Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Q ja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21.06.2021 otsus tühistada osas, milles kohus sidus väljamõistetud igakuise elatise suuruse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga (resolutsiooni punkt 3). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab alates 01.01.2022 igakuise elatise sidumata Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 2.1 Jätta rahuldamata Y 16.03.2021 taotlus kohustada hagejat esitama ema sissetulekuid kajastavad pangakontode väljavõtted perioodil 28.09.201927.09.2020. 2.2 Rahuldada osaliselt X hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks. 2.3 Välja mõista Y-lt tütre X (sünd. XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks igakuine elatis 292 eurot alates 28.09.2020 kuni X täisealiseks saamiseni, s.o kuni 02.03.2033, X kasuks. 2.4 Välja mõista Y-l elatise võlgnevus ajavahemiku 28.09.2019-27.09.2020 eest summas 2929.74 eurot tütre X kasuks.
2-20-14139 2.5 Y-l tuleb elatis kanda hageja seadusliku esindaja Q arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 28.09.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise elatise miinimummääras alates 28.09.2020, kuni hageja täisealiseks saamiseni ja elatise võlgnevuse perioodi 28.09.2019-27.09.2020 eest summas 3435,80 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja tütar, kes elab koos oma emaga. Kostja hagejale elatist ei tasu.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et 09.04.2020 suhtluskord ei toiminud. Hageja ei võtnud omaks ühtegi kostja väidet hageja ja kostja koosviibimise perioodi kohta ega selle kohta, et kumbki vanem kandis kulusid võrdsetes osades. Kõik lapsele vajalikud asjad ostis alati ema. Puuduvad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja on võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hageja poolt esitatud ja kohtu kogutud tõenditest nähtub, et kostja varalist seisundit ei saa hinnata halvaks. Kostja pangakontol liikumised (näiteks 14.04.2021 teeb kostja oma kontole AS-s Swedbank sissemakse summas 3000 eurot) ning kostja viidatud konto AS-s Swedbank käive summas 64 669,20 eurot ajavahemiku 28.09.2019-29.04.2021, s.o 19 kuu eest keskmiselt 3403 eurot, samuti maasturi Mercedes-Benz, väljalaske aasta 2015 kasutamine (selle maasturi müüs kostja 2020. a detsembris hinnaga umbes 19 000 eurot) näitavad, et kostja varaline seisund võimaldab tasuda elatist hagiavalduses nimetatud summas. Kostja vastuväited
3.Kostja tunnistab osaliselt hageja nõuet. Kostja on menetluses avaldanud, et ta on valmis tasuma elatist 200 eurot kuus.
4.Hageja vajadused on väiksemad kui kahekordne miinimumelatise määr. Kostja on viidanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi uuringule lapse vajaduspõhise miinimumelatise kohta, milles leiti, et uus miinimumelatis 2019. aasta lõpu seisuga oleks uuringu kohaselt 343:2=172 eurot, millest tulenevalt on hageja vajadused vähem kui kahekordne miinimumelatis (tl 42). Ka Riigikohus on asjas nr 3-2-1-174-16 (p 14) asunud seisukohale, et keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta on 287 eurot. Seega ühe
2-20-14139
vanema osa lapse ülalpidamiskuludes on 143,50 eurot. Lisaks on hageja vajadused osaliselt kaetud peretoetusega. Vanemate ülalpidamisvõime on nende varalist seisundit arvestades erinev. Esitatud dokumentidest nähtuvalt on hageja ema igakuine sissetulek 6000 eurot kuus. Kostjal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps, kes elab koos oma emaga ning kellele kostja maksab elatist 292 eurot kuus. Kostja töövõimet ei ole piiratud, kuid kostja on hetkel töötu. Kostjal puudub kinnisvara, väärtpaberid ja autod. Tagasiulatuv elatisenõue ei ole põhjendatud. Kostja on hagejat vabatahtlikult ülal pidanud. Hageja vanemad elasid koos 2020. aasta märtsi lõpuni. 09.04.2020 kokkuleppe kohaselt elas laps isa ja ema juures võrdse aja jooksul, ajagraafik kehtis kuni 2020. aasta juunini. Kumbki vanem kandis kulud võrdsetes osades. Kostja on ostnud hagejale vajalikke asju, sh riideid, jalanõusid, jalgratta. Lisaks ei ole hageja kostjalt ajavahemikul 28.09.2019-27.09.2020 elatise tasumist nõudnud. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda.
Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohtu 21.06.2021 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja 1) igakuine elatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 28.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 02.03.2033; 2) elatise võlgnevus ajavahemiku 28.09.2019-27.09.2020 eest summas 2929,74 eurot. Maakohus märkis, et elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
10.Elatisenõude lahendamisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Kostja ei ole toonud esile ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja vajadused oleksid väiksemad kui kahekordne miinimumelatis (RKTKo nr 3-2-1-17416, p 13).
11.Puuduvad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära (PKS § 102 lg 2). Kostja kinnitas, et tema töövõimet ei ole piiratud, kuid ta on töötu ning oli Töötukassas arvel 2020. aasta novembrini (tl 31 pöördel, tl 42). Maksu- ja Tolliameti 22.04.2021 tõendist ning konto väljavõtetest nähtuvalt on kostja saanud hüvitist Eesti Töötukassalt kuni 2020. aasta detsembrini (tl 93 pöördel, tl 113-142). Kostja vabastati kinnipidamisasutusest 13.04.2021 (tl 57), seega on kostjal võimalik sissetulekut teenida ning kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja on toonud esile, et tal on teine alaealine laps, kellele maksab elatist 292 eurot (tl 31 pöördel), millest samuti nähtub kostja võimekus elatist tasuda. Lisaks on kostja teinud ettepaneku elatise tasumiseks summas 200 eurot kuus alates 2021. aasta jaanuarist (tl 32).
12.Ainuüksi riikliku peretoetuse maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada, vaid riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (RKTKo nr 32-1-35-17, p 28). Antud juhul ei ole tõendatud muude asjaolude esinemine elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära.
13.Ainuüksi asjaolu, et kostja sissetulek ei pruugi olla piisav nõutavas määras elatise tasumiseks, ei anna alust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast
2-20-14139 oleneva. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.
14.Kostja on menetluses tuginenud asjaolule, et on hagejat vahetult üleval pidanud, mille tõttu tal ei ole vaja täiendavalt elatist tasuda ning puudub ka elatise võlgnevus. 09.04.2020 suhtluskorra kokkuleppe kohaselt oli hagejal sisuliselt vahelduv elukoht, hageja viibis kummagi vanema juures võrdse aja ning vanemad kandsid võrdses osas hageja kulusid (tl 44-45). Kostja on esile toonud, et nimetatud suhtluskorra kokkulepe kehtis kuni 2020. aasta juuni alguseni (vt nt tl 31, tl 41 pöördel). Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt esitas kostja 24.06.2020 Harju Maakohtule avalduse hagejaga suhtluskorra kindlaksmääramiseks, millest nähtub samuti, et 09.04.2020 kokkulepe ei toimi ning kostja soovis uue korra määramist. Tsiviilasjas nr 2-20-9193 rakendas kohus 02.07.2020 määrusega esialgset õiguskaitset ja määras ajutise suhtluskorra, mille kohaselt hageja viibib iga paarisnädala reede õhtust pühapäeva õhtuni kostja juures ning nädala keskel teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kella 17.00 kuni 21.00 kostjaga. Tsiviilasi nr 220-9193 liideti tsiviilasjaga nr 2-20-8383, mille menetluses rakendas kohus 03.12.2020 määrusega esialgset õiguskaitset ja määras uue ajutise suhtluskorra, mille kohaselt kostja suhtleb hagejaga esimesed kolm nädalat 1 tund nädalas perelepitaja juuresolekul ning seejärel iga kolmapäev 1 tund perelepitaja juuresolekul ning iga reede kella 17.30 kuni 19.30 avalikus kohas kolmanda isiku juuresolekul. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-20-8383 menetlus pooleli.
15.Kohus on kostjale selgitanud (vt tl 32 pöördel), et kostjal tuleb esile tuua ja tõendada, kuidas ta on hagejat üleval pidanud. Kostja nimetatut teinud ei ole. Kohus on küll määranud ajutise suhtluskorra hageja ja kostja suhtlemise korraldamiseks, kuid suhtluse määra arvestades ei saa lugeda, et hagejal oleks vahelduv elukoht ning hageja ei viibi ka olulist osa ajast kostja juures, millest tulenevalt ei ole põhjendatud eeldada, et kostja kannab hageja kulud vahetult. Kuna kostja ei ole tõendanud hageja ülalpidamist hagejaga suhtlemisel (RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 13; nr 3-2-1-56-15, p 11) ning suhtlus toimub esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse kohaselt väikeses ulatuses, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vähendada elatist alla miinimummäära.
