30. oktoober 2015. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-15-3572
Tsiviilasi
XXX hagi XXX Aktsiaselts vastu juhatuse liikme tasu, puhkusetasu, lisatasu, töövõimetushüvitise ja juhatusest tagasikutsumise hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
48 541,82 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX), lepingulised esindajad advokaadid Daniil Savitski ja Madis Kiisa Kostja: XXX Aktsiaselts (registrikood XXX), lepingulised esindajad advokaadid Pirkko-Liis Harkmaa ja Lembit Tedder
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 8. oktoobril 2015, millel osalesid hageja: lepingulised esindajad advokaadid Daniil Savitski ja Madis Kiisa ning kostja lepinguline esindaja advokaat Lembit Tedder
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Mõista kostjalt XXX Aktsiaselts (registrikood XXX) hageja XXX(isikukood XXX) kasuks välja 26 552,35 eurot (sh juhatuse liikme tasu perioodi 1. aprill 2014 – 28. veebruar 2015 eest 19 170 eurot, ajutise töövõimetuse kahjuhüvitis 2 212,83 eurot, lisatasu aastate 2012 ja 2013 eest 3 840 eurot ning viivis 1 329,52 eurot), samuti põhivõla summa 25 222,83 eurot tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates
31.oktoobrist 2015 kuni tasumiseni. Jätta kohtukuludest 44% hageja kanda ja 56% kostja kanda ning kohtuvälised kulud poolte endi kanda. Määrata kindlaks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt. Mõista kostjalt XXX Aktsiaselts hageja XXX kasuks välja 560 eurot (56% hagi esitamisel tasutud riigilõivust) ja sellelt summalt viivis alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud maakohtu menetluskulusid ei tule pooltel vastastikku hüvitada.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.XXX(hageja) esitas 6. märtsil 2015 kohtule hagiavalduse XXX Aktsiaselts (kostja) vastu nõuetega mõista kostjalt hageja kasuks välja juhatuse liikme tasu, puhkusehüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, tagasikutsumise hüvitis ja lisatasu ning viivis.
2.Kohus võttis hagiavalduse 9. märtsi 2015. aasta määrusega menetlusse ja toimetas kostjale kätte. Kostja esitas 9. aprillil 2015 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Pooled esitasid kirjalikus eelmenetluses täiendavad seisukohad ja taotlused.
3.Kohus selgitas 24. augusti 2015. aasta määrusega pooltele kohaldatavat õigust ja sellest tulenevat poolte tõendamiskoormist, samuti määras kohtuistungi ettevalmistamiseks tähtajad.
4.Kohus kuulas pooled ära 8. oktoobri 2015 kohtuistungil.
POOLTE SEISUKOHAD
Hageja nõue ja väited
5.Hageja nõuab kostjalt 44 925,33 euro ja viivise maksmist. Hageja nõue koosneb järgmistest osadest ja rajaneb järgmistel alustel: (1) juhatuse liikme tasu perioodi 1. aprill 2014 – 28. veebruar 2015 (11 kuud) eest summas 19 170 eurot, mis lähtub igakuisest tasust 3 195 eurot ja asjaolust, et viiel kuul üheteistkümnest oli hageja töövõimetu, st hageja nõuab kuue kuu tasu; (2) puhkusehüvitis 532,50 eurot, mis vastab viiele päevale kasutamata puhkusele; (3) ajutise töövõimetuse hüvitis 2 212,83 eurot, mis jäi hagejal saamata, sest kostja jättis kinnitamata hageja haiguslehe perioodil 15. oktoober – 17. november 2014; (4) tagasikutsumise hüvitis 19 170 eurot, sest pooled on sellises hüvitises kokku leppinud puhuks, kui hageja kostja juhatusest tagasi kutsutakse ja tagasikutsumine ei olnud tingitud hagejast; (5) lisatasu 3 840 eurot, mille alus on nõukogu otsused 2012. ja 2013. aasta kohta; (6) nõudeosade (1) – (5) summalt viivis võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 94 ja 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni.
