Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.02.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-3572
Tsiviilasi
AS hagi Beweship Eesti Aktsiaseltsi vastu juhatuse liikme tasu, puhkusetasu, lisatasu, töövõimetushüvitise ja juhatusest tagasikutsumise hüvitise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.10.2015 otsus
Tsiviilasja hind Beweship Eesti AS apellatsioonkaebus 27 253,27 eurot AS apellatsioonkaebus 21 288,60 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitajad ja kaebuse Beweship Eesti AS-i ja AS apellatsioonkaebused liik Menetlusosalised ja nende Hageja: AS (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Daniil Savitski esindajad Kostja: Beweship Eesti AS (registrikood 10236666, asukoht Pärnu mnt 154, 11317 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Pirkko-Liis Harkmaa ja Lembit Tedder Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 30.10.2015 otsus muutmata rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
ja
apellatsioonkaebused
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
1(12)
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS (hageja) esitas 06.03.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Beweship Eesti AS (kostja) vastu juhatuse liikme tasu, puhkusetasu, lisatasu, töövõimetushüvitise ja juhatusest tagasikutsumise hüvitise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt nimetati hageja 18.08.1997 kostja juhatuse liikmeks. 02.10.2001 sõlmisid hageja ja kostja teenistuslepingu, mille alusel asus hageja kostja juures täitma tegevjuhi ülesandeid, millised on käsitletavad sisuliselt juhatuse liikme ülesannetena. Hageja juhatuse liikme tasuks oli 3195 eurot. 28.04.2014 kohustati hagejat allkirjastama kinnitus, millega loeti peatatuks juhatuse liikme lepingust tulenevate kohustuste täitmine ja keelati viibimine kostja kontoris. 06.05.2014 esitas kostja Harju Maakohtu registriosakonnale avalduse, mille alusel kutsuti hageja kostja juhatusest tagasi. Harju Maakohtu registriosakond tegi kande 13.05.2014, millisest ajast alates ei ole hageja enam kostja juhatuse liige.
3.Vaatamata juhatusest tagasikutsumisele kehtib hageja ja kostja vaheline leping tänaseni, kuivõrd see ei ole kostja poolt üles öeldud. Lepingu jätkuvat kehtivust kinnitab ka see, et hageja täidab alates 28.04.2014 jätkuvalt kostja ees ja kostja nõudel kohustust olla pidevalt kättesaadav. Järelikult tunnistab kostja lepinguliste suhete jätkuvat kestmist. Kostja andis hagejale eelviidatud kohustuste täitmiseks ka ettevõttele kuuluva telefoni koos ettevõttele kuuluva telefoninumbriga XXXXXXXXX ja selle kasutamise kohustusega. Telefoniaparaati ei ole kostja tagasi nõudnud, telefoninumber on jätkuvalt aktiivne. Kostja on korduvalt saatnud nimetatud numbrile hagejale adresseeritud SMS-sõnumeid. Sellise tegevusviisiga tunnistab kostja lepingulise suhte jätkumist. Pärast hageja juhatusest tagasikutsumist (13.05.2014) on kostja korduvalt kinnitanud hageja poolt esitatud töövõimetuslehti Eesti Haigekassale, mis omakorda kinnitab, et kostja tunnistab hagejaga 02.10.2001 sõlmitud juhatuse liikme lepingu kehtivust. Kuni käesoleva hagi koostamiseni ei ole kostja teinud mingeid muudatusi hageja suhtes riiklikus töötamise registris. See kinnitab, et kostja ja hageja vahel on kehtiv õigussuhe.
4.Kostja ei ole alates 01.04.2014 täitnud oma lepingulisi kohustusi hageja ees. Kuna juhatuse liikme leping on poolte vahel jätkuvalt kehtiv, on kostja, vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 619 kohustatud hagejale maksma selle eest tasu. Seetõttu palub hageja kostjalt välja mõista: -juhatuse liikme tasu perioodi 01.04.2014 – 28.02.2015 (11 kuud) eest 19 170 eurot, mis lähtub igakuisest tasust 3195 eurot ja asjaolust, et viiel kuul üheteistkümnest oli hageja töövõimetu, st hageja nõuab kuue kuu tasu; -puhkusehüvitis 532,50 eurot, mis vastab viiele päevale kasutamata puhkusele; -ajutise töövõimetuse hüvitis 2212,83 eurot, mis jäi hagejal saamata, sest kostja jättis kinnitamata hageja haiguslehe perioodil 15.10.2014 – 17.11.2014;
2(12)
-tagasikutsumise hüvitis 19 170 eurot, sest pooled on sellises hüvitises kokku leppinud puhuks, kui hageja kostja juhatusest tagasi kutsutakse ja tagasikutsumine ei olnud tingitud hagejast; -lisatasu 3840 eurot, mille alus on nõukogu otsused 2012. ja 2013. aasta kohta; -põhinõudelt viivis VÕS §-des 94 ja 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni.
5.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Ebaõige on kostja seisukoht, et leping lõppes hageja juhatusest tagasikutsumisega. Lepingu p-s 10 on öeldud, et leping kehtib, kui tegevjuht kuulub samal ajal tööandja juhatusse ning käesolev teenistusleping jääb kehtima ka siis, kui tegevjuht kutsutakse tööandja juhatusest tagasi. Käesoleva teenistuslepingu eesmärk ei ole siiski reguleerida juhatuse liikme vastutust. Seega ei lõppenud pooltevaheline leping kostja poolt hageja juhatuse liikme tagasikutsumise hetkest, vaid lepingu kehtivus jätkus.
