Kohtutäituri Kristiina Feinmani asendaja Kuldar Salumetsa hagi XXXOÜ (pankrotis) pankrotihalduri Andres Hermeti vastu nõude tunnustamiseks XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3500 eurot (mittevaraline nõue)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Kohtutäitur Kristiina Feinmani asendaja Kuldar Salumets (asukoht Narva mnt 7D, 10117 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja:
XXXOÜ
(pankrotis, registrikood XXX) pankrotihaldur Andres Hermet (ik 36709162743, asukoht Roseni 7, 10111 Tallinn, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnustada kohtutäituri Kristiina Feinmani asendaja Kuldar Salumetsa nõuet XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 11364,10 eurot II järgu nõudena pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 kohaselt. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3.Jätta hageja menetluskulud 50/100 osas kostja kanda.
4.Välja mõista kostjalt XXX(pankrotis) pankrotihaldurilt Andres Hermetilt hageja kohtutäitur Kristiina Feinmani asendaja Kuldar Salumetsa kasuks menetluskuluna 150 (sada viiskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-15-15166 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlus-abi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtutäitur Kristiina Feinmani asendaja Kuldar Salumets (edaspidi hageja) on esitanud Harju Maakohtusse hagi XXXOÜ ((pankrotis) edaspidi võlgnik) pankrotihalduri Andres Hermeti (edaspidi kostja) vastu nõude tunnustamiseks summas 22728,19 eurot võlgniku pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti ja nimetas kostja võlgniku pankrotihalduriks. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetlusse nõude summas 22747,35 eurot, sh käibemaks summas 3791,23 eurot. Võlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja hageja nõudele 22747,35 eurot osalise vastuväite, v.a. summas 19,16 eurot, millest tulenevalt jäi hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses summas 22728.19 eurot tunnustamata. Hageja leiab, et kostja on esitanud hageja nõudele õiguslikult alusetu vastuväite. Hageja nõude aluseks on kohtutäituri Kristiina Feinmani põhitasu vastavalt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele täiteasjas 034/2014/1044, mille kättesaamist on võlgnik kinnitanud ning millega nimetatud otsus muutus põhitasu osas sissenõutavaks. Kohtutäitur on teinud täiteasja menetlemisel võlgniku kinnisvara arestimise järgselt vara müümiseks mahukaid täitetoiminguid ning on kandnud seoses sellega materiaalseid kulusid. Kohtutäituri tasu otsus on täitedokumendiks, millest tulenevat nõuet tuleb sarnaselt jõustunud kohtu või vahekohtu lahendiga tunnustatud nõudega lugeda tunnustatuks ilma kaitsmiseta. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 taotleb hageja nõude tunnustamist summas 22738,19 eurot II järgu nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 kohaselt kohtu poolt.
2.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja leiab, et kohtutäituril ei ole peale täiteasjas menetluse lõpetamist enam mingeid uusi täitetoiminguid, sh täiendavat diskretsiooniotsust kohtutäituri tasu kohta, võimalik teha. Hageja arvates on pankrotimenetluse puhul nõuete kaitsmisel kohtutäituri tasu kohta diskretsiooniotsuse tegemine pankrotihalduri enda kohustuseks, hinnates kohtutäituri poolt teostatud toimingute mahtu võrdeliselt väljamõistetud kohtutäituri põhitasuga. Hageja hinnangul võiks sellisel juhul tunnustamisele mittekuuluv kohtutäituri põhitasu jääda alla 10 % e ca 2000 eurot (I tl 107-111, 120-122, III tl 56-58). Kostja vastuväited
3.Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et kuna kohtutäitur Kristiina Feinmani poolt alustatud täiteasjas 034/2014/1044 sissenõudja AS DNB Pank hüpoteegiga tagatud nõuet ei rahuldatud ja täitemenetlus kuulus võlgniku pankroti tõttu lõpetamisele ning hüpoteek realiseeriti võlgniku pankrotimenetluse käigus, puudub kohtutäituril alus nõuda võlgnikult kohtutäituri põhitasu täies ulatuses, st summas 22728,29 eurot, kuna nõudelt, mis rahuldatakse väljaspool täitemenetlust, saab kohtutäitur nõuda tasu sõltuvalt tema poolt tehtud täitetoimingute hulgast ja mahust mitte rohkem kui pooles ulatuses, so summas 11364,10 eurot, kusjuures kohtutäitur peab sellisel juhul tegema konkreetse tasu suuruse kohta täiendava diskretsiooniotsuse (I tl 97-103). Kostja samuti ei nõustu, et sellise diskretsiooniotsuse pidanuks tegema nõuete kaitsmise koosolekul pankrotihaldur ise (I tl 112-115, III tl 60-61).