2 (8)
2-15-3572
6.Hageja põhiväited poolte õigussuhte kohta on järgmised: − 18. augustil 1997 nimetati hageja kostja juhatuse liikmeks ja 2. oktoobril 2001 sõlmisid pooled teenistuslepingu tegevjuhi (juhatuse liikme) ülesannete täitmise kohta; − vastavalt poolte kokkuleppele oli juhatuse liikme tasu 3 195 eurot; − 28. aprillil 2014 allkirjastas hageja kostja korraldusel kinnituse, millega võttis teadmiseks kostja juhised mitte viibida kostja kontoris, aga olla igal ajal kättesaadav; − 6. mail 2014 esitas kostja äriregistri pidajale avalduse, mille kohaselt kutsuti hageja kostja juhatusest tagasi, vastav kanne tehti registris 13. mail 2014; − vaatamata hageja tagasikutsumisele kostja juhatusest kehtib pooltevaheline leping, sest seda ei ole üles öeldud ega muul viisil lõpetatud. Muu hulgas ei toimunud ülesütlemine 28. aprilli 2014 kinnitusega, sest see ei sisalda kostja tahteavaldusi, ega
7.oktoobri 2014 nõudekirjaga, mida hageja ei ole kätte saanud; − kostja ei ole alates 1. aprillist 2014 täitnud oma lepingulisi kohustusi hageja ees, sh on täitmata nõude osasummadele (1) – (5) vastavad rahalised kohustused.
7.Kostja tasaarvestusele (järgnevas p 10) vaidleb hageja vastu väitega, et kostjal kahju tekkimine on tõendamata.
8.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kandis ta menetluskulu summas 6 700,20 eurot, mis on lepingulise esindaja tasu 42,95 h eest hinnaga 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 20% (tunnihind 156 eurot koos käibemaksuga). Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohtutoimikust nähtub lisaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1 000 eurot. Hageja palub märkida kohtulahendis, et kostjal tuleb hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuda viivist. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga. Kostja menetluskulude nimekirjale vaidleb hageja vastu osaliselt. Hageja leiab muu hulgas, et kostja tõlkekulud on põhjendatud 68 euro ulatuses (erakorralise siseauditi raporti tõlkimine ja 10. septembri 2015 kinnituskirja tõlkimine). Kostja vastuväited
9.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidlusta hageja nõudesummade arvutusi ega selles osas aluseks võetud asjaolusid. Kostja peamised vastuväited hageja nõuetele on järgmised: − pooltevaheline leping on lõppenud kostja ülesütlemisega: esimese võimalusena avaldas kostja tingimuslikult ülesütlemise tahet andes hagejale allkirjastamiseks
28.aprilli 2014 kinnituse; teise võimalusena sisaldub vastav avaldus piisava selgusega
7.oktoobri 2014 nõudekirjas, millega hagejal ja tema esindajal oli võimalik tutvuda sama kuupäeva nõupidamisel; − lepingu lõppemise tõttu ei pea kostja tasuma hagejale juhatuse liikme tasu perioodi eest pärast lepingu lõppemist, samuti käsitleb nõudeosa (3) igal juhul ajavahemikku pärast lepingu lõppemist; − kasutamata puhkuse hüvitamises ei ole pooled kokku leppinud; − hageja kutsuti kostja juhatusest tagasi hagejast endast tingitud põhjustel, mistõttu ei tule talle ka maksta tagasikutsumise hüvitist; − nõukogu otsustes märgitud tasu 2012. ja 2013. aasta eest sisaldub juba hagejale lepingu järgi makstud igakuises põhitasus; − hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja põhjustas ise olukorra, kus juhatuse liikme leping temaga tuli lõpetada.
