Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlausaldaja Versobank AS esitas kohtule 18.12.2015 pankrotiavalduse füüsilise isiku E. K. vastu. Avalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.08.08. laenulepingu millega võlausaldaja väljastas võlgnikule laenu 1 750 000 krooni. Võlgnik ja kaaslaenusaaja H. A. ei täitnud lepingulisi kohustusi ning võlausaldaja ütles lepingu üles 21.09.2012. Tartu Maakohtu 19.05.2014 otsusega mõisteti võlgnikult ja H. A. võlausaldaja kasuks välja kokku 43249,93 eurot. Võlausaldaja pöördus kohtutäituri poole ning täitemenetluses on kaasvõlgnik tasunud võlast ca 1880 eurot ning vara realiseerimise arvelt 4782 eurot. Pankrotivõlgnik ei ole võlga tasunud. Avaldaja taotles võlgniku pankroti väljakuulutamist. Kohus kuulas menetlusosalised ära eelistungil 19.01.2016. Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde. Võlgnik tunnistas võlgnevust ning selgitas, et käesoleval ajal on tema sissetulekuks XXX ning palk osaajaga töötamise eest. Vara puudub. Teised võlad on väikesed. Võlausaldaja tasus kohtumääruse alusel kohtu tagatiskontole menetluskulude katteks 1000 eurot 20.01.2016. Kohus algatas 20.01.2016 määrusega võlgniku pankrotimenetluse ja nimetas ajutise pankrotihalduri. Tegevuse aruande esitas ajutine pankrotihaldur kohtule 02.02.2016. Aruande kohaselt võlgnik töötab poole kohaga XXX XXX, tema ülalpidamisel on XXX. Mingisugust vara võlgnikul ei ole. Võlgniku pangakontod on arestitud, raha puudub. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku 47 115,13 eurot, sh võlausaldajale 41 938 eurot.Võlgniku maksejõuetus on tekkinud alates 2011. aastast, pärast seda, kui võlgnik kaotas töökoha ja stabiilse sissetuleku. Käesolevalt ei võimalda tervislik seisund temal täiskoormusega töötada. Võlgnik esitas kohtule avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankrotiavaldus ja ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, kuivõrd võlgnikul puudub vara, s.h sissetulekud, millest oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku selline seisund ei ole ajutine ja on kestnud juba enam kui kümme aastat. Välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada E. K. pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata tasu suuruseks 8,5 töötunni eest koos maksudega 659,50 eurot ja kulude suuruseks koos käibemaksuga 71,66 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö, kulutuste ja seadusega ja tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitis tuleb välja mõista deposiidina tasutud vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.