Avaldaja, võlausaldaja: XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), juhatuse liige XXX, e-post: XXX Võlgnik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), e-post:
XXX; XXX
Ajutine pankrotihaldur: Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post: [email protected])
esindajad, pankrotihaldur
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXX OÜ avaldus ja kuulutada välja XXX ́i (isikukood XXX) pankrot 29. veebruaril 2016.a kell 17:00.
2.Nimetada pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post: [email protected]).
3.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 29. märtsil 2016.a algusega kell 15:00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tallinnas, Tartu mnt 85.
4.Määrata pankrotihaldurile Martin Kruppile ajutise halduri tasuks 2052,00 eurot ja vajalikud kulud 60,36 eurot, kokku 2112,36 eurot (kaks tuhat ükssada kaksteist eurot ja 36 senti).
5.Välja mõista 11.01.2016 maksekorraldusega nr 1726 XXX OÜ poolt kohtu deposiiti tasutud ajutise halduri tasu ja kulude ettemaksu arvelt Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994) kasuks ajutise halduri tasu 2000 eurot.
6.Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda resolutsiooni punktis 5 nimetatud ajutise halduri tasu 2000 eurot Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994) arveldusarvele EE092200221044428799.
7.Ajutise halduri tasu puudujäävas osas, so 112,36 eurot katta XXX ́i (isikukood XXX) pankrotivara arvelt.
10.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
11.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 10 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
12.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
13.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
14.Jätta rahuldamata võlgniku 04.02.2016 esitatud taotlus pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmiseks või alternatiivselt anda avaldus üle Hollandi Kuningriigi kohtule. Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale, välja arvatud määruse resolutsiooni punkt 14, on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud
1.05.01.2016 esitas XXX OÜ (registrikood XXX) Harju Maakohtule avalduse XXX(isikukood XXX) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt Harju Maakohus kinnitas 29.10.2012 tsiviilasjas nr 2-12-36306 kohtumäärusega avaldaja ja võlgniku vahelise kompromissi ning lõpetas menetluse. Kompromissiga tunnistas võlgnik oma võlgnevust avaldaja ees summas 180 000 (ükssada kaheksakümmend tuhat) eurot ning pooled leppisid kokku selle tasumises vastavalt kompromissis leiduvale maksegraafikule. Kuna võlgnik rikkus kompromissis võetud kohustusi võlgnevuse tasumisel, siis esitas avaldaja 05.09.2013 täitmisavalduse Tallinna kohtutäitur Mati Roodesele, mille alusel algatati võlgniku suhtes täitemenetlus nr 026/2013/1478. Kuni käesoleva avalduse esitamiseni ei ole täitemenetlus viinud soovitud tulemuseni, st võlgnevuse sissenõudmiseni. Käesolevaks hetkeks võlgneb võlgnik avaldajale kokku 1 166 922 (üks miljon ükssada kuuskümmend kuus tuhat üheksasada kakskümmend kaks) eurot.
2.07.01.2016 määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasutava deposiidi suuruseks 2000 (kaks tuhat) eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 13.01.2016.
3.XXX OÜ tasus 11.01.2016 maksekorraldusega nr 1726 Rahandusministeeriumi kontole selgitusega „Deposiit tsiviilasjas nr 2-16-84“ summas 2000 eurot.
4.Harju Maakohus võttis 15.01.2016 avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel Martin Kruppi.
5.04.02.2016 esitas võlgnik taotluse, milles leiab, et pankrotiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna see ei allu Eesti kohtule või kui kohus leiab selle olevat õigem, siis anda avaldus üle võlgniku elukoha järgsele Hollandi Kuningriigi kohtule.
6.05.02.2016 esitas Martin Krupp ajutise halduri aruande. Ajutine pankrotihaldur palub juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on tasunud raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, välja kuulutada XXX(isikukood XXX) pankrot.
AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED
7.Võlgniku üldiseloomustus XXX(edaspidi võlgnik) on sündinud 01.09.1985, elukoht XXX Tallinn; e-post: XXX; XXX. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on elukoht XXX, e-post: XXX. Võlgniku esitatud andmete kohaselt töötab võlgnik XXX. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on tema igakuine sissetulek 982,50 eurot (neto). Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline ja võlgnikul järeltulijad puuduvad.