3 (8)
2-15-3572
10.Kostja esitas 14. septembril 2015 menetlusliku tasaarvestuse avalduse summas 2 568 eurot. Kostja väitel kandis ta kohtueelseid kulusid selles summas põhjusel, et oli sunnitud tellima õigusabiteenuseid seoses hageja kui juhatuse liikme kohustuste rikkumisega. Kostja soovib eelnimetatud summa tasaarvestada nõudeosa (1) summaga 2014. aasta aprilli eest.
11.Menetluskulud palub kostja panna kas hageja või poolte endi kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandud menetluskulusid summas 6 782 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 6 160 eurot hinnaga 110 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu) 56 h eest ning tõlkekulu 622 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Hageja menetluskulude nimekirjale vaidleb kostja vastu osaliselt. Kostja hinnangul on hageja 8. oktoobri 2015 menetluskulude nimekirjas toodud toimingud põhjendatud ja vajalikud maksimaalselt 29,7 tunni ulatuses, mis teeb 110 euro suuruse tunnihinnaga kokku põhjendatud kuluks 3 920,40 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi saab rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus valdavas osas poolte endi kanda, aga jaotab riigilõivu kulu vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.
13.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − kostja on aktsiaselts ja hageja oli selle juhatuse liige, täpsemalt juhatuse esimees (I kd tl 8–13); − pooled sõlmisid 2. oktoobril 2001 juhatuse liikme lepingu (edaspidi „leping”), mille ja täiendavate kokkulepete järgi pidi kostja maksma hagejale igakuist tasu 3 195 eurot, aga samuti tagama teatavad muud hüved (I kd tl 14–21); − kostja nõukogu otsustas 2012. ja 2013. aasta eest määrata juhatuse esimehele aastatasu 1 920 eurot aasta kohta (I kd tl 25–28); − hageja kutsuti kostja juhatusest tagasi nõukogu 25. aprilli 2014. aasta otsusega (I kd tl 51–52), vastav registrikande muudatus tehti 13. mail 2014 ja hageja allkirjastas
28.aprillil 2014 kinnituse teatavate kostja määratud tingimuste kohta (I kd tl 22–23); − ajavahemiku eest alates 1. aprillist 2014 ei ole kostja hagejale juhatuse liikme tasu maksnud (I kd tl 93), aga töötamise registrisse tehti 30. juunil 2014 kanne kui kostja juures töötava isiku kohta ning kanne kehtis veel ka 6. märtsil 2015 ja 10. aprillil 2015 (I kd tl 29, 92); − samuti ei ole vaidlust selles, et kostja aktsepteeris ja edastas Haigekassale hageja töövõimetuslehed, mis algasid vastavalt 1. aprillil 2013. 25.2,2014l, aga ka
28.aprillil 2014, 30. mail 2004, 1. juulil 2014 ja 2. augustil 2014, aga ei aktsepteerinud ega edastanud enam töövõimetuslehte perioodi 15. oktoober – 17. november 2014 kohta (I kd tl 24).
14.Hageja nõude osade (1) – (5) õiguslik alus on peamiselt VÕS § 108 lg 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Juhatuse liikme ja aktsiaseltsi vaheline õigussuhe sarnaneb olemuslikult enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes (vt Riigikohtu 9. detsembri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08, p 20 kuues lõik, samuti varasemast kohtupraktikast nt 11. mai 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-21-41-05, p 18 ja selles viidatud 26. aprilli 2005. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14). Pooltevaheline leping on sisuliselt juhatuse liikme leping, st ka käsundussleping. Järelikult kohaldub juhatuse liikmele tasu maksmise korra osas VÕS § 628 lg 1 esimene lause.
