Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

AS SEB Pank (hageja) esitas 08.10.2015 Tartu Maakohtule Abstrakt OÜ pankrotihaldur Einar Vallandi (kostja) vastu hagi, paludes tunnustada AS SEB Pank nõuet Abstrakt OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 8000 eurot esimese rahuldamisjärgu nõudena ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt 21.08.2008 (tegelikult 21.02.2008) sõlmisid Abstrakt OÜ ja AS SEB Pank hüpoteekide võõrandamise lepingu, hüpoteegikande muutmise lepingu ja asjaõiguslepingud, millega Abstrakt OÜ-le kuuluvale kinnistule XXXX, reg nr XXXX seati AS SEB Pank kasuks hüpoteek summas 124 627.71 eurot. Lepingu p 4.2 kohaselt on seatud hüpoteegiga tagatud kõik AS SEB Pank nõuded AS Jumax (registrikood 10107615) vastu. Jumax AS ja AS SEB Pank sõlmisid 23.09.2011 laenulepingu, millega pank andis Jumax AS-ile laenu summas 407 945 eurot tagastamise tähtpäevaga 25.08.2016. Nõudeavalduse esitamise aja seisuga oli laenusaldo 269 821.67 eurot. Laenuleping kehtib ja võlgnevused puuduvad. Tartu Maakohtu 27.05.2015 määrusega kuulutati välja OÜ Abstrakt pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. AS SEB Pank esitas 24.07.2015 Abstrakt OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõude summas 100 000 eurot, paludes tunnustada ja rahuldada AS-i SEB Pank kogunõude summas 124 627.71 eurot esimeses järgus. 11.09.2015 toimunud Abstrakt OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul jäeti hageja nõue tunnustamata, kuna sellele esitas vastuväite pankrotihaldur. Kinnistu XXXX on müüdud pankrotimenetluse raames hinnaga 8000 eurot, mistõttu ei saa hageja nõue ületada kinnistu väärtust. 8000 euro ulatuses oli pankrotihalduri vastuväite aluseks seisukoht, et nõude aluseks oleva tagatiskokkuleppe kehtimise korral kahjustaks see võlgnikku ja tema võlausaldajaid ebamõistlikult ning tagatiskokkulepet võib pidada heade kommetega vastuolus olevaks ja tühiseks. Hageja ei nõustu kostja väitega. Tagatiskokkulepe ei ole heade kommetega vastuolus ja seega ei ole tühine. Pooled sõlmisid lepingu lähtuvalt lepinguvabaduse põhimõttest. Hüpoteegi seadmine oli Abstrakt OÜ poolt kaalutud ja läbimõeldud risk. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg 2 järgi võib pandiga tagada tingimuslikku nõuet ja AÕS § 279 lg 3 järgi ka tulevikus tekkivat nõuet. Tehinguga on varasemalt AS-i Sampo Panga kasuks olnud hüpoteek loovutatud ASile SEB Pank ja määratud, et seatud hüpoteek tagab ainult AS-i Jumax nõudeid. Tagatiskokkuleppes on nõuded määratletud nii summa kui lepingu tüübi näol, tegemist on nn krediidiliinide tagamisega. Hageja leiab, et tõendamata on kostja väide, et tagatiskokkuleppe tõttu on Abstrakt OÜ (pankrotis) sattunud majanduslikesse raskustesse endale võetud kohustuste täitmisel. Kostja on toonud vastuväites näiteid Abstrakt OÜ (pankrotis) käitumisest 2009. ja 2010. a, kuid need ei oma tähtsust analüüsimisel, kas 2008. a sõlmitud tagatiskokkulepe vastas headele kommetele. Hageja on seisukohal, et kostja väide, et Abstrakt OÜ (pankrotis) ei saanud tagatiskokkuleppest ühtki varalist hüve, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, sest seadus võimaldab sõlmida tagatiskokkulepet kolmanda isiku kasuks ilma konkreetset varalist hüve selle eest vastu saamata.