Asjaõigus › Omandiasjad

2-15-16689

II. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-15-16689 menetlus. III. Jaotada menetluskulud vastavalt kompromisslepingule: menetluskulud on kompromissiga rahaliselt kindlaks määratud. IV. Tagastada hageja pool menetluses tasutud riigilõivust ehk 450 (nelisada viiskümmend) eurot. Raha kanda hageja lepingulise esindaja A S arveldusarvele nr XXX AS-s Eesti Krediidipank viitega tsiviilasjale nr 2-15-16689. Kohtumäärus saata menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

2(4)

2-15-16689 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 (kolme) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on V S hagi V S vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Pooled esitasid 17.02.2016 Viru Maakohtule poolte vahel sõlmitud ja allkirjastatud kompromissi, milles leppisid pooled kokku kaasomandi lõpetamise ja ainuomandisse üleandmise korras. Pooled on samuti leppinud kokku menetluskulude kandmises ning määrasid ka kindlaks hüvitamisele kuuluva menetluskulu rahalise suuruse. Pooled taotlevad lõpetada menetlus seoses kompormissi saavutamisega. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 päevale. Hageja taotleb poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 450 eurot tagastamist A S arveldusarvele nr XXX AS-s Eesti Krediidipank.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetlusosalised paluvad kohtul saata kohtumäärus kompromissi kinnitamise kohta Viru Maakohtu kinnistusosakonda registriosa nr 1928709 kannetes vastavate muudatuste tegemiseks. Kinnistusraamatuseaduse (edaspidi KRS) § 33 lg 1 kohaselt kinnistamine on kinnistamiseks pädeva isiku määruse alusel kinnistusraamatusse kande tegemine, sealhulgas 3(4)

2-15-16689 kande muutmine või kustutamine. KRS § 34 lg 1 alusel kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. KRS § 35 lg 4 kohaselt märge hagi tagamise kohta ja kohtulik hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse kinnistamisavalduse ja kohtu määruse alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Puudutatud isiku nõusolek ei ole kande tegemiseks nõutav. Seega jätab kohus selles osas taotluse rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ning seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele, menetluskulud on kompromisslepinguga rahaliselt kindlaks määratud. Menetluskulude tagastamine Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagis esitatud nõudelt riigilõivu summas 900 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust ehk 450 eurot. Edasikaebamine Lähtuvalt TsMS § 661 lg 4 lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega kuni 3 päevani määruse kättetoimetamisest arvates. (Digitaalselt allkirjastatud) Pille Aver kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.