Polarfoam OÜ avaldus OÜ Ecostock pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09. oktoobri 2015 määrus ajutise halduri nimetamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Polarfoam OÜ määruskaebus Menetlusosalised pankrotihaldur
Menetluse liik
ja avaldaja (võlausaldaja): Polarfoam OÜ (registrikood 12240732), esindaja vandeadvokaat Martin Kruus puudutatud isik (võlgnik): OÜ Ecostock (registrikood 11651396), esindaja vandeadvokaat Marit Toom kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 09. oktoobri 2015 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Polarfoam OÜ kanda.
4.Välja mõista Polarfoam OÜ-lt ringkonnakohtu menetluskulud 600 (kuussada) eurot OÜ Ecostock kasuks.
Polarfoam OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda OÜ-le Ecostock viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Võtta Polarfoam OÜ poolt määruskaebuse menetluses esitatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Muus osas ei saa määruskaebust esitada.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Pankrotiavaldus
1.Polarfoam OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas Harju Maakohtule 03.09.2015 avalduse OÜ Ecostock (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt müüs avaldaja võlgnikule soojustusmaterjale krediiti. Alates 2014.a hakkasid võlgnikul tekkima viivitused arvete tasumisel, kuid kuni 2015.a suveni said viivituse järgselt arved jooksvalt tasutud. Alates 2015.a. juunist tekkinud võlgnevusi ei ole võlgnik enam tasuda suutnud. 09.07.2015.a. esitas võlausaldaja võlgniku vastu Harju Maakohtule hagiavalduse võlgnevuse summas 18 522,32 eurot ja viivise väljamõistmiseks.
2.2015.a augustis tekkisid võlausaldajal juba tõsised kahtlused võlgniku maksevõimes. Võlgniku suhtes tekkis avalikesse andmebaasidesse informatsioon maksuvõlgnevuste ja esitamata maksudeklaratsioonide kohta. Eelnevast lähtuvalt esitas võlausaldaja võlgnikule 17. augustil 2015 pankrotihoiatuse. Vaatamata pankrotihoiatusele ei ole võlgnik astunud samme võla tasumiseks, millest järeldab võlausaldaja, et võlgnik on käesolevaks ajaks püsivalt maksejõuetu. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu pankrotiavalduse esitamise seisuga on 23 374,49 eurot, millest põhivõlgnevus on 18 522,32 eurot ja viivis 4852,17 eurot. Võlgnikule ei kuulu avalikult ligipääsetavates vararegistrites registreeritud vara, samas nähtub avalikkusele esitatud andmetest, et võlgnikul on tekkinud maksuvõlg, mis ajas suureneb.
3.Vastavalt PankrS § 10 lg 2 p-le 1 saab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda sellele, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul arvates kohustuse sissenõutavaks muutumist kohustust täitnud, võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Kõik pankrotiavalduse esitamisel nõutavad eeldused on käesoleval juhul täidetud. Võlgniku vastuväited
4.Võlgnik vaidles avaldusele vastu. 17. augusti 2015 pankrotihoiatust ei ole võlgnik saanud. Pankrotiavaldusele ei ole lisatud tõendeid, millest võiks järeldada, et see pankrotihoiatus on võlgnikule edastatud.
5.Võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgniku vara katab tema kohustusi ning võlgnikul on piisavalt vahendeid, et võlausaldajate nõudeid täita. Võlausaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et poolte vahel oleks sõlmitud soojustusmaterjalide müügileping. Võlausaldaja ei ole tõendanud, millist kaupa, millises mahus võlgnik võlausaldajalt tellis ning millistel tingimustel müügileping sõlmiti. Samuti ei ole võlausaldaja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks väidetava müügilepingu alusel võlgnikule midagi üle andnud ja müügilepingust tulenevad omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud. Ainsad tõendid võlausaldaja väidetava nõude kohta on võlgniku poolt allkirjastamata
arved. Müüdud kaup (EPS vahtpolüstüreenplaadid) ei vasta survetegevuse omadustelt harmoniseeritud Euroopa standardi EVS-EN 13163:2012 nõuetele, mis on leidnud kinnitust Tursons SIA labori testitulemustega. Samuti on tõendamata ja põhjendamata võlausaldaja viivisenõue. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et võlgnik ja võlausaldaja oleks leppinud kokku viivises 0,33% viivitatud summast päevas. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlausaldaja tõendanud, et tal on nõue võlgniku vastu. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 09.10.2015 määrusega ajutise pankrotihalduri määramata ja lõpetas menetluse. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, mõistes avaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 604 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 7 kohaselt juhul, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.
8.Võlausaldaja on 09.07.2015 esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse võlgnevuse summas 18 522,32 eurot väljamõistmiseks. Seega on tsiviilasjas nr 2-15-10327 poolte vahel vaidlus samas nõudes, mis on esitatud käesolevas pankrotimenetluses.
9.Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge. Pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses.
10.Maakohtu hinnangul vajab poolte vahel sõlmitud soojustusmaterjalide müügilepingu sõlmimise ja selle alusel võlausaldaja poolt võlgnikule kaupade üleandmise kõigi asjaolude tuvastamine tõendite täiendavat analüüsi. Kohus leidis, et sellisel määral tõendite analüüs saab aga toimuda üksnes hagimenetluses. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et võlgniku pankrotimenetluses tuleb jätta ajutine haldur määramata. Määruskaebus
11.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palus määruse tühistada ja määrata võlgnikule ajutine pankrotihaldur.