4 (8)
2-15-3572
15.Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas kostja ütles nõudeosa (1) aluseks oleva juhatuse liikme lepingu kehtivalt üles. Hageja väidab, et lepingut ei ole üles öeldud, aga kostja arvates on tingimuslik ülesütlemine avaldatud 28. aprilli 2014 teates lepingu peatamise kohta (I kd tl 22–23) või selge ülesütlemine 7. oktoobri 2014 nõudekirjas (I kd tl 64–65). Kohus nõustub hagejaga ega tuvasta, et juhatuse liikme leping oleks lõppenud. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 309 lg 3 teisele lausele ei lõpeta aktsiaseltsi juhatuse liikme tagasikutsumine temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingut. Lepingu lõppemiseks peavad olema täidetud nii ülesütlemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused (vt nt Riigikohtu 28. novembri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-12, p 15 esimene lõik, ja 2. aprilli 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13, p 23 teine lõik). Käesoleval juhul tulenevad materiaalsed eeldused VÕS §-st 631 koosmõjus ÄS § 309 lg-ga 3, formaalsed aga VÕS § 195 lg-st 1 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-test 1 ja 2. Ülesütlemise materiaalsete ja formaalsete eelduste täidetust pidi tõendama ülesütlemise kehtivusele tuginev pool, st käesolevas asjas kostja. Nõudeosa (1) lahendamisel on seetõttu määrava tähtsusega
28.aprilli 2014 ja 7. oktoobri 2014 avalduste käsitlus, tõlgendamine ja vaidlusaluses osas ka kättetoimetamine. Kuna lepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on õigussuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega. Lepingu ülesütlemise avaldusest peab selgelt ja teisele lepingupoolele arusaadavalt nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (vrd Riigikohtu 7. detsembri 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Ülesütlemisavalduse tõlgendamisel saab kohus lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest (vt ka Riigikohtu 9. aprilli 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14, p 11 kolmas lõik).
16.Kohus leiab, et 28. aprilli 2014 teade ei väljenda kostja tahet. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause järgi on kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavalduse esmane eeldus väljendamine tahteavalduse tegija poolt. Kõnealune teade on vormistatud hageja nimel antud kinnitusena ja selle allkirjastas ainult hageja. Mõistlik isik ei pea temale allkirjastamiseks antud kinnituse puhul käsitlema kinnituses sisalduvaid väiteid teise lepingupoole tahteavaldusena. Seega ei saa 28. aprilli 2014 teade olla kostja avaldus lepingu ülesütlemiseks.
17.Pooltel on vaidlus 7. oktoobri 2014 nõudekirja kättesaamise üle, st kostjal tuli tõendada selle hagejale kättetoimetamine. TsÜS § 69 lg 2 esimene lause sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Kostja väidab, et ta andis hagejale eelviidatud nõudekirja sama kuupäeva nõupidamisel. Oma väite kinnituseks esitas kostja nõukogu liikme ja praeguse juhatuse liikme kirjaliku seletuse, mille kohaselt hageja koos oma esindajaga lugesid 7. oktoobri 2014 nõudekirja samal päeval põhjalikult läbi (II kd tl 50–53). Hageja vastuväitena esitatud selgituse kohaselt tema esindajale küll näidati nõudekirja sel kuupäeval toimunud koosviibimisel, aga läbi seda ei loetud ja hageja ega tema esindaja kätte see ei jäänud. Kui hageja keeldus allkirja andmisest, siis võttis kostja esindaja nõudekirja tagasi (II kd tl 83). Kirjalikult avaldatud tahe tuleb kohtu hinnangul teha saajale ka TsÜS § 69 lg 2 esimese lause puhul teatavaks sel viisil, et täidetud oleks sama sätte teise lause tingimus, nimelt peab saajal olema mõistlik võimalus kirjaliku avaldusega tutvuda. Kui isikul selline võimalus puudub, siis ei saa lugeda, et tahteavaldus on talle isiklikult kirjalikult teatavaks tehtud. Seega sõltub 7. oktoobri 2014 nõudekirja kättesaamise tuvastamine sellest, kas kirjaga sisuliselt tutvumise kohta esitatud kostja ainus tõend (nõukogu ja juhatuse liikmete kirjalik selgitus) on piisav. Kõnealuse tõendi hindamisel märgib kohus esmalt, et kostja juhatuse liikme kirjalikku seletust ei saa kohus käsitleda tõendina, sest TsMS § 229 lg 2 esimese lause järgi on poole seletus hagimenetluses tõendiks üksnes juhul, kui see on antud vande all. Nõukogu liikme seletus seevastu saab olla dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 1 tähenduses, aga sellel ei ole samasugust menetluslikku tähendust nagu tunnistaja ütlusel (vt