6.Samuti ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja ja kostja vaheline leping lõppes 28.04.2014 kostja poolt hagejale teavituse edastamisega. Tegemist ei saa olla lepingu ülesütlemise avaldusega. Nimetatud dokumendist nähtub, et muudeti hageja käsundi sisu, peatades tema kohustused juhatuse liikmena, kuid kohustas teda samal ajal olema igal ajal kättesaadav ja osutama kaasabi kostja poolt läbiviidava auditi raames. Ühe käsundi asendamine teisega ei saa olla võrdsustatav lepingu ülesütlemisega. Ebaõige on kostja seisukoht, et hageja poolt 28.04.2014 allkirjastatud kinnitus on justkui tingimuslik ülesütlemise avaldus. Kinnituskirjast ei tulene, et kostjal oli absoluutne ja konkreetne tahe öelda üles hagejaga sõlmitud leping. 28.04.2014 kinnituskiri on hagejapoolne tahteavaldus kostjale, mitte vastupidi. Kõik kinnituskirjas sisalduvad kinnitused ja nõustumused on suunatud hagejalt kostjale. Selliselt ei ole võimalik asuda kuidagi seisukohale, et hageja poolne tahteavaldus kostjale on kostja poolne tingimuslik lepingu ülesütlemise avaldus hagejale. Hageja ei saanud iseendaga lepingut üles öelda. Dokument, mis algab sõnadega käesolevaga mina, AS, kinnitan, et: ning mille on allkirjastanud hageja isiklikult, ei saa olla muu kui hageja avaldus kostjale.
7.Kostja väidab, et ta on kasutanud lepingu ülesütlemiseks oma kujundusõigust. Ebaselgele või tingimuslikule tahteavaldusele ei saa sarnaselt taganemisega anda kujundusõiguse jõudu, kuna sellise õiguse kasutamine peab olema selge. 28.04.2014 kinnitusest ei ole võimalik välja lugeda kostja soovi lõpetada hagejaga lepinguline suhe. Järelikult ei ole kostja kasutanud oma kujundusõigust selgelt ja arusaadavalt, mistõttu ei saa 28.04.2014 kinnituskirja lugeda lepingu ülesütlemise avalduseks, isegi mitte tingimuslikuks avalduseks.
8.28.04.2014 kinnistuskirja on kostja kirjeldanud kui edasilükkava tingimusega tehingut. Tingimusliku tehingu puhul ei saa tingimuseks olla asjaolu, mis on saabunud enne tingimuste seadmist või mis on olemas tingimuse seadmisel ajal, kuid millest tehingupooled ei teadnud. Kostja tugineb asjaoludele, mis on tuvastatud pärast 28.04.2014, kuid millised leidsid aset enne 28.04.2014. Seega ei ole kostja poolt edasilükkav tingimus seaduse mõistes lubatud tingimus.
9.28.04.2014 kinnituskiri ei täida ka käsunduslepingu erakorralise ülesütlemise eeldusi. Erakorralise ülesütlemise eeldused tulenevad VÕS §-st 631 ja §-st 196. 28.04.2014 ei esinenud ühtegi mõjuvat asjaolu, miks kostja oleks võinud hagejaga käsunduslepingu üles öelda. Kostja küll viitab väidetavatele hageja poolsetele rikkumistele, kuid väidetavatest rikkumistest teadlikuks sai kostja oluliselt hiljem. Kostja poolt viidatud väidetavad rikkumised tuvastati mitte varem kui 22.05.2014, s.o kuupäeval, millal väidetavalt valmis Leinonen OÜ poolt koostatud arvamus. Kostja aga väidab, et leping on üles öeldud 28.04.2014. Kostja vastav tõlgendus ei ole kooskõlas VÕS § 196 lg 3
3(12)
mõttega ning oma sisult välistab tingimusliku lepingu ülesütlemist eeldusel „juhul kui midagi avastatakse“. Alles pärast lepingu ülesütlemist õigustavate asjaolude ilmnemist algab õigustatud poole mõistlik aeg lepingu ülesütlemiseks, mitte aga enne selliste asjaolude tuvastamist.
10.Ka kostja alternatiivne lähenemine on ebaõige. Hagejale ei nõudekirja üle antud. Seda tõendab ka asjaolu, et kostja poolt esitatud dokumendil puudub hageja allkiri. Isegi kui nimetatud nõudekiri oleks hagejale üle antud, siis nõudekirjast endast ei tulene, et kostja ütleb nimetatud nõudekirjaga hagejaga sõlmitud teenistuslepingu üles. Nõudekirjas konstateeritakse fakti, et hageja on kutsutud tagasi juhatuse liikme kohalt, kuid ei ole väljendatud tahet öelda leping üles. Samuti ei ole nimetatud nõudekirjas tegelikkuses viidatud ka ühelegi konkreetsele rikkumisele, mida hageja väidetavalt oleks toime pannud.
11.Hageja ei ole saanud juhatuse liikme tasu 2014. aasta aprilli eest.
12.Hagejal on õigus saada puhkusehüvitist. Lepingu p 8 lg 4 ütleb, et tegevjuhil on õigus ühe kuu tasulisele puhkusele iga puhkusearvestuse aasta kohta. Nimetatud p-s ei ole öeldud, et tasustatud puhkusele peab veel eraldi täiendava kirjaliku kokkuleppe sõlmima. Nimetatud kokkulepe tähendas poolte praktikas, et hagejale võimaldati iga aasta üks kuu puhkust ning puhkuse ajal säilitati hagejale tasu. Hagejal on kasutamata 5 puhkusepäeva. Teenistuslepingu p 10 lg 4 kohaselt, küsimuste kohta, mida nimetatud leping ei reguleeri, kohaldatakse Eesti Vabariigi tööõigust reguleerivaid seadusi ja sätteid. Seega saab asuda seisukohale, et lisaks lepingule endale, reguleerib pooltevahelist suhet nimetatud küsimuses ka töölepinguseaduse (TLS) § 71, mille kohaselt lepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud, aegumata põhipuhkuse rahas.
