Võlgnik: M V (pankrotis, isikukood xxx, elukoht xxx) Avaldaja/võlausaldaja: K OÜ (registrikood xxx)
RESOLUTSIOON
1.Keelduda vabastamast võlgnikku M V tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
2.Lõpetada M V kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada M V usaldusisiku kohustustest.
4.Menetluskulud jätta võlgniku M V kanda.
5.Määrus kätte toimetada võlgnikule ja võlausaldajatele.
6.Teade kohustustest vabastamata jätmise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded (FiMS § 49 lg 14). Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik
1.05.09.2018 määrusega Harju Maakohus lõpetas M V (edaspidi ka võlgnik) pankrotimenetluse selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Sama määrusega algatas kohus M V kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustas 05.09.2018 määrusega usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruande.
2.05.09.2018 määruses on võlgnikule selgitatud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult
tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu.
3.Kohus on 05.09.2018 määrusega kinnitanud tunnustatud nõuded, mille kohaselt on võlausaldajatel jäänud raha saamata: Nõude esitaja
1) K OÜ
Nõude summa eurodes 1 214 928
Jaotis 68,47%
2) H P
24 159,05
1,36%
3) S L AS
962,23
0,05%
4) AS S P
1 189,52
0,07%
5) M M
22 667,30
1,28%
6) S AS
3 210,95
0,18%
7) E P
214 524
12,09%
8) A K
40 837
2,30%
9) E V M - ja T kaudu
1 441,80
0,09%
10) M D
29 168,70
1,64%
11) M E A
35 360
1,99%
12) P OÜ
183 000
10,31%
13) E V H ja T kaudu
2 842,62
0,17%
4.Võlgnik on maakohtule esitanud meeldetuletamistega aruanded 2019, 2020, 2021, 2022.
Kohtu põhjendused
5.Alates 1. juulist 2022 kehtib füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS), mis näeb ette maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise füüsilise isiku suhtes ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (PankrS) (FiMS § 1).
6.FiMS § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
7.Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (PankrS § 1933 lg 2).
8.FiMS § 49 lg 1 kohaselt pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. FiMS § 49 lg 9 kohaselt võib kohus menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
9.Võlgniku M V kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 05.09.2018 on täitunud neli aastat, seega saabunud on menetluse kestvuse lubatud maksimum tähtaeg neli aastat FiMS § 49 lg-le 9, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.
10.Võlgnik on maakohtule esitanud meeldetuletamistega aruanded 2019, 2020, 2021, 2022.
11.Võlgnik selgitas 2019 a. aruandes, et alates ajast kui kohus lõpetas pankrotimenetluse ja algatas kohustustest vabastamise menetluse elab võlgnik Hollandi Kuningriigis. Võlgniku tööandjaks on P H B (Hollandis registreeritud äriühing) ja võlgniku igakuine sissetulek on 1196,21 eurot (netopalk), millest peetakse kinni G M C poolt igakuised maksed selliselt, et M V saab kätte Hollandis ettenähtud miinimumsumma 1038.21 eurot (summa, millele ei saa pöörata sissenõuet).
12.2020 a. aruandest nähtub, et võlgnik töötab laotöölisena ja tema tööandjaks on sama tööandja P H B ning võlgniku igakuine sissetulek on 1210,16 eurot (netopalk). Sissetulekust peetakse kinni G M C poolt igakuised maksed selliselt, et M V saab kätte 1052,16 eurot. Hollandis ettenähtud miinimumsumma (summa, millele ei saa pöörata sissenõuet) on 1038.21 eurot. Seega igakuiselt on võlgniku sissetulekust võimalik eraldada võlausaldajatele 13,95 eurot.
13.2021.a aruandes selgub, et võlgniku tööandjaks on jätkuvalt P H B ja võlgniku igakuine sissetulek on 1315, 80 eurot (bruto), millest peetakse kinni G M C poolt igakuised maksed
selliselt, et M V saab kätte 1076,72 eurot. G M C teostab palgast kinnipidamisi võlausaldaja K nõude eest Euroopa Maksekäsu alusel 158 eurot kalendrikuus.
14.2022 a. aruandest nähtub, et võlgnik töötab laotöölisena ettevõttes P H B ja võlgniku töötasu on 1233, 74 eurot kuus. Võlgnik sai ühekordset lisatasu mais 2022.a summas 1113, 22 eurot - väljamakstud tööandja poolt G M C K Euroopa Maksekäsu alusel.
