lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-2898/3

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 29.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-2898/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
703
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-2898

Tsiviilasi

R.G. hagi Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

avalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: R.G.; isikukood XXXX; viibimiskoht XXXX. Hageja esindaja: advokaat [email protected]

Valli

Murde;

e-post

Kostja: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu); asukoht Tõnismägi 5a, Tallinn 15191, Harjumaa.

RESOLUTSIOON

1.Jätta R.G. hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata.
2.Jätta menetluskulud R.G. kanda.
3.Määrus toimetada kätte hageja esindajale.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.R.G. esitas 24. veebruaril 2016. a Tartu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt kasutasid Tartu Vangla valvurid A.R. ja E.T. 19. veebruaril 2015. a hageja ümberpaigutamisel hageja suhtes füüsilist jõudu, mille tagajärjel tekitasid hagejale kehavigastusi. Valvurid lõid hagejat teleskoopnuiaga vastu tema vasaku käe küünarnukki ja kätega näkku. Kui üks valvuritest tegi hageja vasakule käele valuvõtet, tegi teine valvur valuvõtet hagejal paremale jalale. Sellise tegevuse tagajärjel kannatas hageja suurt valu. Hagejal tekkis hüsteeriahoog.

Tartu Vangla valvurid E.T., A.R. ja A.S. kasutasid 20. veebruaril 2015. a hageja järjekordsel ümberpaigutamisel hageja suhtes jälle vägivalda. E.T. lõi hagejale kilbiga pähe, mille järel teised valvurid viskasid hageja põrandale pikali. Hageja tundis suurt valu ja hingelisi kannatusi. Hageja paigutati alates 20. märtsist 2015 kuni 12. maini 2015 kartserisse distsiplinaarkaristuse kandmiseks. Hageja pöördus valvurite poole palvega abistada teda madratsi kambrisse toomisel, põhjendades palvet sellega, et vasak käsi on väga valulik ja hageja ei suuda raskusi tõsta. Algselt valvurid abistasid teda ja hageja kambrisse toodi madrats, kuid alates 22. märtsist 2015 keeldusid abistamisest. Sellest ajast magas hageja kartseris ilma madratsita kuni 20. aprillini 2015. Hageja pöördumised vangla töötajate poole tulemusi ei andnud. Hagejal tekkis tugev hingeline valu ja põhjendamatud kannatused. Hageja leiab, et temale kirjeldatud vigastuste sihiliku tekitamisega alandati hageja isikut ja tekitati mittevaralist kahju. Hageja soovib, et kostja maksaks temale moraalse kahju tekitamise eest hüvitist 25 000 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

3.Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja Tartu Vangla valvurite poolt hagejale tekitatud kehavigastuste tagajärjel tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 järgi vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. TsMS § 1 kohaselt on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesoleval juhul tuleb seega tuvastada, kas vanglas valvurite poolt kinnipeetava ühest kambrist teise paigutamisel ning kinnipeetava suhtes jõu kasutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik või avalik-õiguslik suhe.
5.Hageja ühest kambrist teise paigutamisel täitsid Tartu Vangla valvurid Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 Vangla sisekorraeeskiri § 6 lõikest 1 tulenevalt teenistusülesandeid. Teenistusülesannete täitmisel vanglateenistuse ametniku poolt jõu, sh teleskoopnuia, kasutamine on reguleeritud VangS § 71 lg 2 ja VangS § 701 lg 2 ja Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 42 järgi, so avalik-õiguslike normide alusel. Kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude, sh kinnipeetava eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise, kohaldamine on reguleeritud VangS § 69 järgi, so samuti avalik-õiguslike normide alusel. Kusjuures kinnipeetava ümberpaigutamist ning kinnipeetava suhtes vangistuses viibides jõu ja täiendavate julgeolekuabinõude rakendamist saab läbi viia ainult vanglateenistuse ametnik. Eraõiguslik isik neid toiminguid teha ei saa. Kinnipeetava ümberpaigutamisel ja kinnipeetava suhtes vangistuses viibides jõu ja täiendavate julgeolekuabinõude rakendamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel seega alluvussuhe, milles vanglateenistuse ametnik ehk avaliku võimu kandja teostab avaliku võimu. Tegemist on seega avalikõigusliku suhtega, millest tulenevad vaidlused kuuluvad HKMS § 4 lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus. Riigivastutuse seaduse § 7 ja § 17 lg 1 järgi tuleb isikul, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, pöörduda kahju hüvitamiseks halduskohtusse. VangS § 11 lõikest 8 nähtub samuti, et vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb kinnipeetaval pöörduda haldus-, mitte maakohtu poole.
6.Tartu Maakohus ei ole eeltoodust tulenevalt antud asjas pädev kohus. Hagi tuleb seega jätta TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata.
7.Kohus selgitab, et hagejal saab oma õiguste kaitseks soovi korral pöörduda Tartu Halduskohtu poole.
8.TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja