(Tagaseljaotsus) Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg
27.02.2025.a.
Tsiviilasja number
2-24-133046
Tsiviilasi
PLACET GROUP OÜ hagi S. Ž.-i vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PLACET GROUP OÜ (11198910) Lepinguline esindaja Darina Koivunen Kostja:
Hagihind
1204,23 eurot
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Välja mõista kostjalt S. Ž.-ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks krediidikonto lepingust nr xxxx tulenev võlgnevuse põhiosa 830,79 eurot, intressid 167,59 eurot, 16.12.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 84,08 eurot ning sissenõudmiskulud 5 eurot. Välja mõista kostjalt S. Ž.-ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks viivised põhinõude 830,79 euro tasumata osalt alates 17.12.2024 kuni põhinõude kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Jätta rahuldamata PLACET GROUP OÜ hagi S. Ž.-i vastu sissenõudmiskulude 15 euro nõudes. Jätta poolte menetluskulud kostja S. Ž.-i kanda ning välja mõista kostjalt S. Ž.-ilt menetluskulud 280.- eurot hageja PLACET GROUP OÜ kasuks. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
1 (4)
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.12.2017 krediidikonto lepingu nr xxxx, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 1000 eurot. Lepingu sõlmimisel oli krediidi kulukuse aastamäär 49%, intressimäär 39,99% aastas. Krediidikonto lepingu nr xxxx alusel teostas hageja kostjale väljamakseid kokku 4661 eurot. Kostja oli tagasimaksetega viivituses märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli, augusti ja septembri osamaksetega. 08.08.2024 edastati kostjale lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 22.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu 15.09.2024 üles. Nõude põhiosa 4670 eurot moodustavad väljamaksed kostjale 4661 eurot ja krediidikonto tasud kokku 9 eurot. Kostja teostatud tagasimaksete arvelt luges hageja tasutuks 3839,21 ulatuses põhiosa, 2122,61 euro ulatuses intressid, 4,51 euro ulatuses viivised, 134,90 eurot maksetähtaja pikendamise tasud ning 40 euro ulatuses sissenõudmiskulud. Kokku teostas kostja krediidikonto lepingu xxxx alusel tagasimakseid 6141,23 eurot. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 4670 – 3839,21 = 830,79 eurot. Tasumata intressid on kokku 167,59 eurot (aprillikuu intressimakse 27,25 eurot, maikuu intressimakse 25,44 eurot, juunikuu intressimakse 26 eurot, juulikuu intressimakse 25,16 eurot, augustikuu intressimakse 26 eurot, septembrikuu intressimakse 26 eurot ja intressid ülesütlemiseni 11,74 eurot, so oktoobrikuu intressimakse 26 eurot/31 päeva * 14 päeva). Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 19.04.2024 (5 eurot), 21.05.2024 (5 eurot), 18.06.2024 (5 eurot) ja 18.07.2024 (5 eurot) kostja e-postile edastatud meeldetuletuste eest võlgnevuse sissenõudmise kulusid kokku 20 eurot. Varasemad tasuta meeldetuletuskirjad 2 (4)
olid kostjale edastatud 11.04.2024, 11.05.2024, 10.06.2024 ja 10.07.2024. Kuivõrd kostja ei ole täitnud KK3219782 krediidikonto lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt, arvestab hageja viiviseid alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 16.09.2024 arvestades põhiosa 830,79 eurot kuni 16.12.2024. Hagiavalduse esitamise seisuga 16.12.2024 on sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste summa 84,08 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viiviseid alates 17.12.2024 põhinõude 830,79 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viru Maakohtu 18.12.2024.a. kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas kostjale hagimaterjali ning menetlusse võtmise määruse, milles kohustati kostjat esitama hagiavaldusele kirjalik vastus 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale on hagimaterjalid koos vastuse nõudega isiklikult kätte toimetatud 24.01.2025. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 07.02.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 23). Kohus märgib põhjendavas osas vaid krediidikulukuse määra, tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja kostjalt osaliselt väljamõistetavate sissenõudmiskulude põhjendused. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel. Hageja on selgitanud ja tõendanud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on kostja sissetulekuid kontrollitud mh kostja pangakonto väljavõtte alusel. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja 3 (4)
võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Samas kohus leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude osas ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingu kehtivuse ajal kostjale edastatud meeldetuletuste eest sissenõudmise kulusid kokku 20 eurot (4 x 5 eurot). VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Seega annab VÕS § 1132 lg 1 hagejale õiguse nõuda lepingu kehtivuse ajal tekkinud sissenõudmiskulude hüvitamist maksimaalselt 5 euro ulatuses, so ühe meeldetuletuskirja eest. Kohus rahuldab sissenõudmiskulude nõude osaliselt, mõistes hageja kasuks kotjalt välja 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi tagaseljaotsusega osaliselt rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda, arvestades hagi rahuldamata jäänud osa väiksust. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 280 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Samas ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud. Hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, samuti pole hageja vaatamata kohtu nõudmisele esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente (TsMS § 176 lg 6). Hagiavaldusest ei tulene, et hageja lepinguline esindaja esindaks hagejat mõne õigusbüroo kaudu. Seega loeb kohus, et lepinguline esindaja on hageja töötaja TsMS § 175 lg 2 tähenduses ja õigusabikulud 150 eurot hüvitamisele ei kuulu. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.