2-15-15166 Kohtu seisukoht
4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Hageja nõude aluseks on PankrS § 106 lg 1, mille kohaselt juhul, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.
6.Kohus loeb poolte poolt vaidlustamata asjaolude ning esitatud kirjalike tõendite alusel tuvastatuks, et: - kohtutäitur Kristiina Feinmani poolt oli 16.09.2014 alustatud võlgniku suhtes sissenõudja DNB Pank AS täitmisavalduse alusel täitemenetlus hüpoteegiga tagatud nõudes summas 397840,31 eurot, mille kohta oli avatud täitetoimik 034/2014/1044 (I tl 13-46, tl 123-205, II tl 1-214, III tl 4-10); - samal päeval, st 16.09.2014, oli kohtutäitur Kristiina Feinmani poolt võlgniku suhtes tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, sh täitemenetluse alustamise tasu sissenõudmiseks summas 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu sissenõudmiseks 22728,19 eurot, mille kättesaamist on võlgnik kinnitanud 07.10.2014 (I tl 12, 52); - võlgniku kinnisvara arestiti kohtutäitur Kristiina Feinmani poolt 13.10.2014 (I tl 53-74); - justiitsministri 05.03.2015 käskkirjaga nr 23 peatati kohtutäitur Kristiina Feinmani ametivolitused ja määrati tema asendajaks ametivolituste peatamise ajaks Kuldar Salumets (I tl 81-82); - 13.03.2015 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-15-3747 rahuldati OÜ XXX(pankrotis) pankrotiavalduse tagamise taotlus ja peatati võlgnikule kuuluva vara, sh kõikide kinnistute müük täitemenetluses (I tl 75-77); - samal päeval, st 13.03.2015, tegi kohtutäitur Kristiina Feinmani asendaja Kuldar Salumets täitemenetluse peatamise otsuse (III tl 11); - 27.04.2015 kohtumäärusega rahuldati OÜ XXX(pankrotis) avaldus võlgniku suhtes ajutise halduri nimetamiseks ja peatati võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine (III tl 14-17); - Harju Maakohus kuulutas võlgniku suhtes välja pankroti 02.06.2015 ja nimetas Andres Hermeti (kostja) võlgniku pankrotihalduriks (I tl 6, III tl 22-27); - 08.07.2015 esitas hageja võlgniku pankrotimenetlusse nõudeavalduse summas 22747,35 eurot (I tl 10-11, III tl 29-33); - samal päeval, st 08.07.2015, andis hageja kostjale aktiga üle täitemenetluse 034/2014/1044 dokumendid (I tl 8-9); - 28.07.2015 tegi hageja täiteasjas 034/2014/1044 täitemenetluse lõpetamise otsuse (III tl 34); - võlgniku võlausaldajate 09.09.2015 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas kostja hageja nõudeavalduse summas 22747,35 eurot osaliselt, st summas 22728,19 eurot, mille tulemusena tunnustati kohtutäituri nõuet summas 19,16 eurot (I tl 47-51, III tl 35-38); - 22.12.2015 koostas kostja võlgniku pankrotimenetluses esialgse jaotusettepaneku (III tl 4248).
7.Kohtu hinnangul ei oma asja lahendamisel tähtsust, et kostja hageja nõudele enne võlgniku nõuete kaitsmise koosolekut ega koosolekul põhjendustega vastuväiteid ei esitanud, st esitas alles nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele formaalse (põhjendusteta) osalise vastuväite. Riigikohus on lahendis 3-2-1-97-01 leidnud, et nõude tunnustamata jätmise põhjused ei pea selguma nõuete kaitsmise koosolekul. Ka PankrS § 103 lg 2 ei nähtu, et nõude vaidlustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul peaks haldur või võlausaldaja oma vastuväidet põhjendama. PankrS § 103 lg 2 viimase lause kohaselt on vastava aluse olemasolul haldur kohustatud nõuete kaitsmise koosolekul
2-15-15166 nõudele või pandiõigusele vastu vaidlema. Eeltoodust järeldub kohtu hinnangul, et haldur või võlausaldaja võib esitada nõuete kaitsmise koosolekul nõudele ka üksnes formaalse vastuväite ja võib sellega ka piirduda kui võlausaldaja ei esita vaidlustatud nõude tunnustamiseks PankrS § 106 lg 1 kohast hagi.