15.FiMS § 49 lg 5 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
16.FiMS § 49 lg 7 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
17.Kuna võlgniku esitatud dokumendid on võõrkeelsed, siis kohus on korduvalt 02.09.2020, 25.10.2022 määranud võlgnikule tähtaja tõlgete esitamiseks (TsMS § 33 g 1). Ka võlausaldajad on vastu vaielnud võõrkeelsetele dokumentidele ja palunud dokumentide tõlget eesti keelde (06.02.2022 S järelepärimine). Vaatamata kohtu 02.09.2020, 25.10.2022 korduvatele nõuetele võlgnik ei ole esitanud eesti keelseid tõlkeid, mistõttu puudub kohtul võimalus tuvastada asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, andmeid selle kohta, kas ja milline on võlgniku sissetulek, kas ja millises ulatuses on võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Sellega on kohtu hinnangul võlgnik rikkunud usaldusisikule pandud teabe andmise kohustust (FiMS § 47 lg 2).
19.Võlausaldaja M E AS esindaja I K vastas 10.11.2022, et ta loodab, et kohus ei rahulda selle suli avaldust.
20.Võlausaldaja S L AS vastas 16.11.2022, et võlgnik on jätnud võlausaldajatele väljamaksed tegemata, mistõttu ei saa võlausaldaja nõustuda ka kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi võlausaldajale väljamaksete tegemise osas ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve.
21.Võlausaldaja K OÜ, kes on menetluses suurim võlausaldaja nõudega 1 214 928,00 eurot vastas 16.11.2022, milles palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja K OÜ ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega ning põhjendab seda alljärgnevalt:
1.1.Võlgnik on esitanud menetlusse tõenditena dokumendid, mis on hollandi keeles. TsMS § 32 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 33 lg 1 teise lause järgi kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Võlausaldajal puudub hollandi keele oskus ning seetõttu ei ole võimalik ka esitatud tõendite sisust aru saada.
Seetõttu ei saa võlgniku poolt hollandi keelsetena saadetud tõendeid menetluses ka arvesse võtta.
1.2.Võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, varjates oma tegelikke sissetulekuid. Analüüsides Võlgniku poolt saadetud Mai 2021 – Oktoober 2022 kontoväljavõtet on sellelt näha suurtes summades sularaha sissemakseid näiteks: 01-06-2021 summas 3.950,00 24-07-2021 summas 1.500,00 02-09-2021 summas 3.600,00 17-01-2022 summas 2.800,00 08-02-2022 summas 8.000,00
1.4.Lisaks eelnevale on konto väljavõttelt näha maksed erinevatele maksekaardi teenust pakkuvate ettevõtete kontodele: 07-07-2021 I C S B summas 2.185,17 10-08-2021 I C S B summas 2.196,31 13-10-2021 I C S B summas 2.183,14 07-01-2022 I C S B summas 2.137,78 07-01-2022 I C S B summas 37,00 23-01-2022 I C S B summas 15,00 12-02-2022 I C S B summas 2.200,00 10-03-2022 I C S B summas 159,33 10-03-2022 I C S B summas 30,00 05-05-2022 I C S B summas 980,09 30-05-2022 I C S B summas 122,95 19-07-2022 I C S B summas 2.057,90 19-07-2022 I C S B summas 10,00 01-09-2022 I C S B summas 164,27 18-02-2022 A E E S summas 244,03 19-07-2022 A E E S N B summas 7.757,78
1.5.Internetist on vabalt leitav, et I C S B (xxx) ning A E (xxx) annavad välja erinevaid pangakaarte, nii krediit kui deebet (ehk prepaid) kaarte, mida võlgnikud tihtipeale kasutavad, et varjata oma tulusid. Selge on, et võlgniku kasutuses on lisaks kohtule ning võlausaldajatele teadaolevatele kontodele veel kontosid/kaarte, mille olemasolu on võlgnik varjanud. Võlgniku käitumise üldiseks iseloomustamiseks saab välja tuua pangakonto väljavõttelt näiteks asjaolu, et oste on sooritatud luksusbrandi Luis Vuitton poes (28-06-2022 summas 310,00), väga palju tehinguid (sh järjepidevalt nii 2021 kui ka
2022 aastal) on tehtud Prantsuse Rivieral (kõik tehingud selgitusega VILLENEUVE LO, Land: FR ning NICE, Land: FR) Villeneuve-Loubet piirkonnas ja Nice’i linnas. Samuti on võlgniku konto käive 17 kuu jooksul 101945 eurot ehk keskmiselt ca 5996 eurot kuus. Sealjuures teenib võlgnik väidetavalt 1233.74 eurot ehk siis vähem kui Hollandi miinimumpalk (1756.2 eurot https://www.government.nl/topics/minimumwage/amount-of-the-minimum-wage).
22.Võlausaldajale K OÜ-le on teada, et võlgniku pulmapidu toimus pankrotimenetluse ajal Lõuna Prantsusmaa veinimõisas. Kahjuks puuduvad võlausaldajal sellekohased tõendid, kuid faktiliselt on see teada. Kokkuvõtvalt leiab võlausaldaja, et võlgniku esitatud kontoväljavõte ja sellest nähtuvad tehingud näitavad selgelt, et võlgnikul peavad olema lisaks aruandes esitatule oluliselt suuremad sissetulekud. Võlgniku poolt näidatud sissetulekuga ei ole pangakontolt näha olev elustiil võimalik. Asjaolu, et võlgnik varjab ka oma teiste kaardikontode väljavõtteid, toetab eeltoodud arvamust.
