Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 19.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number: 2-15-118798/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 19.02.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1122

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

ALG Liisingu Aktsiaselts10308153(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavaks-

19. veebruar 2016. a ,Võru tn 12 Põlva

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-15-118798

Tsiviilasi

ALG Liisingu AS hagi N. G. vastu põhivõlgnevuse 2897,33, intressi 309,84 euro, viivise 41,53 euro, võla sissenõudmiskulude 35 euro ja leppetrahvi 300 euro nõudes

Hagi hind

3583,71 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: ALG Liisingu AS, registrikood 10308153, asukoht Narva mnt 13, Tallinn 10151 Esindaja: Julia Mai Rinne; e-post: [email protected] Kostja: N. G. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduses ja rahvastikuregistris xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik elukoht teadmata

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada ALG Liisingu AS hagi N. G. vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista N. G. ALG Liisingu AS kasuks 19.02.2015. a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 50023 tulenev võlgnevus –kokku 3283 (kolm tuhat kakssadakaheksakümmend kolm) eurot ja 70 senti, sealhulgas 2897,33 eurot põhivõlgnevus, 309,84 eurot intress, 35 eurot võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu ja 41,53 eurot viivis kuni 11.11.2015.a. 3.Jätta rahuldamata hageja nõue tarbijakrediidilepingu p.7.2 alusel leppetrahvi, summas 300 eurot väljamõistmiseks.

4.Määrata kindlaks N. G. poolt ALG Liisingu AS-ile hüvitatavate menetluskulude suurus 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Käesolevas asjas on hageja kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud.

TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult Ametlike Teadannete vahendusel, teade on avaldatud 22.12.2015. a (tl 74). Tulenevalt TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokumendid avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast. Seega saab menetlusdokumendid lugeda kostjale kättetoimetatuks. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 20 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on kostja ja ALG Liisingu AS vahel 19.02.2015. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr 50023, millest tuleneva nõude on ALG Liisingu AS erakorraliselt üles öelnud kostjale 19.08.2015. a saadetud kirjaga nr 1-15/152. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1 ja 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 113 lg 1 ning 415 lg 1. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, ehk 0,02 % päevas tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest kuni hagi esitamiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata leppetrahvi nõudes, kuna tarbijakrediidilepingus on VÕS § 415 lg 1 3.lause alusel tühine.