5 (8)
2-15-3572 selle kohta nt Riigikohtu 24. novembri 1999. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-99, põhjenduste viies lõik; 5. detsembri 2001. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-01, põhjenduste teine lõik, aga ka 5. aprilli 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-06, p 13 esimene lõik). Kuna kostja nõukogu liige on eeldatavasti huvitatud vaidluse lahendamisest kostja kasuks ja järgib samu seisukohti nagu on menetluses esile toonud kostja, aga tema kirjaliku seletuse usaldusväärsust ei saa sel viisil kontrollida nagu tunnistajat küsitledes, siis ei ole kõnealune tõend kostja väite tõendamiseks piisav. Järelikult kostja ei ole tõendanud suulise tahteavalduse tegemist ega kirjaliku avalduse andmist hagejale sel viisil, et hagejal oleks olnud mõistlik võimalus selle sisuga tutvuda. Niisiss ei tuvasta kohus, et hageja oleks saanud kätte 7. oktoobri 2014 nõudekirjas sisalduvad tahteavaldused. Seetõttu ei saanud lepingu ülesütlemine toimuda ka kõnealuse kirjaga.
18.Kuna kostja väidetava kummagi ülesütlemise puhul ei ole formaalsed eeldused täidetud, siis ei ole vaja kontrollida ülesütlemise materiaalseid eeldusi. Kui leping ei ole lõppenud, siis on see kehtiv ja VÕS § 8 lg 2 järgi pooltele täitmiseks kohustuslik. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et nõudeosa (1) on põhjendatud ja tuleb rahuldada summas 19 170 eurot. Summa arvestuse üle pooled ei vaidle.
19.Nõude osas (2) on pooltel vaidlus, kas kostjal on kohustus hüvitada hagejale kasutamata põhipuhkus. Töösuhte puhul näeb sellise kohustuse tööandjale ette töölepingu seaduse § 71, aga sama seaduse § 1 lg 5 tõttu ei saa töölepingu kohta sätestatut kohaldada juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule. Lepingus ega VÕS käsundit reguleerivates sätetes sama sisuga tingimust ega normi ei sisaldu. Kohus ei nõustu hagejaga, et lepingu p 10 neljandas lõigus sisalduv viide Eesti Vabariigi tööõigusele hõlmab ka kohustust hüvitada kasutamata põhipuhkus. Seetõttu saaks hageja nõue osas (2) olla edukas kui pooled oleksid kasutamata põhipuhkuse hüvitamises kokku leppinud, aga sellist kokkulepet ei ole hageja esile toonud ning nõue puhkuse hüvitamiseks summas 532,50 eurot jääb rahuldamata.
20.Nõudeosa (3) kvalifitseerib kohus kahju hüvitamise nõudeks VÕS § 115 lg 1 alusel. Kuigi töövõimetuslehele selle alusel hüvitise maksmiseks kannete tegemise kohustus tuleneb kostjale ravikindlustuse seaduse (RaKS) alates 18. oktoobri 2014 kehtiva redaktsiooni § 53 lg-st 4 või lisaks ka alates 1. jaanuari 2015 jõustunud lg-st 51, siis on sellise kohustuse tekkimise eelduseks pooltevaheline lepinguline suhe. Sellises olukorras on hageja kahju hüvitamise nõue olemuselt lepingulise kohustuse rikkumisest tingitud kahju hüvitamise nõue. Tulenevalt RaKS § 53 lg-st 5 maksab haigekassa töövõimetushüvitise üksnes juhul, kui tööandaja teeb nõutud kanded 90 päeva jooksul alates töövõimetuse lõppemisest. Seetõttu puudub hagejal võimalus saada töövõimetushüvitist muul viisil kui kahju hüvitisena kostjalt. Täidetud on kahju hüvitamise eeldused, st hagejal tekkis kahju summas 2 212,83 eurot töövõimetushüvitise saamata jäämise tõttu, kahju põhjustas kostja tegevusetus töövõimetuslehele kannete tegemata jätmisel, sellise kahju hüvitamine on hõlmatud lepingu eesmärgiga ja kahju pidi olema kostjale ettenähtav. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tuvastatud asjaolude ja VÕS § 136 lg 1 järgi tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana. Kokkuvõtvalt on hageja nõue osas (3) tervikuna edukas.