13.Hagejal on õigus saada ajutise töövõime hüvitist (ravikindlustuse seadus (RaKS) § 14, § 53 lg 4, RaKS § 53 lg-st 5). Kostja on jätnud kinnitamata hageja haiguslehe haigekassa süsteemis perioodil 15.10.2014 – 17.11.2014. Seetõttu ei saanud hageja nimetatud perioodi eest hüvitist. Sellega tekitas kostja hagejale kahju saamata jäänud ajutise töövõimetuse hüvitise näol. Antud juhul kohaldub kostja vastutusele VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p 7. Juhul kui eeldada, et tegemist on lepingulise kohustuse rikkumisega, siis on vastutuse aluseks VÕS § 115 lg 1. Selliselt tuleks asuda seisukohale, et kuivõrd lepingu kohaselt kuulus tasu maksmisele vastavalt Eesti seadustele, sealjuures ka sotsiaalmaksu ja ravikindlustusmaksu tasumine, siis RaKS-st tulenevad tööandja kohustus muutus automaatselt ka lepingu lahutamatuks osaks.
14.Hagejal on õigus saada juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise hüvitist. Nimetatud hüvitis ei sõltu lepingu kehtivusest. Nimelt sätestab leping, et hüvitise maksmise aluseks on teenistussuhte – juhatuse liikmeks olemise - lõppemine, mitte teenistuslepingu lõpetamine. Hageja nõue tuleneb lepingu p-st 9 lg 5, mille kohaselt makstakse tegevjuhile sellisel juhul teenistussuhte lõppemisel 6 kuu põhipalgale vastava summa. Esimeseks nõude eelduseks on teenistussuhte lõppemine. Hageja ei täida enam kostja juures tegevjuhi ülesandeid. Teiseks eelduseks on see, et suhe lõppes kostja algatusel hagejast sõltumatul põhjusel. Hageja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi kostja initsiatiivil, hageja tegevjuhi ülesanded kostja juures lõppesid hagejast sõltumatutel põhjustel. Hageja ja kostja vaheline leping kehtib olenemata asjaolust, kas hageja parasjagu on kostja juhatuse või liige või ei ole. Nimetatu tuleneb lepingust ja äriseadustiku (ÄS) § 309 lg-st 2.
15.Hagejal on õigus saada lisatasu. Lepingu p 8 lg 2 sätestab, et tegevjuhile makstakse töötulemustest tingitud lisatasu, mida makstakse vastavalt tööandja majanduslikule olukorrale vähemalt üks kord aastas. Lepingu kohaselt otsustab makse suuruse nõukogu. Kostja nõukogu 2012. aasta ja 2013. aasta otsuste p-i 4 kohaselt määrati
4(12)
mõlemal aastal juhatuse esimehele lisatasu 1920 eurot. Lepingu sõnastusest ei ole võimalik asuda seisukohale, et hagejale makstav lisatasu sisaldus juba kuupalgas. Ainuüksi sõna „lisatasu“ eeldab endas, et see makstakse lisaks põhipalgale. Samuti toetab hageja seisukohta asjaolu, et lisatasu maksti siiski ainult üks kord aastas ja seda vastavalt nõukogu otsusel. Kostja vastuväited hagile
16.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
17.Kostja ei ole nõudnud hagejalt töö ega tööväliste ülesannete tegemist alates 28.04.2014. Ainus asi, mida kostja on kõnealusel ajaperioodil hagejalt palunud, on see, et hageja annaks kostjale erakorralise siseauditi lõpuleviimiseks 07.10.2014 selgitusi.
18.Kostja hinnangul lõppes pooltevaheline lepinguline suhe 28.04.2014. Hageja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi kostja nõukogu 25.04.2014 otsusega seoses hageja poolt võimaliku juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu ning seetõttu, et hagejat teavitati 28.04.2014, et tema lepinguline suhe kostjaga on peatatud ajaks, mil kostja viib läbi hageja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise tuvastamise erakorralist siseauditit. 28.04.2014 teavituste p-dest 1 ja 4 on võimalik välja lugeda, et kostja ei soovi olla lepingulises suhtes hagejaga juhul, kui erakorralise siseauditi käigus tuvastatakse, et hageja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Seega tuleb järeldada, et 28.04.2014 teavitus on lepingu tingimuslik ülesütlemisavaldus. Täpsemalt, TsÜS § 102 lg 3 mõttes äramuutva tingimusega lepingu ülesütlemisavaldus. Kostja uus juhatus ning erakorralise siseauditi läbiviimisesse kaasatud Leinonen OÜ tuvastasid hageja poolt märkimisväärses ulatuses juhatuse liikme kohustuste rikkumisi.
19.Kui kohus ei nõustu, et leping öeldi üles 28.04.2014, esitab kostja ka alternatiivse nägemuse lepingu ülesütlemise kohta. Kuna lepinguline suhe hagejaga peatati 28.04.2014, siis ei olnud hagejal õigust saada alates sellest kuupäevast mistahes tasu. Pärast siseauditi läbiviimist esitati hagejale 07.10.2014 nõudekiri, milles konstateeriti erakorralise siseauditi tulemusi ja seda, et hageja on kostja juhatusest tagasi kutsutud ning et hagejaga sõlmitud leping on lõppenud. Kostja leidis, et 07.10.2014 kuupäevaga tuleb lugeda 28.04.2014 teatise p-s 4 nimetatud erakorraline siseaudit lõppenuks. Arvestades VÕS §-s 631 sätestatut, pidi olema hagejale hiljemalt sel kuupäeval selge, et temaga sõlmitud leping on üles öeldud. 07.10.2014 nõudekirja tuleks seega käesoleva alternatiivi kohaldamisel käsitleda VÕS § 195 lg 1 mõttes lepingu ülesütlemisavaldusena. Hageja leidis ebaõigesti, et 07.10.2014 selgituse nõudes ei ole väljendatud tahet lepingut lõpetada. Selgituste nõude lg-s 2 on sõnaselgelt märgitud, et eelnevast ajendatult kutsuti Teid Beweshipʾi juhatusest tagasi ja lõpetati ka Teiega sõlmitud juhatuse liikme leping.