8.Maksejõuetuse tekkimine Harju Maakohus kinnitas 29.10.2012. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-36306 XXX ja XXX OÜ (edaspidi võlausaldaja) vahelise kompromissi. Kohtumääruse kohaselt kohustus XXX tasuma XXX OÜ-le võlgnevuse 180 000,00 eurot vastavalt maksegraafikule. XXX täitis kompromissist tulenevat kohustust osaliselt. Kuna võlgnik rikkus kompromissis võetud kohustusi võlgnevuse tasumisel, siis esitas võlausaldaja 05.09.2013 Tallinna kohtutäitur Mati Roodesele täitmisavalduse, mille alusel algatati täitemenetlus nr 026/2013/1478. Mati Roodese esitatud õiendi kohaselt ei ole nõue täitemenetluses rahuldatud. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlausaldaja nõue 1 166 922,00 eurot. Võlgnik vastas 01.02.2016 ajutise pankrotihalduri päringule, milles ta kinnitab oma maksejõuetust. Võlgniku hinnangul muutus ta maksejõuetuks ligikaudu 4 aastat tagasi. Võlgnik oli töötu ning tema äriühing töötas kahjumiga. Võlgnik võttis ettevõtluse arendamiseks suuri laene ning tagas võetud kohustusi eraisiku käendusega. Samuti võttis ta laene kolmandatelt isikutelt tagamaks äriühingu tegevuse jätkumist. Laenud olid võlgnikul juba eelnevalt, aga alates 2012.a algusest ei tulnud ta enam ka maksegraafiku alusel tasumisega toime. Kuna võlgnik ei leidnud Eestis võimalust elatist teenida, kolis ta 2012. a
Hollandi Kuningriiki, kus ta proovis kaks aastat ettevõtlust arendada ja raha teenida, et võetud kohustusi tasuda. Hollandis tekkisid võlgnikul probleemid elamiskulude tasumisega.
9.Võlgniku varad Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt kuulub võlgnikule osalus äriühingus, millise väärtus on ajutisele haldurile teadmata. Võlgniku igakuine töötasu on 982,50 eurot ja võlgnikule kuulub 2093,513 LHV Pensionifond XL osakut ja 215 Lhv Pensionifond L osakut, millele TMS § 130 lg 4 kohaselt ei ole võimalik sissenõuet pöörata.
10.Võlgniku kohustused Võlgniku esitatud kohustuste nimekirja kohaselt on tal kohustusi kokku vähemalt 1 462 949,50 euro ulatuses järgmiselt: Jrk nr
Võlausaldaja
Asukoht
Summa eurodes
Raplamaa
422 760,00
Tallinn
180 000,00
Tartu
91 500,00
Tallinn
6 500,00
Tallinn
13 420,00
Tartu
10 000,00
Otepää
5 500,00
Tartumaa
10 000,00
Tallinn
26 000,00
Tallinn
7 000,00
Tartu
30 000,00
Tartu
45 200,00
Tallinn
40 000,00
Tallinn
2 750,00
Tallinn
1 500,00
Tallinn
56 000,00
Tartu
700,00
Tartu
7 000,00
Tartu
5 000,00
Tallinn
13 000,00
Tallinn
27 000,00
Tallinn
17 000,00
Tallinn
70 000,00
Rio de Janeiro
11 000,00
Tartu
3 200,00
Tallinn
19 500,00
Holland
7 800,00
Tallinn
45 000,00
Tallinn
57 000,00
Tartu
4 000,00
Tartu
20 000,00
Tartu
25 000,00
Tartu
16 200,00
Tartu
2 500,00
Tartu
4 700,00
Tartu
17 000,00
Tallinn
700,00
Tallinn
1 200,00
Tallinn
20 500,00
Tallinn
200,00
Tallinn
7 000,00
Tallinn
10 000,00
Tallinn
15 750,00
Tallinn
4 000,00
Tallinn
3 200,00
Tallinn
2 300,00
Tallinn
700,00
Tallinn
9 000,00
Tallinn
19 500,00
Tallinn
5 000,00
Tallinn
3 000,00
Tallinn
5 000,00
Tallinn
1 169,50
Tallinn
34 000,00
Maksu- ja Tolliameti 25.01.2016.a edastatud andmete kohaselt võlgnikul maksuvõlg puudub. Maksu- ja Tolliameti 25.01.2016.a saldoteatise kohaselt on võlgniku nõuete saldod järgmised: kohtutäituri arestinõue 567 368,45 eurot, menetluskulude hüvitis 1 441,80 eurot. Maksukohuslase maksusummadelt arvestuslik intress on 0,00 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 18.01.2016. a andmete kohaselt on võlgniku suhtes käesoleval hetkel käimas neli täitemenetlust: Jrk