21.Nõudeosa (4) rahuldamise eeldused on teenistussuhte lõppemine ja selle toimumine kostja algatusel hagejast sõltumatul põhjusel. Kohus tõlgendab lepingu p 9 alap 5 esimese lõigu sõnastusest sel viisil, et pooled soovisid reguleerida õigusi ja kohustusi lepingu lõppemisel, sest sisu poolest annab tingimus juhatuse liikmele tavapärase tagatise teatavaks ajaks pärast aktsiaseltsist saadava sissetuleku lõppemist. Kõnealuse lepingutingimuse sõnastus on küll mõneti ebaselge (lause esimeses pooles kasutatakse sõna „päättyessä” ja teises pooles
6 (8)
2-15-3572 „katkaistaan”), aga pooled ei ole toonud esile ega tõendanud muud tahet lepingu sõlmimisel peale kohtu antud tõlgenduse. Kohus ei tuvastanud nõudeosa (1) lahendamisel, et pooltevaheline leping oleks lõppenud, seega on siinkohal uuritava nõudeosa esmane eeldus täitmata ja kuue kuu põhitasule vastav hüvitis jääb kostjalt välja mõistmata. Neil kaalutlustel ei ole kohtul ka vaja hinnata poolte väiteid selle kohta, kellest tingituna leping oleks lõppenud.
22.Nõudeosa (5) lähtub lepingu p 8 alap-st 2 ja kostja nõukogu kahest otsusest, millega määrati hagejale lisatasu. Kostja väitel ei tulnud tal lisatasu maksta, sest see sisaldus juba nn põhitasus. Kohus nõustub hagejaga, et lepingus sisalduva kõnealuse kokkuleppe ja nõukogu otsuste sõnastuse järgi ei sisaldunud nõukogu määratud kahe aasta tasu summas 1 920 eurot juhatuse liikme igakuises tasus. Kuna kostja ei ole nõukogu määratud lisatasu hagejale maksnud, siis on hageja nõue osas (5) ehk 3 840 euro saamiseks edukas.
23.Kostja tasaarvestus seevastu ei ole edukas. Põhjendatud on kostja seisukoht, et kohtueelsed õigusabikulud on põhimõtteliselt kahjuna hüvitatavad ja sellise nõude saab panna maksma menetlusliku tasaarvestusena (vt vastavalt nt Riigikohtu 14. oktoobri 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-14, p 24, ja 5. jaanuari 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1116-10, p 44). Siiski peavad selliseks tasaarvestuseks kasutatava nõude puhul olema täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused, sh peab hüvitist nõudval poolel olema tekkinud kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 3). Kostja esitas tasaarvestuseks kasutatava nõudesumma kohta arve ja kulude arvestuse (II kd tl 54–56), millel õigusabiteenuse eest maksjaks on märgitud XXX asukohaga XXX. Ühtegi tõendit kostjal kõnealuses summas rahalise kohustuse tekkimise kohta kohtule ei esitatud. Seetõttu ei tuvasta kohus, et kostja oleks saanud kahju summas 2 568 eurot. Järelikult ei saa kostja ka edukalt nõuda selle summa hüvitamist hagejalt.
