvaidlusi (TsMS § 176 lg 1). Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-60-16 tehtud lahendi p-s 13 märkinud, et kõigi menetluskulude nimekirja esitamine ühes dokumendis pärast viimast istungit kohtu määratud tähtpäevaks
on lubatud vaatamata sellele, et seadus näeb ette menetluskulude nimekirja mitmeastmelise esitamise. Seega on kostja II esitanud ringkonnakohtu menetluskulud tähtaegselt. Menetluskulude jaotus
29.Arvestades, et maakohtus palus hageja tunnustada nõuet summas 3 925 013,02 eurot, on nõude tunnustamine, summas 2 754 782,54 eurot, hagi osaline rahuldamine. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning võttes arvesse, et hageja on menetluse kestel korduvalt muutnud oma nõude arvestuskäiku, peab kolleegium põhjendatuks jätta menetluskulud kõikides kohtuastmetes poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.