Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht
XXX),
lepinguline esindaja Marie Tsine (e-post XXX)
vastu võlgnevuse
Kostja: C.W (isikukood XXX, tegelik elu-/viibimiskoht teadmata, e-post XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega B2 Impact OÜ hagi C.W väljamõistmiseks.
Mõista C.W-lt B2 Impact OÜ kasuks välja 2763,75 eurot, s.o põhivõlg 2500 eurot, intress 36,87 eurot, viivis 196,88 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.
Jätta B2 Impact OÜ hagi C.W vastu rahuldamata osas, milles B2 Impact OÜ palub mõista C.W-lt välja B2 Impact OÜ kasuks intressi suuremas ulatuses kui 36,87 eurot ja viivise suuremas ulatuses kui 196,88 eurot.
Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.
vastu võlgnevuse
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulud jätta 21% ulatuses B2 Impact OÜ kanda ja 79% ulatuses C.W kanda.
Mõista C.W-lt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulu 331,8 eurot.
Mõista C.W-lt B2 Impact OÜ kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi C.W (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2500 eurot, intressi 373,69 eurot, viivise 596,31 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja vahel 23.08.2023 tähtajatult sõlmitud krediidilepingust, millega võimaldati kostjale limiiti kuni 2500 eurot. Kostja on kasutanud laenulimiiti kokku summas 2625 eurot. Kuna kostja jättis tasumata osamaksed, saatis krediidiandja 06.01.2024 kostjale krediidilepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, lõppes leping 21.01.2024. Krediidiandja loovutas kostja vastu nõude B2 Impact OÜ-le 02.02.2024. Hageja esitas hagiavalduses ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja palub sellisel juhul kostjalt välja mõista 2763,75 eurot, s.o krediidisumma jääk 2500 eurot (2625 krediit, millest on maha arvestatud kõik laekumised 125 eurot), intress seadusjärgses määras 36,87 eurot, viivis seadusjärgses määras 196,88 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. 2(6)
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.09.2024 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Kostja sai hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte 11.12.2024 kättetoimetamise portaali vahendusel. Viimane päev hagivastuse esitamiseks oli 31.12.2024. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
3.Hageja esitas 21.02.2025 vastavalt kohtu selgitustele täpsustused seoses ümberarvestusega, lepingu ülesütlemisega ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega.
KOHTU SEISUKOHT
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
5.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
6.Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 222-145432, p 23).
7.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.
8.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
3(6)
VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 403 3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik). VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja märkinud, et krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi pangakonto väljavõtte alusel. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Samuti lähtus krediidiandja kostja krediidivõimekuse hindamisel kostja esitatud andmetest. Krediidiandja portaalis kostja poolt täidetud esialgse laenuankeedi kohaselt oli kostja igakuiseks sissetulekuks 1450 eurot ja igakuiseks väljaminekuks märkis kostja 0 eurot. Lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret. Kokkuvõtteks kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Riigikohus on 24. novembri 2023. a lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate 4(6)
rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5) (vt Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18). Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenu taotlemisel ei saa lugeda piisavaks riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Ka ainuüksi pangakonto väljavõtte küsimine ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist kui krediidiandja ei ole sisuliselt kostja pangakontot analüüsinud ning välja selgitanud kostja tegelikke igakuiseid kohustusi ja sissetulekuid. 23.01.2025 märkis kohus, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Hageja on küll kohtule esitanud kostja pangakonto väljavõtte, kuid kohtule ei nähtu hageja esitatust, millistele konkreetsetele pangakonto väljavõttest tulenevatele andmetele krediidiandja tugineb. Seega ei ole hageja esitanud analüüsi, mille alusel saaks kohus leida, et krediidiandja on krediidi andmisel arvestanud pangakonto väljavõttest nähtuva infoga. Üksnes pangakonto väljavõtete küsimine ei ole piisav, et täita seaduses ettenähtud kontrollikohustust (VÕS 4034 lg 3 ja KAVS § 50 lg 4). Piisav ei ole ka tõdemus, et pangakonto väljavõtet kontrolliti. Kohtu hinnangul ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest enne krediidi väljastamist ei kontrollinud krediidiandja teavet kostja kohustuste ja regulaarsete kulude kohta. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.
10.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 esimene lause). Hageja on esitanud VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on jäänud osaliselt või täielikult võlgnevusse vähemalt kolme järjestikuse osamaksega (oktoober 2023, november 2023, detsember 2023). Kostjale on antud 06.01.2024 täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 21.01.2024. Ümberarvestuse kohaselt on kostja võlgnevus hageja ees 2763,75 eurot, s.o põhivõlgnevus 2500 eurot (väljastatud krediit 2625 eurot - laekumine kostjalt 125 eurot), intress seadusjärgses määras 36,87 eurot (periood 12.09.2023-21.01.2024), viivis seadusjärgses määras 196,88 eurot (periood 22.01.2024-09.09.2024) ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Kohtu hinnangul kehtib käesoleval juhul lepingu ülesütlemine ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel. Kohus leiab, et hageja hagi kostja vastu tuleb rahuldada osaliselt lähtudes VÕS § 4034 lg-st 7 ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 2500 eurot, intress 36,87 eurot, viivis 196,88 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.
5(6)
11.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
13.Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja 2763,75 eurot. Hagi rahuldati ligi 79% ulatuses.
14.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 21% ulatuses hageja kanda ning 79% ulatuses kostja kanda.
15.Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 420 euro väljamõistmiseks. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
16.Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga.
17.Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 420 eurot, millest kostja kanda jääb 79% ehk 331,8 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 88,2 eurot jäävad kostjalt välja mõistmata.
18.Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.