Toimiku nr
194/2014/1795
194/2012/755
186/2014/1689
034/2013/1533
Avamise kuupäev
Sissenõudja
27.05.2014. a Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo (registrikood 70008747) 23.11.2012 Tartu Linn, Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna kaudu (registrikood 75006546) 28.10.2014 Haridus- ja Teadusministeerium (registrikood 70000740) 12.09.2013 Dubin Glen
Nõue EUR
Kohtutäitur
12,00
Toomas Saarma
15,34
Toomas Saarma
2 647,40
Reet Rosenthal
46 816,35
Kristiina Feinman
Võlgniku suhtes on lõpetatud kolmteist täitemenetlust. AS-i SEB PANK 20.01.2016. a teatise kohaselt on võlgnikul kohustusi panga ees kogusummas 4 244,61 eurot, mis tuleneb: − Eraisiku käendus (laenuleping nr XXX) 4 154,26 eurot; − Kaardi hooldustasu 2,88 eurot; − Muud võlgnevused pangale 0,19 eurot; − Võlgnevus väljavõtete/teatiste eest 1,28 eurot; − Arvelduskonto kuutasu võlg 0,60 eurot; − Kaarditehing 85,40 eurot. Swedbank AS-i 21.01.2016. a teatise kohaselt on võlgnik käendajaks õppelaenulepingutes nr XXX, millisel on laenujääk 988,09 eurot ja nr XXX, millisel on laenujääk 2 403,28 eurot. Swedbank Liising AS-i teatise kohaselt on võlgnikul kohustusi tulenevalt liisingulepingust nr XXX, millise liisinguesemeks oli sõiduauto Audi A6 Quattro, liisinguleping lõpetati
ühepoolselt 09.12.2013.a, kuid vara müügist tekkis müügikahju. Liisingu nõue võlgniku ees 21.01.2016. a on 909,14 eurot. Ajutise pankrotihalduri kättesaadavate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 1 462 949,50 eurot, mis kasvavad viiviste ja intresside näol.
11.Vara tagasivõitmise võimalused Ajutine pankrotihaldur ei ole talle käesoleva hetke seisuga kättesaadavatest andmetest tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi.
12.Arvamus maksejõuetuse ja pankroti väljakuulutamise kohta Võlgniku varaks on majandustegevuse lõpetanud osaühing, töötasu 982,50 eurot ja pensionifondi osakud ning kohustusi erinevate võlausaldajate ees vähemalt 1 462 949,50 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Käesolevas menetluses ei ole vaidlust asjaolu üle, et võlgniku põhihuvide kese on Eesti Vabariigis. Võlgnik on avaldanud, et Eesti Vabariigis on tal vähemalt 57 võlausaldajat. Tulenevalt võlgniku poolt avaldatud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kaks võlausaldajat väljaspool Eesti Vabariiki, kellest üks asub Euroopa Liidu piirides (Hollandi Kuningriik) ja teine Brasiilias. Lisaks on võlgnikul Eesti Vabariigis kehtivad karistused ja pensionikontod.
13.Ajutise halduri tasu Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri Martin Kruppi tasu Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks 19 töötunni eest 1710,00 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks 20% ehk 342,00 eurot, kokku 2 052,00 eurot. Samuti palub ajutine haldur vajalike kulutuste katteks Saneerimismenetluse OÜ-le (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) välja mõista 60,36 eurot. Kohtumääruse põhjendused
1.Kohus, kuulanud ära võlausaldaja esindaja ja võlgniku ning tutvunud pankrotiavalduse, selle juurde lisatud tõenditega leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXXpankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Martin Kruppi.