20.Kostja leidis, et VÕS §-s 631, § 195 lg-s 1, § 13 lg-s 2 ja TsÜS § 68 lg-s 3 sätestatust tulenevalt tuleks lugeda leping üles öelduks isegi juhul, kui kostja ei oleks pärast 28.04.2014 hagejaga üleüldse ühendust võtnud. Järeldusliku ülesütlemise teostamise seaduspärasust on kinnitanud muu hulgas ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-29-06. Viidatud lahendi p-s 20 selgitas RKTK, et „võlaõigusseaduse § 195 lg-s 1 ei ole ülesütlemisavaldusele ette nähtud vorminõuet, s.t võimalik on seega ka nt järelduslik ülesütlemine TsÜS § 68 lg 3 järgi kaudse tahteavaldusena.“
21.Hageja nõuded on põhjendamatud. Kuivõrd leping öeldi üles 28.04.2014, on selge, et hagejal ei ole õigust nõuda mistahes juhatuse liikme tasu alates viidatud kuupäevast.
5(12)
22.Ajutise töövõimetuse hüvitis on põhjendamatu. Leping öeldi üles 28.04.2014. Sellest ning RaKS § 53 lg-st 4 tulenevalt ei olnud kostjal kohustust hageja haiguslehte kõnealuse perioodi eest kinnitada.
23.Tagasikutsumise hüvitis on põhjendamatu. Lepingu p 9 lg-s 5 märgitud teenistussuhtena ei ole käsitletav pelgalt kostja juhatusse kuulumine. Seda toetab ka lepingu p 10 lg-s 3 märgitu, eristades juhatusest tagasikutsumist ülejäänud teenistussuhtest. Kuivõrd hageja kutsuti juhatusest tagasi ning temaga sõlmitud leping öeldi üles juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu, ei oleks hagejal mistahes juhul õigust nõuda ei tema juhatusest tagasikutsumise ega ka lepingu ülesütlemise eest lepingu p 9 lg 5 alusel hüvitist.
24.Puhkusehüvitise nõue on põhjendamatu. Lepingu p 8 lg-s 4 sätestatu kohasel oli hagejal lepingu kehtivusajal õigus ühe kuu ulatuses tasulisele puhkusele eeldusel, et selles lepitakse lepingu osapoolte vahel eelnevalt kokku. Eeltoodu kohaselt ei ole hagejal õigus saada hüvitist kasutamata puhkuse eest lepingu lõppemise korral. Tasustatud puhkuse kasutamise õigus oleks hagejal tekkinud vastavalt lepingu p 8 lg-s 4 sätestatule üksnes juhul, kui hageja ja kostja oleksid selles eelnevalt kokku leppinud.
25.Lisatasu nõue on põhjendamatu. Nõukogu 13.06.2012 ja 08.04.2013 otsustega ei määratud hagejale lepingu p 8 lg 2 mõttes töötulemustest tingitud lisatasusid. Pooltevahelise praktika kohaselt ei tasutud hagejale ega ka teistele kostja juhatuse liikmetele viidatud otsuste alusel täiendavat tasu juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Kõnealune hüvitis sisaldus igakuiselt makstavas juhatuse liikme tasus.
26.Ka on hageja nõuded vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja põhjustas ise olukorra, kus juhatuse liikme leping temaga tuli lõpetada.
27.Kostja esitas 14.09.2015 menetlusliku tasaarvestuse avalduse summas 2568 eurot. Kostja tõi välja, et ta kandis kohtueelseid kulusid selles summas põhjusel, et oli sunnitud tellima õigusabiteenuseid seoses hageja kui juhatuse liikme kohustuste rikkumisega. Kostja soovib nimetatud summa tasaarvestada juhatuse liikme tasuga 2014. aasta aprilli eest. Esimese astme kohtu otsus
28.Harju Maakohtu 30.10.2015 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 26 552,35 eurot (sh juhatuse liikme tasu perioodi 01.04.2014 – 28.02.2015 eest 19 170 eurot, ajutise töövõimetuse kahjuhüvitis 2212,83 eurot, lisatasu aastate 2012 ja 2013 eest 3840 eurot ning viivis 1329,52 eurot) ja viivis põhivõlalt (25 222,83 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.10.2015 kuni tasumiseni.
29.Maakohus leidis, et juhatuse liikme leping ei ole lõppenud. Vastavalt ÄS § 309 lg 3 teisele lausele ei lõpeta aktsiaseltsi juhatuse liikme tagasikutsumine temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingut. Lepingu lõppemiseks peavad olema täidetud nii ülesütlemise materiaalsed (VÕS § 631, ÄS § 309 lg 3), kui ka formaalsed (VÕS § 195 lg 1, TsÜS § 69 lg-d 1 ja 2) eeldused. 28.04.2014 teade ei väljenda kostja tahet (TsÜS § 69 lg 1). Kõnealune teade on vormistatud hageja nimel antud kinnitusena ja selle allkirjastas ainult hageja. Mõistlik isik ei pea temale allkirjastamiseks antud kinnituse puhul käsitlema kinnituses sisalduvaid väiteid teise lepingupoole tahteavaldusena. Seega ei saa 28.04.2014 teade olla kostja avaldus lepingu ülesütlemiseks.
30.Kostja 07.10.2014 nõudekirja ei saa lugeda hagejale kättetoimetatuks (TsÜS § 69 lg 2). Kostja juhatuse liikme kirjalikku seletust ei saa kohus käsitleda tõendina, sest TsMS § 229 lg 2 esimese lause järgi on poole seletus hagimenetluses tõendiks üksnes juhul, kui see on antud vande all. Nõukogu liikme seletus seevastu saab olla dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 1 tähenduses, aga sellel ei ole samasugust
6(12)
menetluslikku tähendust nagu tunnistaja ütlusel. Kuna kostja nõukogu liige on eeldatavasti huvitatud vaidluse lahendamisest kostja kasuks ja järgib samu seisukohti nagu on menetluses esile toonud kostja, aga tema kirjaliku seletuse usaldusväärsust ei saa sel viisil kontrollida nagu tunnistajat küsitledes, siis ei ole kõnealune tõend kostja väite tõendamiseks piisav. Järelikult ei ole kostja tõendanud suulise tahteavalduse tegemist ega kirjaliku avalduse andmist hagejale sel viisil, et hagejal oleks olnud mõistlik võimalus selle sisuga tutvuda. Seega tuvastas kohus, et hageja ei ole kätte saanud 07.10.2014 nõudekirjas sisalduvaid tahteavaldusi. Seetõttu ei saanud lepingu ülesütlemine toimuda ka kõnealuse kirjaga.