23.Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud FiMS § 47 lg 1 ja 2 nimetatud kohustusi süüliselt. Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hinnates asjas esitatud ja kogutud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et võlgniku tegevus oma tulude varjamisel kohustustest vabastamise menetluses on tahtluse vormis – kohus leiab, et võlgnik on varjanud oma tulu eesmärgiga mitte rahuldada võlausaldajate nõudeid määras, milleks ta oleks seadusest tulenevalt olnud kohustatud. Vähemalt raskelt hooletu on võlgniku käitumine jättes osaliselt andmata teave oma tegevuse kohta. Võlgnik on tahtlikult rikkunud FiMS § 47 lg-s 1 ja lg-s 2 nimetatud kohustust, tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Kohtul on põhjendatud kahtlus, et võlgnik varjab oma tulusid. Võlgniku ostud kõrgmoe Luis Vuitton poes ja elamine Prantsuse Rivieral ja Nice’i linnas, siis eluliselt ei ole usutav, et võlgniku igakuine sissetulek on elatusmiinimum.
24.Võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Antud menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõuded rahuldatud vähemalt osaliselt lähtuvalt võlgniku võimalustest, mida võlgnik ei ole käesoleval juhul teinud.
25.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 12).
26.Harju Maakohtu 05.09.2018 määruse, millega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kohaselt moodustavad võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses nad ei ole raha saanud, kokku 1 774 291,17 eurot.
27.See, millises ulatuses on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajate nõudeid rahuldanud, on võlgniku kohustus välja tuua.
28.07.11.2022 esitatud aruandes on kirjas võlgnevuste väljamaksed: S L AS 1,38 eurot; M M 35,33 eurot; S AS 4,97 eurot; P OÜ 284, 56 eurot; E H - ja T kaudu 4,69 eurot; K
OÜ 1113,22 eurot; AS S P (nõue tasutud käendajate poolt) 1189, 52 eurot; E M - ja T kaudu (nõue tasutud käendajate poolt) 1441, 8 eurot.
29.Kohtupraktikas on peetud arvestatavaks nõuete rahuldamise ulatuseks ca 60% nõuetest ja samuti leitud, et vähem kui 30–40% ulatuses nõuete rahuldamine ei ole PankrS § 175 lg 11 mõttes arvestatav (vt Tartu Ringkonnakohus 14. juuni 2021 kohtumäärus tsiviilasjas nr xxx p. 10). Arvestades 05.09.2018 määrusega kinnitatud tunnustatud nõudeid kogusummas 1 774 291,17 eurot, siis võlgnik ei ole nõudeid rahuldanud isegi 1% ulatuses.
30.Kohus 05.09.2018 määruses on võlgnikule selgitanud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu.
31.Võlgnik on aruannetes esile toonud, et ta saab Hollandis kehtestatud miinimumtöötasu, mis peab jääma võlgnikule elamiseks ja millest võlausaldajatele ei saa teha väljamakseid. Kohus leiab, et arvestades võlgniku vanust x.a (sünd xxx) ja head tervislikku seisundit (laos töötamine eeldab head füüsilist vormi), siis tuleb võlgnikul leida lisatöö või tasuvam töö, et teenida suuremat sissetulekut ja maksta ära võlgnevused. Kohtu hinnangul võlgniku poolt esitatud andmed ei ole veenvad ja on põhjendatud kahtlus, et võlgnik varjab oma tulusid. Eluliselt ei ole usutav, et võlgniku igakuine sissetulek on elatusmiinimum, millele ei saa seadusest tulenevalt sissenõuet pöörata. Kohus nõustub võlausaldaja K OÜ märgituga, et võlgniku kontoväljavõtted kinnitavad pigem seda, et võlgnik saab lubada luksusbrände ja tema elustiil on üle miinimumi.
32.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt FiMS § 47 lg 1 ja 2 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve pikema aja jooksul. Võlgnikul puudub huvi oma seadusest tulenevate kohustuste täitmisele. Kohus keeldub FiMS § 49 lg 5 alusel võlgnikku kohustustest vabastamast ja FiMS § 49 lg 11 alusel lõpetab menetluse.
33.FiMS § 55 lg 1 p 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgnikust usaldusisiku. Tulenevalt FiMS § 49 lg 14 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. FiMS § 49 lg 13 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, sellest keeldunud või kohustustest vabastamise menetlust pikendanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.
34.FiMS § 55 lg 1 p 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgnikust usaldusisiku. Tulenevalt FiMS § 49 lg 14 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. FiMS § 49 lg 13 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, sellest keeldunud või kohustustest vabastamise menetlust pikendanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.
35.TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud M V kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.