12.Võlgnik esitas vastuväited pankrotiavaldusele 28.09.2015 ning avaldaja sai need vahetult kätte enne 29.09.2015 istungit. Kohtuistungil soovis avaldaja esitada täiendavad tõendeid nõude põhistamiseks, sh kauba üleandmist tõendavad saatelehed ja võlgniku e-kirja, millest nähtuvalt on ta pankrotihoiatuse kätte saanud. Maakohus keeldus põhjendamatult nende vastuvõtmisest. PankrS § 3 lg 3 tulenevalt peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud ning korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Dokumentide vastuvõtmata jätmisega on aga maakohus asunud ise tegema
takistusi avalduse põhjendatuse hindamisele. Võlausaldaja esitab need tõendid uuesti ja palub ringkonnakohtul need vastu võtta.
13.Võlausaldaja nõue on selge ja tugineb kohtule esitatud tõenditel. Kohus ei saa eeldada, et võlausaldaja on arved produtseerinud pahatahtlikult üksnes pankrotiavalduse esitamise eesmärgil. Võlgnik on oma seisukohtades üksnes väitnud, et võlausaldaja ei ole kohtule esitatud avaldusele lisanud piisavalt tõendeid. Võlgnik ei ole väitnud, et ta ei ole võlausaldajaga lepingut sõlminud või arvete alusel kaupa kätte saanud. Samuti ei ole võlgnik väitnud, et ta ei ole saanud pankrotihoiatust. Vastus määruskaebusele
14.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus jättis õigesti tõendid vastu võtmata ning nende vastuvõtmiseks puudub alus ka ringkonnakohtus. Avaldaja esitatud saatelehed ei ole võlgniku poolt allkirjastatud. Pankrotihoiatust ei ole võlgnikule kätte toimetatud. Menetluse edasine käik
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja asja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb määruse põhjendusi.
17.Avaldaja on seisukohal, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis vastu võtmata 29.09.2015 istungil esitatud tõendid. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei ole esitanud maakohtu tegevusele vastuväidet. TsMS § 333 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Tulenevalt TsMS § 333 lg 3 ei või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul menetlusosaline tugineda veale kohtu tegevuses ka kohtulahendi peale edasi kaevates. Kuna avaldaja ei esitanud vastuväidet kohtu tegevusele, siis ei saa ta väidetavale kohtu veale määruskaebuses tugineda. Eeltoodu ei tähenda siiski, ei määruskaebusele lisatud tõendid tuleks jätta vastu võtmata. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seetõttu tuleb avaldaja poolt määruskaebusele lisatud tõendid vastu võtta.
18.Maakohus jättis ajutise halduri PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata, kuna leidis, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-17-02 p-st 10 tuleneb, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei ole selge ja seda tuleb tõendada hagimenetluses, kui nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest.
19.Võlgnik on vaidlustanud kauba kättesaamise. Kolleegium märgib, et avaldaja poolt võlgnikule esitatud arved on võlgniku poolt allkirjastamata. Seega ei saa arved tõendada kauba kättesaamist. Avaldaja on esitanud ka kauba saatelehed, kus enamikul on märgitud vastuvõtja allkiri, osadel ka vastuvõtja nimi. Ühelgi saatelehel ei ole
vastuvõtja nimeks märgitud võlgniku juhatuse liikme nime. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei ole tõendanud, et võlgniku nimel kauba vastuvõtnud isikud olid õigustatud kaupa vastu võtma. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja tõendanud, et kohustus on täidetud õigustatud isikule (VÕS § 76 lg 3).
20.Võlgnik on väitnud, et müüdud kaup (EPS vahtpolüstüreenplaadid) ei vasta survetegevuse omadustelt harmoniseeritud Euroopa standardi EVS-EN 13163:2012 nõuetele. Avaldaja ei ole sellele sisulist seisukohta esitanud. Kolleegiumi hinnangul on seega ebaselge, kas kohustus on täidetud lepingule või seadusele vastava kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1).
21.Samuti ei ole avaldaja esitanud tõendeid, millest nähtuks kokkulepe viivises määraga 0,33 % päevas. Ainuüksi viivise suuruse märkimine arvel ei tähenda, et pooltel oli sellises viivises kokkulepe.
22.Ülaltoodust tulenevalt on avaldaja nõude sissenõutavaks muutumine tõendamata, samuti on ebaselge nõude suurus. Maakohus on õigesti leidnud, et võlgnik on vaielnud nõudele põhjendatult vastu ning vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
23.Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et avaldaja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud võlgnikule nõuetekohase pankrotihoiatuse. Avaldaja on võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tuginenud muu hulgas asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul (PankrS § 10 lg 2 p 1). Pankrotihoiatusel on küll märge, et see on digitaalselt allkirjastatud, kuid tõendit digitaalse allkirja kohta ei ole esitatud. Seega on nõuetekohaselt põhistamata ka võlgniku maksejõuetus.
24.Ülaltoodule tuginedes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud
25.Arvestades, et määruskaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti ei ole põhjust muuta maakohtu määrust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Maakohus ei ole lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire.
26.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta samuti avaldaja kanda. Kuna maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). Võlgnik palus avaldajalt välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud summas 770 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on tema esindaja kulutanud määruskaebuse analüüsile 15 minutit, telefonivestluseks kliendiga 18 minutit, määruskaebuse vastuse koostamisele 5 tundi 26 minutit ja täiendamisele 26 minutit (kokku 6 tundi 25 minutit). Esindaja tunnihind on 120 eurot (käibemaksuta). Avaldaja ei esitanud võlgniku menetluskulude nimekirjale seisukohta.
27.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades vaidluse keerukust ning määruskaebuse vastuse mahtu, peab ringkonnakohus võlgniku esindaja poolt apellatsiooniastmes tehtud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 5 tundi. Esindaja töötasu tunnihind 120 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist turuhinda. Eeltoodule tuginedes tuleb avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 600 eurot ning TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.