31.Kuna kummagi väidetava ülesütlemise puhul ei ole formaalsed eeldused täidetud, siis ei ole vaja kontrollida ülesütlemise materiaalseid eeldusi.
32.Seega leidis kohus, et nõue juhatuse liikme tasu saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada summas 19 170 eurot.
33.Maakohus leidis, et puhkusehüvitise nõue on põhjendamatu. Töösuhte puhul näeb sellise kohustuse tööandjale ette TLS § 71, aga sama seaduse § 1 lg 5 tõttu ei saa töölepingu kohta sätestatut kohaldada juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule. Lepingus ega VÕS käsundit reguleerivates sätetes sama sisuga tingimust ega normi ei sisaldu. Kohus ei nõustunud hagejaga, et lepingu p 10 lg-s 4 sisalduv viide Eesti Vabariigi tööõigusele hõlmab ka kohustust hüvitada kasutamata põhipuhkus. Seetõttu saaks hageja nõue olla edukas, kui pooled oleksid kasutamata põhipuhkuse hüvitamises kokku leppinud, aga sellist kokkulepet ei ole hageja esile toonud.
34.Nõue ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks on põhjendatud. Ajutise töövõimetuse hüvitise nõude kvalifitseeris kohus kahju hüvitamise nõudeks VÕS § 115 lg 1 alusel. Kuigi töövõimetuslehele kannete tegemise kohustus tuleneb kostjale RaKS § 53 lg-st 4 või lisaks ka lg-st 51, siis on sellise kohustuse tekkimise eelduseks pooltevaheline lepinguline suhe. Sellises olukorras on hageja kahju hüvitamise nõue olemuselt lepingulise kohustuse rikkumisest tingitud kahju hüvitamise nõue. Tulenevalt RaKS § 53 lg-st 5 maksab haigekassa töövõimetushüvitise üksnes juhul, kui tööandaja teeb nõutud kanded 90 päeva jooksul alates töövõimetuse lõppemisest. Seetõttu puudub hagejal võimalus saada töövõimetushüvitist muul viisil kui kahju hüvitisena kostjalt. Täidetud on kahju hüvitamise eeldused, st hagejal tekkis kahju summas 2212,83 eurot töövõimetushüvitise saamata jäämise tõttu, kahju põhjustas kostja tegevusetus töövõimetuslehele kannete tegemata jätmisel, sellise kahju hüvitamine on hõlmatud lepingu eesmärgiga ja kahju pidi olema kostjale ettenähtav.
35.Tagasikutsumise hüvitise nõue ei ole põhjendatud. Nõude rahuldamise eeldused on teenistussuhte lõppemine ja selle toimumine kostja algatusel hagejast sõltumatul põhjusel. Kohus tõlgendab lepingu p 9 alap 5 esimese lõigu sõnastust sel viisil, et pooled soovisid reguleerida õigusi ja kohustusi lepingu lõppemisel, sest sisu poolest annab tingimus juhatuse liikmele tavapärase tagatise teatavaks ajaks pärast aktsiaseltsist saadava sissetuleku lõppemist. Kõnealuse lepingutingimuse sõnastus on küll mõneti ebaselge (lause esimeses pooles kasutatakse sõna „päättyessä” ja teises pooles „katkaistaan”), aga pooled ei ole toonud esile ega tõendanud muud tahet lepingu sõlmimisel peale kohtu antud tõlgenduse. Kohus ei tuvastanud juhatuse liikme tasu nõude lahendamisel, et pooltevaheline leping oleks lõppenud, seega on siinkohal uuritava nõudeosa esmane eeldus täitmata ja kuue kuu põhitasule vastav hüvitis jääb kostjalt välja mõistmata. Neil kaalutlustel ei ole kohtul ka vaja hinnata poolte väiteid selle kohta, kellest tingituna leping oleks lõppenud.
36.Lisatasu nõue on põhjendatud. Lisatasu nõue lähtub lepingu p 8 alap-st 2 ja kostja nõukogu kahest otsusest, millega määrati hagejale lisatasu. Kostja väitel ei tulnud tal lisatasu maksta, sest see sisaldus juba nn põhitasus. Kohus nõustus hagejaga, et
7(12)
lepingus sisalduva kõnealuse kokkuleppe ja nõukogu otsuste sõnastuse järgi ei sisaldunud lisatasu juhatuse liikme igakuises tasus.
37.Kostja tasaarvestus ei ole edukas. Kostja poolt välja toodud tasaarvestuseks kasutatava nõude puhul peavad olema täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused, sh peab hüvitist nõudval poolel olema tekkinud kahju. Kostja esitas tasaarvestuseks kasutatava nõudesumma kohta arve ja kulude arvestuse, millel õigusabiteenuse eest maksjaks on märgitud Oy Beweship Ab asukohaga Nuolikuja 8, Vantaa, Soome. Ühtegi tõendit kostjal kõnealuses summas rahalise kohustuse tekkimise kohta kohtule ei esitatud. Seetõttu ei tuvastanud kohus, et kostja oleks tekkinud kahju summas 2568 eurot ja kostja ei saa nõuda selle summa hüvitamist hagejalt.
38.Kohus ei nõustunud kostjaga nagu oleks hageja edukad nõuded vastuolus hea usu põhimõttega. Ükski kostja esile toodud asjaolu ega väide pole selline, mis välistaks hageja õiguse nõuda kostjalt lepingu täitmist ning selle kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. Kui kostja leidis, et hageja ei juhi kostjat õigesti, siis oli tal võimalus juhatuse liikme leping lõpetada, aga sellist lõpetamist kohus ei tuvastanud. Võttes hagejalt allkirja 28.04.2014 kinnituskirjale ja jätkates hageja töövõimetuslehtede aktsepteerimist ka pärast nimetatud kuupäeva avaldas kostja selgelt, et ta soovib pooltevahelise lepingulise suhte jätkumist. Kui sellise soovi põhjus ka oli võimaldada tõhusamat sisekontrolli, siis ei muuda see hageja nõudeid pahauskseteks. Kostja äriühinguna pidi ilmutama mõistlikku hoolt lepingu lõpetamise tahte väljendamisel ja vastava tahteavalduse teisele lepingupoolele kättetoimetamisel.