16.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 28.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
17.Hagejal on õigus elatist tagasiulatuvalt nõuda, kuna kostja ei ole tõendanud elatise tasumist ega asjaolu, et pooltel oleks olnud elatise tasumise osas muu kokkulepe. See, kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, ei tähenda, et ta kaotab tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse (RKTKo nr 3-2-1-35-16, p 20).
18.Riigikohus on leidnud, et ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades saab lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, mitte vaid sellest, kui palju aega viibis kostja lastega tegelikult koos, kuna vaid tegelikult koosviibitud ajast juhindumine raskendab laste ülalpidamisega seotud vaidluste lahendamist, luues täiendava tõendamiskoormise. Teisalt pisendab selline lähenemine vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust (RKTKo nr 2-18-6491, p 14). 09.04.2020 kokkuleppe kohaselt oli hagejal vahelduv elukoht. Kuna vanemad sõlmisid suhtluskorra kokkuleppe 09.04.2020 (tl 44-45) ning kostja on teatanud, et kokkulepitud suhtluskord kehtis 2020. aasta juuni alguseni, leiab kohus, et ajavahemiku eest, alates 09.04.2020 kuni 31.05.2020, ei ole põhjendatud elatist tagasiulatuvalt hageja kasuks välja mõista, kuna võib eeldada, et kostja rahuldas hagejaga koos elades hageja vajadused vahetult (RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 12).
2-20-14139
19.Seega tuleb vähendada hageja nõutavat tagasiulatuvat elatist summa võrra, mis vastab ajavahemikule, millal hagejal oli vahelduv elukoht. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud mõista kostjalt välja elatise võlgnevus ajavahemiku 28.09.2019-27.09.2020 eest summas 2929,74 eurot (3435,80 – 506,06). Elatis miinimummääras ajavahemiku 09.04.2020-31.05.2020 eest moodustab kokku 506,06 eurot, 2020. aasta aprill 22 päeva eest 214,06 eurot ning 2020. aasta mai eest 292 eurot.
20.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Apellatsioonkaebus
21.Kostja esitas 26.07.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta tagasiulatav elatisenõue rahuldamata ja mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 200 eurot alates 28.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 12.03.2033). Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja jäi suures osas maakohtus esitatud seisukohtade juurde.
22.Maakohus ei ole kõigile tõenditele hinnangut andnud. Hageja igakuised kulud on ülepaisutatud. Maakohus ei hinnanud hageja vajadusi ega kostja vastuväiteid hageja kuludele.
23.Tagasiulatuva elatisenõude osas märkis kostja, et hagejal oli vahelduv elukoht. Tõendatud ei ole, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumises miinimummääras ning kostja on sellest tulenevalt jätnud omapoolse kohustuse täitmata või täitnud osaliselt. Ei ole tõendatud, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega lapse huve. Kui hageja leiab, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust, oleks ta saanud esitada kohtule hagi ülalpidamiskohustuse täitmiseks varem.
24.Samuti tuleb arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega.
25.Käesoleval juhul ei ole põhjendatud elatist välja mõistes määrata, et elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõude selles osas, mis puudutab elatise summa muutumist koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Vastustaja seisukoht
26.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, mis puudutab elatise summa muutumist koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
28.Muudetud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega seob alates 01.01.2022 väljamõistetud igakuise elatise suuruse lahti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavast kuupalga alammäärast (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Kolleegium jaotab apellatsioonimenetluse kulud.
29.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on 200 eurot ületava elatise ja tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas. Osas, milles maakohus jättis osaliselt tagasiulatuva elatise nõude rahuldama, on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.
30.Maakohus mõistis välja hageja ülalpidamiseks igakuine elatis 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 28.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, 02.03.2033, see on alates elatise väljamõistmisest kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumiseni 292 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et seoses alates 01.01.2022 muutunud õigusliku olukorraga, kus seadusandja muutis PKS-s
2-20-14139 alaealise lapse elatise arvestamise regulatsiooni (sh § 101) selliselt, et sidus väljamõistetava elatise suuruse lahti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavast kuupalga alammäärast, tuleb maakohtu otsust muuta osas, milles kohus nägi ette tulevikus elatise suuruse muutumise proportsionaalselt kuupalga alammäära muutumisega (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 3). Maakohtu otsus ei ole veel jõustunud ja ringkonnakohtul on võimalik menetlusökonoomia põhimõtte alusel vältida uue kohtumenetluse alustamist muutunud õigusliku olukorra tõttu. Seega jääb elatise suuruseks 292 eurot kuus.