2.Esmalt lahendab kohus 04.02.2016 esitatud võlgniku taotluse ja seejärel lahendab kohus pankrotiavalduse. 04.02.2016 esitatud taotluses leiab võlgnik, et pankrotiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna see ei allu Eesti kohtule või alternatiivse nõudena anda avaldus üle võlgniku elukoha järgsele Hollandi Kuningriigi kohtule. Kohus küsis taotluse suhtes seisukohta ajutiselt pankrotihaldurilt ja võlausaldajalt XXX OÜ-lt.
3.16.02.2016 esitatud seisukohas leiab võlausaldaja XXX OÜ, et võlgniku pankrotiasja menetlemine on igati seaduslik ja palub jätta võlgniku taotlus täies ulatuses rahuldamata. Samuti palub ajutine pankrotihaldur 17.07.2016 esitatud seisukohas jätta võlgniku taotlus rahuldamata.
4.Kohus tutvunud esitatud taotluse ning ajutise pankrotihalduri ja võlausaldaja seisukohtadega, leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
5.Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et tulenevalt Euroopa Liidu 29. mai 2000. a määruse nr 1346/2000 (Euroopa Liidu Nõukogu määrus) järgse üldpõhimõttena viiakse võlgniku suhtes, kellel on vara mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, maksejõuetusmenetlusena riigis, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhimaksejõuetusmenetlust tuleb määruse art-te 16 ja 17 järgi täiendavate formaalsusteta tunnustada kõigis liikmesriikides. Võlgnik on avaldanud, et tal on Eesti Vabariigis vähemalt 57 võlausaldajat (tl 58). Tulenevalt ajutise pankrotihalduri teabenõude vastuste kohaselt on võlgnikul kohustusi ka Eesti Vabariigi ees, milliseid võlgnik ajutisele pankrotihaldurile avaldanud ei ole. Võlgniku poolt avaldatud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kaks võlausaldajat väljaspool Eesti Vabariiki, kellest üks asub Euroopa Liidu piirides (Hollandi Kuningriik) ja teine Brasiilias (tl 58). Riigikohus selgitab 17. detsembri 2012. a lahendis nr 3-2-1-114-12, et eelviidatud Nõukogu määruse üldpõhimõtteks on algatada võlgniku vastu, kel on vara mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, esmajärjekorras põhimaksejõuetusmenetlus liikmesriigis, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Eelnevalt tulenevast on kohus seisukohal, et võlgniku põhihuvide kese on Eesti Vabariigis.
6.Nõukogu määruse nr 1346/2000 artikli 16 kohaselt maksejõuetusmenetluse algatamist käsitlevat otsust, mille on teinud artikli 3 alusel otsustamiseks pädev liikmesriigi kohus, tunnustavad kõik teised liikmesriigid alates selle jõustumisest menetluse algatanud riigis. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku varaks Hollandi Kuningriigist saadav töötasu (tl 54). Seega, kui Harju Maakohus kuulutab võlgniku pankroti välja tuginedes Nõukogu määrusele nr 1346/2000 artiklile 3, siis on pankrotihalduril võimalik arvata ka võlgniku Hollandi Kuningriigis saadav töötasu pankrotivara hulka. Ühtlasi on halduril lihtsam tuvastada, kas võlgnikul võib olla veel mingisugust realiseeritavat vara Hollandi Kuningriigis.
7.Võlgniku väited Eesti Vabariigis viibimise võimatuse kohta ei ole tõesed. Nimelt Harju Maakohtu 18.05.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-3563 tunnistati võlgnik süüdi KarS § 189 lg 1 järgi (Narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamine). Süüdistuse kohaselt toimetas võlgnik lennutransporti kasutades narkootilisi aineid üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ja Eesti Vabariigi riigipiiri Eesti Vabariiki ning Eestist Hollandi Kuningriiki. Tulenevalt eelpool nimetatud kohtuotsusest on võlgnik füüsiliselt Eestis olnud nii kuritöö toimepanemisega seonduvalt kui ka kriminaalasja kohtuistungite ajal.