39.Maakohus jättis kohtuvälised kulud poolt endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Maakohus leidis, et siiski on põhjendatud jaotada kohtukulud sama sätte alusel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Hageja nõudis põhivõlana summat 44 925,33 eurot, millest kuulub rahuldamisele 25 222,83 eurot ehk 56%. Seetõttu jääb kohtukuludest 56% kostja kanda ja 44% kannab hageja. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2, § 177 lg 1 p-st 1 ning § 138 lg-st 2 määrab kohus kindlaks, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 56% hagi esitamisel tasutud riigilõivust, st summas 560 eurot. Poolte menetluskulude nimekirjade ja kohtutoimiku materjalide kohaselt ei ole muid kohtukulusid tekkinud. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 ja hageja taotlusele märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist. Ülejäänud menetluskulusid maakohtus ei tule pooltel vastastikku hüvitada. Hageja apellatsioonkaebus
40.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha ringkonnakohtul asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitis 532,50 eurot, tagasikutsumise hüvitis 19 170 eurot ning täiendav viivis seisuga 30.10.2015 summas 1038,54 eurot ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
41.Poolte vahel oli kokkulepe puhkusehüvitise maksmiseks. Hageja hinnangul on lepingu p 10 lg 4 ja TLS § 71 koosmõjus ilmne, et poolte vahel oli kasutamata põhipuhkuse hüvitamises kokkulepe olemas. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis puhkusehüvitise nõude rahuldamata.
42.Hagejal on õigus tagasikutsumise hüvitise saamiseks. Nimetatud nõude rahuldamine ei ole seotud lepingu kui terviku kehtivusega. Tagasikutsumise hüvitist ei ole seotud juhatuse liikme lepingu lõppemisega, vaid juhatuse liikmeks olemise faktilise asjaoluga. Tagasikutsumise hüvitise aluseks on juhatusest tagasikutsumise fakt ning asjaolu, et tagasikutsumine leiab aset hagejast sõltumatutel põhjustel. Mõlemad eeldused on täidetud.
8(12)
43.Kuna kohus on jätnud põhjendamatult rahuldamata hageja nõuded kogusummas 19 702,50 eurot (19 170 + 532,50), on kohus jätnud põhjendamatult rahuldamata ka täiendava viivise nõude. Seisuga 30.10.2015 oleks sisse nõutavaks muutunud viivis 2368,06 eurot (44 925,33 × 8,05% × 239 / 365) ehk 1038,54 eurot rohkem kui maakohus välja mõistis. Kostja apellatsioonkaebus
44.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ning teha asjas uus otsus, millega jätta hageja nõue juhatuse liikme tasu (perioodi eest 29.04.2014 - 28.02.2015), ajutise töövõimetuse kahjuhüvitise ja lisatasude väljamõistmiseks rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidlusta juhatuse liikme tasu perioodi eest 01.04.2014 - 28.04.2014.
45.Maakohus leidis ebaõigesti, et juhatuse liikme lepingut ei öeldud üles 28.04.2014. Teatist tuleb käsitleda äramuutva tingimusega ülesütlemisavaldusena TsÜS § 102 lg 3 mõttes, kuivõrd leping oli vastavalt teatise p-des 1 ja 4 märgitule alates 28.04.2014 peatatud, st tingimuslikult üles öeldud. Maakohus andis teatisele väära õigusliku hinnangu, kui leidis, et teatis ei väljendanud kostja tahet. Teatis koostati ja presenteeriti hagejale kostja poolt 28.04.2014. Seda tõendab kostja 14.09.2015 seisukoha lisaks 2 olev Advokaadibüroo COBALT arve nr 1504242, mille spetsifikatsiooni esimeselt realt nähtub, et kostja esindaja on kulutanud 0,8 h teatise koostamisele ning teisel realt see, et kostja lepinguline esindaja viibis 3,5 h koosolekul, mille raames muu hulgas presenteeriti teatis hagejale. Olukorras, kus teatise on koostanud kostja, on ilmselge, et viimane sisaldas kostja tahet. See, et teatise on allkirjastanud üksnes hageja, ei muuda teatist üksnes hageja tahteavalduseks. Kostja esindaja allkirja puudumine teatiselt ei välista selle käsitlemist lepingu ülesütlemisavaldusena VÕS § 195 lg 1 mõttes, kuivõrd viimase suhtes ei ole kehtestatud seadusjärgseid vorminõudeid. Teatise näol on tegemist tahteavalduste vahetamise teel sõlmitud kokkuleppega, milles kostja heitis hagejale ette selles loetletud rikkumiste toime panemist ning ütles TsÜS § 102 lg-s 3 nimetatud viisil 28.04.2014 seisuga üles hagejaga sõlmitud lepingu ja hageja vastukaaluks kinnitas teatise allkirjastamisega selle kättesaamist ning nõustus andma erakorralise siseauditi läbiviimiseks kirjalikke selgitusi. Olukorras, kus pärast 28.04.2014 ei osutanud hageja kostjale enam mistahes lepingu järgseid teenuseid ega näidanud kordagi üles isegi soovi mistahes teenuseid osutada ning kostja ei palunud hagejalt nimetatud teenuste osutamist, on üheselt selge, et poolte vaheline lepinguline suhe lõppes 28.04.2014. Lepinguid võib üles öelda isegi kaudse ülesütlemisavaldusega (vt RKTKo 3-2-1-14309 p 14).