8.Pooled vaidlevad asjas sisuliselt selle üle, kas olukorras, mil vaatamata kohtutäituri poolt sissenõudja hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks täiteasjas tehtud täitetoimingutele nõuet ei rahuldatud, kuna täitemenetlus kuulus võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamise tõttu lõpetamisele, on kohtutäituril õigus saada põhitasu vastavalt tasu väljamõistmise otsusele, mis on võlgnikule kättetoimetatud. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 ja lg 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ja kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist KTS sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. KTS § 35 lg 2 p 16 kohaselt (01.07.2014 kuni 05.03.2015 kehtinud redaktsioonis) on nõude summalt 383 501–447 400 eurot kohtutäituri põhitasu 4,75% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 20 132 eurot. Kohtutäitur Kristiina Feinmani poolt algatatud täiteasjas 03472014/1044 sissenõudja DNB Pank AS poolt esitatud nõudelt 398740,31 eurot arvestatuna on kohtutäituri põhitasu seega suuruseks 18940,16 eurot (398740,31 x 0,0475). KTS § 32 lg 3 kohaselt kohtutäituri tasule lisandub käibemaks, seega on kohtutäituri tasu arvestuslikuks suuruseks nõude puhul 398740,31 eurot koos käibemaksuga 22728.19 eurot, mis vastab kohtutäitur Kristiina Feinmani 16.09.2014 põhitasu nõudele (I tl 12). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 16 kohasele on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta täitedokumendiks. KTS § 32 lg 2 kohaselt muutub rahalise nõude täitmisel põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. PankrS § 103 lg 4 kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga tunnustatud või mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või Eesti väärtpaberite keskregistrisse.
9.Kohus nõustub kostjaga, et ainuüksi asjaolust, et kohtutäitur on teinud täiteasjas kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, mis on võlgnikule kätte toimetatud, ei järeldu veel, et nimetatud otsuses fikseeritud kohtutäituri põhitasu (22728,19 eurot) on muutunud võlgniku kohustusena võlgnikule kättetoimetamisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg-s 7 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg-s 2) mõistes sissenõutavaks, samuti et nimetatud otsusest tuleneva kohtutäituri põhitasu nõude puhul oleks tegemist jõustunud kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga tunnustatud nõudega võrdset tähendust omava nõudega, mida oleks võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul tulnud lugeda ilma kaitsmiseta tunnustatuks (PankrS § 103 lg 4). Kohtutäituri tasu sissenõutavuse osas on Riigikohus lahendis 3-2-1-88-09 selgitanud (p 11), et seda ei saa samastada VÕS § 82 lg-s 7 ja TsÜS § 147 lg-s 2 kasutatud sissenõutavuse mõistega, kuna kohtutäitur ei või rahalise nõude sundtäitmise korral kohe pärast täitmisteate kättetoimetamist nõuda võlgnikult kohtutäituri põhitasu täies ulatuses tasumist, sest edasise täitemenetluse käigus võib selguda, et nõue suudetakse rahuldada vaid osaliselt. KTS § 32 lg 5 kohaselt kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Samuti omab tähtsust, et DNB Pank AS täitmisavaldusest nähtuvalt (I tl 131-6) palus sissenõudja kohtutäituril võlgniku suhtes täitemenetluse läbi hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmiseks võlgniku kinnisasjade arvel. TMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt kohtutäitur jaotab kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi jaotamisel sama järjekoha. Täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Riigikohus on lahendis 3-2-1-77-15 selgitanud (p 28), et kinnisasja täitemenetluses müümisel on
2-15-15166 täiturile tagatud tema tasu ja täitekulude saamine TMS § 174 lg 2 järgi sel viisil, et täitur saab need tulemist maha arvata enne raha sissenõudjatele jaotamist. Selliselt on sisuliselt kohaldatav ka KTS § 32 lg 2 teine lause, mille järgi mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Eeltoodust tulenevalt muutub juhul kui kohtutäitur viib võlgniku suhtes täitemenetlust läbi hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmiseks võlgniku kinnisasja(de) arvel, kohtutäituri põhitasu sissenõutavaks mitte võlgnikule kättetoimetamise hetkest, vaid kinnisasja müümisel ja tulemi jaotamisel sissenõudjate vahel.