8.Eelnevast tulenevalt jätab kohus võlgniku 04.02.2016 esitatud taotluse rahuldamata. Pankroti väljakuulutamine
9.Pankroti väljakuulutamine on TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt hagita asi, mille läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nendele antud hinnanguga ning mille läbivaatamisel peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 475 lg-d 5 ja 7, vt ka Riigikohtu lahendit 3-2-1-61-13). TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 3 järgi
peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Hagita menetluse kohtumäärusele kohaldatakse TsMS § 478 lg 1 järgi üldjuhul hagimenetluses tehtava kohtumääruse sätteid.
10.PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
11.PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
12.PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
13.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
14.PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
15.05.01.2016 esitas XXX OÜ Harju Maakohtule avalduse XXX i pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus kinnitas 29.10.2012 tsiviilasjas nr 2-12-36306 kohtumäärusega avaldaja ja võlgniku vahelise kompromissi ning pooled leppisid kokku 180 000 euro tasumises vastavalt kompromissis leiduvale maksegraafikule. Kuna võlgnik rikkus kompromissis võetud kohustusi võlgnevuse tasumisel, siis esitas võlausaldaja 05.09.2013 Tallinna kohtutäitur Mati Roodesele täitmisavalduse, mille alusel algatati täitemenetlus nr 026/2013/1478. Mati Roodese esitatud õiendi kohaselt ei ole nõue täitemenetluses rahuldatud.
16.Kohus on tuvastanud: - Harju Maakohtu 29.10.2012 kohtulikus kompromissis tunnistab XXX võlgnevust XXX OÜ ees summas 180 000 eurot (kohtuotsus jõustus 21.11.2012, tl 6 jj) - Kohtutäitur Mati Roodese poolt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 026/2013/1478 (tl 4 jj). Nõuet ei ole täitemenetluses rahuldatud. - Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlausaldaja nõue 1 166 922, 00 eurot (tl 49).
17.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et
võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
18.PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu.
19.PankrS § 10 lg 4 ja lg 5 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Nõude aluseks on Harju maakohtu 29.10.2012 otsus tsiviilasjas 2-12-36306 (kohtuotsus jõustus 21.11.2012), milles võlgnik kohustus tasuma võlausaldajale 180 000 eurot. Võlgnik ei ole oma kohustust täitnud. Pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgneb võlgnik avaldajale kokku 1 166 922 (üks miljon ükssada kuuskümmend kuus tuhat üheksasada kakskümmend kaks) eurot.
20.Võlgnik kinnitab 01.02.2016 ajutise pankrotihalduri päringule oma maksejõuetust. Võlgniku hinnangul muutus ta maksejõuetuks ligikaudu 4 aastat tagasi. Võlgnik oli töötu ning tema äriühing töötas kahjumiga. Võlgnik võttis ettevõtluse arendamiseks suuri laene ning tagas võetud kohustusi eraisiku käendusega. Samuti võttis ta laene kolmandatelt isikutelt tagamaks äriühingu tegevuse jätkumist. Laenud olid võlgnikul juba eelnevalt, aga alates 2012.a algusest ei tulnud ta enam ka maksegraafiku alusel tasumisega toime.
21.Võlgniku varaks on igakuine töötasu 982,50 eurot (tl 54). Võlgnikule kuulub 2093,513 LHV Pensionifond XL osakut ja 215 Lhv Pensionifond L osakut, millele TMS § 130 lg 4 kohaselt ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Võlgniku kohustused moodustavad kokku summas 1 462 949,50 eurot (tl 57). Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Võlgnikul ei ole vahendeid nõude rahuldamiseks ja puudub ka reaalne majandustegevus. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oll PankrS § 22 lg 5alusel kuriteo tunnustega tegu.
22.Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutises menetluses selged vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalused esialgu puuduvad.
23.Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Äriühingu raugemise vältimiseks on XXX OÜ poolt 11.01.2016 maksekorraldusega nr 1226 kohtu deposiiti tasutud ajutise halduri tasu ja kulude katteks 2000 eurot (tl 13).
24.Ajutine pankrotihaldur Martin Krupp on esitanud tasunõude 19 töötunni eest summas 1710 eurot (1 tund= 90 eurot), millele lisandub käibemaks 20 %, so 342 eurot, kokku 2052 eurot ja vajaliku kulutused summas 60,36 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasu koos kuludega summas 2112,36 kanda Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994) arveldusarvele EE092200221044428799.
25.Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 29. märtsil 2016.a algusega kell 15:00.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.