46.Maakohus on asunud ebaõigesti seisukohale, et hageja sõlmitud juhatuse liikme leping ei ole alternatiivselt üles öeldud 07.10.2014. Selgituste nõudes on sõnaselgelt konstateeritud, et leping on üles öeldud. Kostja esitas selgituste nõude 07.10.2014 toimunud nõupidamisel hagejale ja tema esindaja MK-le, mille nimetatud isikud said terve nõupidamise ajaks enda valdusesse, mis loeti nende poolt läbi ning mille sisu arutati nõupidamise käigus. Kostja on täitnud kõik TsMS § 230 lg-st 1 tulenevad nõuded tõendamaks selgituste nõude kättetoimetamist hagejale. Kostja esitas kohtule oma 14.09.2015 seisukoha lisana 10.09.2015 kinnituskirja, mille on allkirjastanud kaks isikut, kes viibisid 07.10.2014 nõupidamisel hageja ja tema esindaja Madis Kiisaga. Kinnituskiri on allkirjastatud kostja juhatuse liikme Hr. JM ning nõukogu esimehe Hr. BW poolt. Hr. BW poolt antud kinnitust tuleb vastavalt RKTKo 3-2-1-7411 p-s 26 märgitule käsitleda TsMS § 272 mõttes dokumentaalse tõendina, kuivõrd Hr. BW ei ole kostja seaduslik esindaja. Arusamatuks jääb maakohtu seisukoht, et
9(12)
kinnituskiri ei ole piisav selleks, et tõendada selgituste nõude kättetoimetamist hagejale. Kostjal ei olnud ühtegi teist mõistlikku võimalust selgituste nõude kättetoimetamist hagejale tõendada. Maakohus ei viidanud kordagi pärast kostja poolt kinnituskirja kohtule esitamist sellele, et kinnituskirjas märgitu ei tõenda selgituste nõude kättetoimetamist kohtu hinnangul piisavalt. Selles aspektis oli kohtuotsus üllatuslik. Juhul, kui maakohus oleks sellele viidanud, oleks kostja taotlenud Hr. BW tunnistajana üle kuulamist. Ka on hageja soovinud menetluse kestel viia kohut eksitusse seoses selgituste nõude kättesaamisega.
47.Selgituste nõuet ei jäetud hageja kätte, sest hageja keeldus kinnitamast viimase kättesaamist. Isegi kui hageja ja/või MK oleksid kategooriliselt keeldunud selgituste nõuet lugemast (mida nad ei teinud), kuigi selle lugemise võimalus oli neile tagatud, tuleks lugeda selgituste nõue hageja poolt TsÜS § 69 lg-test 1 ja 2 tulenevalt 07.10.2014 kätte saaduks ning leping kehtivalt üles öelduks. Olukorras, kus hageja ei ole vastupidist tõendanud ning hageja on selgituste nõude esitamise temale 08.10.2015 kohtuistungil isegi omaks võtnud, jääb kostjale arusaamatuks, miks ei lugenud kohus selgituste nõuet hagejale kättetoimetatuks.
48.Kostja vaidlustab juhatuse liikme tasu väljamõistmise alates 29.04.2014 - 28.02.2015. Hagejal on õigus saada juhatuse liikme tasu perioodi eest 01.04.2014 - 28.04.2014, selle perioodi osas kostja maakohtu otsust ei vaidlusta. Leping on üles öeldud kas 28.04.2014 või 07.10.2014. Maakohus on jätnud analüüsimata selle, mis tähtsust omab 28.04.2014 teatis juhatuse liikme tasu nõudele ning selle, et hageja ei ole kordagi pärast 28.04.2014 ostutanud kostjale mistahes lepingujärgseid teenuseid ega ole avaldanud ka soovi selliseid teenuseid osutada. Juhatuse liikme tasu väljamõistmisega on hageja alusetult rikastunud. VÕS §-des 2, 6, 7 ja 111 märgitut arvestades on seaduse mõttega kooskõlas, et pooltel on võimalik peatada kokkuleppel lepingu täitmine. Analoogia korras saab eelnevat käsitleda ka VÕS § 207 mõttes nõuetest kokkuleppel loobumisega. Täies ulatuses juhatuse liikme tasu välja mõistmine hageja kasuks pärast temale teatise esitamist oleks eeltoodud põhjustel kõnealuste VÕSi põhimõtetega ilmselgelt vastuolus.
49.Maakohus on põhjendamatult rahuldanud ajutise töövõimetuse kahjuhüvitise nõude. Leping on üles öeldud kas 28.04.2014 või 07.10.2014. Kostjal ei olnud kohustust hageja poolt esitatud haiguslehte kinnitada perioodi 15.10.2014 - 17.11.2014 eest. Sõltumata sellest kumba lepingu ülesütlemise alternatiivi kohaldada, oli leping selleks ajaks juba üles öeldud ning kostjal ei olnud RaKS §-st 53 tulenevat mistahes kohustust haiguslehte kinnitada.
50.Maakohus on põhjendamatult rahuldanud lisatasude nõude. Hageja igakuine juhatuse liikme tasu sisaldas kõiki tasusid seoses juhatuse liikme kohustuste täitmisega. See, et pooled ei vormistanud eelneva kohta eraldiseisvat kirjalikku kokkulepet, ei ole midagi eriskummalist olukorras, kus pooled ei leppinud isegi hageja juhatuse liikme tasu suuruses kirjalikult kokku. Pooled olid lisatasude väljamaksmata jätmise osas sõlminud suulise kokkuleppe ning kõik nõustusid sellega. Lisatasude väljamaksmata jätmist saab õiguslikult kvalifitseerida kui hageja poolt vastavast nõudest loobumisena VÕS § 207 mõttes.
Vastustajate seisukohad
51.Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10(12)
Ringkonnakohtu seisukoht
52.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
53.Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist:
54.Maakohus on põhjendanud, miks ta jättis puhkusehüvitise nõude rahuldamata. Nimelt leidis maakohus, et pooled ei ole lepingus kasutamata põhipuhkuse hüvitamises kokku leppinud ja selline kohustus ei saa kostjale tulla ka TLS §-st 71, kuna TLS § 1 lg 5 alusel ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule. Lisaks märgib ringkonnakohus, et TLS § 71 kohaselt hüvitatakse kasutamata puhkus üksnes töölepingu lõppemisel. Seega ei saa hageja samaaegselt tugineda lepingu kestvusele ja nõuda kasutamata puhkuse hüvitist.