24.Kohus ei nõustu kostjaga nagu oleks hageja edukad nõuded (st osad (1), (3) ja (5)) vastuolus hea usu põhimõttega ja seetõttu lubamatud. Ükski kostja esile toodud asjaolu ega väide pole selline, mis välistaks hageja õiguse nõuda kostjalt lepingu täitmist (nõudeosad (1) ja (5)) ning selle kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist (osa (3)). Kui kostja leidis, et hageja ei juhi kostjat õigesti, siis oli tal võimalus juhatuse liikme leping lõpetada, aga sellist lõpetamist kohus ei tuvastanud. Võttes hagejalt allkirja 28. aprilli 2014 kinnituskirjale ja jätkates hageja töövõimetuslehtede aktsepteerimist ka pärast nimetatud kuupäeva avaldas kostja selgelt, et ta soovib pooltevahelise lepingulise suhte jätkumist. Kui sellise soovi põhjus ka oli võimaldada tõhusamat sisekontrolli, siis ei muuda see hageja nõudeid pahauskseteks. Kostja äriühinguna pidi ilmutama mõistlikku hoolt lepingu lõpetamise tahte väljendamisel ja vastava tahteavalduse teisele lepingupoolele kättetoimetamisel. Kui kostja jättis selles osas vajaliku hoole ilmutamata, siis ka seda ei saa ette heita hagejale.
25.Hageja nõude osa (6) ehk viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1. Viivise määra ja arvestamise aja osas kostja eraldi vastuväiteid ei esitanud, mistõttu viivise nõude lahendus sõltub põhinõude rahuldamise ulatusest. Hageja taotleb viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni otsuse täitmiseni. Juhindudes TsMS §-st 367 arvutab kohus välja viivise otsuse tegemise päeva seisuga. Hagi esitamisest möödus otsuse tegemiseni (mõlemad kaasa arvatud) 239 päeva ja VÕS § 113 lg 1 teine lauses sätestatud viivise määr oli sel ajavahemikul 8,05%. Põhinõuded on edukad summas 25 222,83 eurot ( = 19170 + 2212,83 + 3840). Järelikult on otsuse tegemise päevaks sisse nõutavaks muutunud viivis 1 329,52 eurot ( = 25222,83 × 8,05% × 239 : 365). Otsuse tegemisele järgnevast päevast alates tuleb kostjal tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras. Koos seni sissenõutavaks muutunud viivisega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 26 552,35 eurot ( = 25222,83 + 1329,52).
7 (8)
2-15-3572
26.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata XXX aruande (I kd tl 53–57) ja erakorralise auditi aruande (I kd tl 58–63), samuti nendega seonduvad dokumendid (I kd tl 82–83 ja II kd tl 107–233), 2014. aasta tasude ja tulemi arvestuse (I kd tl 66), juhatuse 18. detsembri 20018 koosoleku protokolli (I kd tl 67), majandusaasta aruannete nimekirja (I kd tl 84–85) ja aktsionäride üldkoosolekute protokollid (I kd tl 86–91), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud (vt eelkõige eespool p-d 18 ja 21).
27.Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1, § 133 lg-te 1 ja 2 alusel 48 541,82 eurot ( = 44925,33 + 44925,33 × 8,05%).
28.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab kohtuvälised kulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Siiski on põhjendatud jaotada kohtukulud sama sätte alusel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Hageja nõudis põhivõlana summat 44 925,33 eurot, millest kuulub rahuldamisele 25 222,83 eurot ehk 56%. Seetõttu jääb kohtukuludest 56% kostja kanda ja 44% kannab hageja. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2, § 177 lg 1 p-st 1 ning § 138 lg-st 2 määrab kohus kindlaks, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 56% hagi esitamisel tasutud riigilõivust (1 000 eurot, I kd tl 30), st summas 560 eurot. Poolte menetluskulude nimekirjade ja kohtutoimiku materjalide kohaselt ei ole muid kohtukulusid tekkinud. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 ja hageja taotlusele märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist. Ülejäänud menetluskulusid maakohtus ei tule pooltel vastastikku hüvitada. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.