31.Muus osas ei tuvastanud kolleegium maakohtu poolt menetlusõiguse rikkumisi ega ebaõiget materiaalõiguse kohaldamist, mis oleks viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Maakohus täitis asjakohaselt selgitamiskohustust (TsMS § 392 lõige 1) ja hindas kogutud tõendeid TsMS § 232 lõike 1 kohaselt kogumis igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Seejuures lähtus maakohus asjakohaselt TsMS § 230 lõigetest 1 ja 2 ning arvestas, et ülalpidamisasi on hagimenetluses lahendatav vaidlus, kus kohus ise kogub tõendeid erandjuhtudel vaid laste huvides. Ringkonnakohus ei tuvastanud lahendi põhjendamise kohustuse rikkumist (TsMS § 442 lõige 8) ning nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid praeguses lahendi korrata (TsMS § 654 lõige 6).
33.Kaebuse kohaselt ei ole maakohus kõigile tõenditele hinnangut andnud. Kostja toob välja, et maakohus ei hinnanud hageja vajadusi ega kostja vastuväiteid hageja kuludele. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Kuna hageja nõudis elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, ei pidanud ta oma vajadusi eraldi esile tooma ega tõendama. Miinimummääras elatist pidi kostja tasuma seadusest tulenevalt ning selleks polnud vajadust sõlmida vanemate vahel ka vastavat kokkulepet.
34.Üldjuhul tuleb elatis alaealisele lapsele välja mõista vähemalt seaduses ette nähtud miinimumelatise määras ja sellele vastavaid kulutusi ei pea hageja tõendama. Erandina saab väiksema elatise välja mõista mõjuval põhjusel, mille peab esile tooma ja selle aluseks olevad asjaolud tõendama kostja. Mõjuvaks põhjuseks võib nt olla (1) vanema töövõimetus või (2) olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, (3) lapse väiksemad vajadused või nende katmine muul viisil, samuti (4) vanema halb varaline seisund. Toodud loetelu pole lõplik, aga väiksema elatise väljamõistmise õigustamiseks esitatav asjaolu peab olema piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Mõjuva põhjuse hindamisel arvestab kohus esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-135-17 p-d 26–30 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 p 20).
35.Kostja väitis üldsõnaliselt, et hageja ülalpidamiseks ei kulu igakuiselt tegelikult summa, mis moodustub kahekordsest miinimumelatisest. Kostja väide lapse ülalpidamise kulutuste kohta omaks tähtsust vaid juhul, kui esineb seaduses sätestatud alus elatise väljamõistmiseks miinimumist väiksemas summas. Kostja ei toonud esile asjaolusid, mis annaks alust sellest üldreeglist kõrvale kalduda.
36.Peretoetuste maksmine ei anna samuti iseenesest alust vähendada elatist alla miinimummäära. Riiklike peretoetuste maksmine võiks olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (RKTKo tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 19 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).
2-20-14139
37.Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud oma halba varalist seisundit ega ka seda, et konkreetselt hageja vajadused oleksid väiksemad kui kahekordne miinimumelatis.
38.Ringkonnakohus ei tuvastanud, et mõni tähtsust omav väide ja/või tõend oleks maakohtu poolt otsuses kajastamata jäänud. Asjaolu, et kostja ei ole nõus maakohtu seisukohtadega, ei anna alust väita, et maakohus oleks rikkunud menetlusõigust või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.
39.Maakohus leidis põhjendatult, et hagejal on õigus elatist ka tagasiulatuvalt nõuda, kuna kostja ei ole tõendanud elatise tasumist ega asjaolu, et pooltel oleks olnud elatise tasumise osas muu kokkulepe. Maakohus ei ole selles osas selgitamiskohustust rikkunud. Maakohus selgitas eelistungil kostjale (tl 32 pöördel), et kostjal tuleb esile tuua ja tõendada, kuidas ta on hagejat üleval pidanud. Kostja seda ei teinud.
40.Asjaolu, et hageja ei esitanud hagi ülalpidamiskohustuse täitmiseks varem, ei võta talt ära tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õigust. Hageja ei pea ülalpidamist järjepidevalt nõudma (RKTKo nr 3-2-1-35-16, p 20). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja selles osas pole otsust vaidlustatud.
42.Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 ning alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti poolte endi kanda.
43.Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.