55.Ringkonnakohus ei nõustu hageja tõlgendusega, et tagasikutsumise hüvitise aluseks on juhatusest tagasikutsumise fakt, mitte juhatuse liikme lepingu lõppemine. Teenistuslepingu p 9.5 kohaselt makstakse tegevjuhile pärast teenistussuhte lõppemist 6 kuu põhipalgale vastav summa. Tegevjuhi teenistussuhe algas lepingu p 2 kohaselt lepingu sõlmimisega ning ei ole seotud juhatuse liikmeks nimetamise või tagasikutsumisega. Lepingu p-s 10 on pooled sõnaselgelt kokku leppinud, et teenistusleping kehtib ka juhul, kui tegevjuht kuulub samal ajal tööandja juhatusse ning jääb kehtima ka siis, kui tegevjuht kutsutakse tööandja juhatusest tagasi. Seega teenistussuhte lõppemisel ettenähtud hüvitis ei ole seotud juhatuse liikmest tagasikutsumisega.
56.Kuna maakohus ei ole jätnud põhjendamatult rahuldamata hageja nõudeid, ei kuulu rahuldamisele ka hageja täiendav viivise nõue.
57.Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist:
58.Ringkonnakohtu arvates ei saa hageja poolt 24.04.2014 allkirjastatud kinnitust ühelgi juhul pidada tööandjapoolseks lepingu ülesütlemise avalduseks. Esiteks ei ole kirjalik kinnitus vormistatud kostja tahteavaldusena, nagu maakohus õigesti leidis ja teiseks ei tulene ka kinnituse tekstist lepingu ülesütlemine, ka mitte tulevikus konkreetse tingimuse saabumisel. Hageja kinnitab nimetatud dokumendis, et talle on teatatud tema kohustuste täitmise peatamisest siseauditi läbiviimise ajaks. Hageja mõistab, et audit või tema keeldumine selle raames koostööd teha võib viia tema suhete lõppemiseni või tsiviil- või kriminaalmenetluse algatamiseni kostja poolt. Mingit konkreetset kostja tahteavaldust, ka kaudset või etteulatuvat, sellest ei nähtu. Asjaolu, et kinnituse teksti koostas ja esitas hagejale kostja esindaja, ei muuda kinnituse sisu ega võimalda välja lugeda sellist kostja tahet, mida kirjas ei ole. See, et pärast 28.04.2014 ei osutanud hageja lepingu järgseid teenuseid ega näidanud üles soovi teenuseid osutada, ei tõenda, et pooltevaheline lepinguline suhe lõppes 28.04.2014. Kostja keelas hagejal kontorisse tuleku ja klientide ning äripartneritega kontakteerumise seni, kuni talle pole teisiti teada antud. Lepingujärgsete kohustuste täitmise ajutine peatamine ei tähenda lepingu ülesütlemist.
59.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et 07.10.2014 nõudekirja kättetoimetamine hagejale ei ole usaldusväärselt tõendatud. Kostja leiab, et on toimetanud nõudekirja hagejale kätte samal päeval toimunud koosolekul. Hageja on vastu vaielnud ning kinnitanud, et nõudekirja ei ole talle kunagi esitatud sellisel viisil, et ta oleks saanud sellega põhjalikult tutvuda ning vajadusel sellele ka vastata.
11(12)
Maakohus pidas nõukogu liikme kirjalikku selgitust dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 lg 1 tähenduses, kuid ei pidanud seda tõendit antud olukorras usaldusväärseks. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et tõendile antud hinnang on üllatuslik. Hageja esitas tõendile koheselt vastuväite oma 28.09.2015 kirjalikus seisukohas kostja taotlusele võtta tsiviilasja juurde täiendavad tõendid. Seega oli tekkinud vaidlus tõendi usaldusväärsuse üle ja kostjal oli võimalik taotleda nõukogu liikme ülekuulamist tunnistajana.
60.Ringkonnakohus leiab samuti, et 07.10.2014 nõudekiri ei ole oma sisult ega olemuselt lepingu ülesütlemise avaldus. Kostja viitab selles nagu oleks hagejaga juhatuse liikme leping juba lõpetatud, kuid millal ja millise tahteavaldusega kostja seda tegi, nimetatud nõudekirjast ei nähtu. Kostja seostab lepingu lõpetamist hageja juhatuse liikmest tagasikutsumisega, kuigi lepingu p-st 10 tuleneb üheselt, et teenistusleping jääb kehtima ka siis, kui tegevjuht kutsutakse tööandja juhatusest tagasi.
61.Eeltoodu tõttu ei saa lepingut lugeda üles öelduks ka alates 07.10.2014.
62.Asjassepuutumatu on kostja käsitlus selle kohta, et pooltel on võimalik peatada kokkuleppel lepingu täitmine ja analoogia korras saab eelnevat käsitleda ka VÕS § 207 mõttes nõuetest kokkuleppel loobumisega. Kostja peatas hageja tegevuse ühepoolselt ja pooled ei ole kokku leppinud, et kostja ei pea lepingut täitma.
63.Kuna leping poolte vahel kestis, oli kostjal kohustus hageja poolt esitatud haigusleht kinnitada perioodi 15.10.2014 - 17.11.2014 eest ja maakohus on sellest tuleneva kahju välja mõistnud õigesti.
64.Maakohus rahuldas põhjendatult lisatasude nõude. Lepingus sisalduva lisatasu kokkuleppe ja nõukogu otsuste sõnastuse järgi ei sisaldunud lisatasu juhatuse liikme igakuises tasus. Oma vastupidist seisukohta ei ole kostja millegagi tõendanud. Menetluskulude jaotus
65.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
66.Maakohus jättis menetluskuludest 44% hageja kanda ja 56% kostja kanda ning kohtuvälised kulud poolte endi kanda. Maakohus määras hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 560 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja sellelt summalt viivise alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Ringkonnakohtul pole alust maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas muuta..
67.Seoses mõlema poole apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.