10.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kostja seisukoht, et täiteasja algatamisel kohtutäituri poolt tehtav tasu väljamõistmise otsus fikseerib küll võlgnikult nõutava tasu maksimaalse suuruse, kuid selle tegelik suurus võib selguda alles täitemenetluse käigus. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka kostja seisukoht, et juhul kui sissenõudja nõuet täitemenetluses ei rahuldata ja täitemenetlus võlgniku pankroti tõttu lõpetatakse, ei ole kohtutäituril vaatamata võlgnikule kättetoimetatud tasuotsusele õigust põhitasule selle maksimaalses ulatuses. Riigikohus on lahendis 3-2-1-77-15 selgitanud (p 30), et kui sissenõudja nõue rahuldatakse täielikult või osaliselt väljaspool täitemenetlust ja täitemenetlus seetõttu lõpetatakse, on täituril õigus vaid osale tasust. Seejuures kohaldub kolleegiumi arvates vastavalt KTS § 41 lg 2, mille järgi, kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Seega on kohustatud isikuks sissenõudja, kelle suhtes võib täitur teha tasuotsuse, arvestades tasu poolelt väljaspool täitemenetlust tasutud summalt. Olgugi et täitur võis varem olla teinud oma tasuotsuse tasu täies ulatuses väljamõistmise kohta kinnisasja omanikult, saab ta kinnisasja arvel rahuldada oma nõude üksnes sissenõutud summalt arvestatud ulatuses, millele lisandub pool tasust, mis on arvestatud sissenõudmata jäänud summalt. Vastavalt tuleb kinnisasja omanikule väljastada ka uus tasuotsus. Sissenõudja ja kinnisasja omaniku vahelises suhtes on vabatahtlikult tasutud summalt arvestatud täituritasu suhtes aga kohustatud isikuks sissenõudja.
11.Kohtu hinnangul on eeltoodud põhimõte rakendatav ka olukorras, mil hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks algatatud täiteasi võlgniku pankroti tõttu lõpetatakse ja hüpoteegiga koormatud kinnisasi realiseeritakse väljaspool täitemenetlust pankrotimenetluses. Riigikohus on lahendis 3-2-1-88-09 selgitanud (p 10), et olukorras, kus sundtäitmisele esitatud rahaline nõue rahuldatakse pärast vabatahtlikult täitmise tähtaja möödumist täielikult täitemenetluse väliselt, võib kohtutäitur nõuda võlgnikult tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga, kuid mitte rohkem 50 % tasu täismäärast. Samuti on kohtu hinnangul asjakohane kostja viide Riigikohtu määrusele tsiviilasjas 3-2-1-164-13, millest tulenevalt (p 18) ei ole mõistlik, et kohtutäitur, kes ei ole suutnud oma täiteasjas sissenõudja nõuet rahuldada ja on vahendanud sissenõudja ühinemisavalduse teise kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, saaks nõuda teise kohtutäituri poolt müüdud kinnisasja müümisel saadud summa arvel saadud kohtutäituri põhitasu ning lubatav oleks sellisel juhul vaid menetluse alustamise tasu ning täitekulude katteks raha nõue. Kohus tegi hagejale ettepaneku teha omapoolne diskretsiooniotsus täiteasjas 034/2010/1044 teostatud täitetoimingute tasu kohta (III tl 53-55). Hageja leiab, et ta on õigustatud saama kohtutäituri põhitasu täies ulatuses või äärmisel juhul 2000 eurot väiksemas summas (III tl 56-58). Kohus asub Riigikohtu praktika alusel seisukohale, et kohtutäituri põhitasu ei saa käesoleval juhul ületada pool tasu väljamõistmise otsusega nõutud summast, st summat 11364,10 eurot, millises summas tuleb ka hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses tunnustada.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2-15-15166
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, st kohus jätab 50/100 hageja menetluskuludest kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui teine menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
15.Hageja esitas 05.02.2016 menetluskulude nimekirja (III kd tl 62-64), millest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 300 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja ei soovi menetluskulude hüvitamist ja palub jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (III kd tl 60). Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu 300 eurot hüvitamise nõue on põhjendatud ning võttes arvesse hagi osalist rahuldamist (50/100) mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna pool hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.
16.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.