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et kinnistule seatud hüpoteek on alates 2009. a takistanud Abstrakt OÜ-l (pankrotis) leida lahendusi maksevõlgnevustele. Abstrakt OÜ (pankrotis) ei ole kordagi enne pankrotimenetluse väljakuulutamist pöördunud AS-i SEB Pank poole taotlusega hüpoteegi kustutamiseks ega uurinud, mis tingimustel on hüpoteegi kustutamine võimalik. Hageja õigused seoses pandiõigusega ei peaks saama rikutud seetõttu, et Abstrakt OÜ (pankrotis) ei ole alates 2009.a astunud vajalikke samme maksejõuetuse vältimiseks või ennetamiseks. Maksejõuetuse tekkimine ei ole seotud hüpoteegiga. Pankrotimenetluses hageja pandiõiguse mittetunnustamine põhjusel, et see venitab pankrotimenetlust ja on liiga kulukas, rikub pandipidaja õiguskindlust.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Hagi rahuldamise korral palus kostja märkida otsuses, et hageja nõue on seotud edasilükkava tingimusega ning selle rahuldamine toimub pankrotiseaduse (PankrS) § 152 lg-s 1 sätestatud korras ning PankrS § 153 lg-s 2 sätestatud ulatuses. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Vastuse kohaselt on hageja ja Abstrakt OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud tagatiskokkulepe heade kommetega vastuolus ja tühine. Kostja viitab Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-104-08 ple 19 ja nr 3-2-1-64-12 p-le 27. Kostja hinnangul on määratlemata nõudeid tagav tagatiskokkulepe ebamõistlikult piiranud Abstrakt OÜ (pankrotis) majandusvabadust ja toimetulekut enne pankroti väljakuulutamist ning kui kohus selle kokkuleppe kehtivust tunnustab, piiraks ka pärast pankroti väljakuulutamist. Abstrakt OÜ (pankrotis) kinnistut koormanud hüpoteek ei olnud seotud kindla võlaõigusliku lepinguga, mille tingimused võisid olla Abstrakt OÜ-le (pankrotis) teada hüpoteegi seadmise ajal. Hageja nõue AS-i Jumax vastu ei põhine mitte Abstrakt OÜ (pankrotis) kinnistule hüpoteegi seadmise ajal (06.02.2007) sõlmitud lepingul ega isegi mitte Abstrakt OÜ (pankrotis) kinnistut koormava hüpoteegi hagejale loovutamise ajal (21.02.2008) sõlmitud lepingul, vaid hoopis 23.09.2011 sõlmitud laenulepingul, mille alusel hageja kandis 23.09.2011 Jumax AS-i kontole 407 945 eurot. Abstrakt OÜ (pankrotis) oli muutunud püsivalt maksejõuetuks juba enne 23.09.2011 laenulepingu sõlmimist. Abstrakt OÜ-l (pankrotis) oli enne pankroti väljakuulutamist aastaid ühingu juhtimise ning varalise vastutamise võimeta juhatus. Abstrakt OÜ juhatus ei ole suutnud mõistlikult selgitada kinnistu soetamist ja hageja kasuks hüpoteegiga koormamist. Kinnisasja müük oli hüpoteegikande tõttu aastaid takistatud. Abstrakt OÜ (pankrotis) ei ole alates 2009. a suutnud täita oma maksukohustusi. Selline olukord tingis muuhulgas hüpoteegiga koormatud olnud kinnistuga seotud maamaksuvõla kuhjumise aastatel 2010–2015 ning sellelt võlalt intressi arvestamise. Maksu- ja Tolliamet algatas juba 2010. a Abstrakt OÜ (pankrotis) suhtes täitemenetlusi, mille käigus arestiti Abstrakt OÜ (pankrotis) kontod, kuid sellele vaatamata ei suudetud võlga enne Abstrakt OÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamist sisse nõuda. Sellest hoolimata sõlmis Abstrakt OÜ (pankrotis) juhataja 10.05.2011 Danske Bank A/S-iga kasutusrendilepingu 4 316.28 eurot maksva sõiduauto Kia Carnival kasutamiseks. Danske Bank A/S ütles 06.06.2012 lepingu üles ja nõudis vara tagastamist. Hageja nõude tunnustamise korral ei piisaks PankrS § 153 lg-s 2 sätestatu tõttu vähemalt lähemas tulevikus Abstrakt OÜ (pankrotis) varast tema pankrotimenetluse kulude katmiseks ning teiste võlausaldajate nõuete rahuldamine on võimatu. Abstrakt OÜ (pankrotis) vara haldaja peaks selle eest tasu saamata ootama hageja nõudega seotud edasilükkava tingimuse saabumist kuni 10 aasta jooksul, arvates Abstrakt OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse lõppemisest (PankrS § 152 lg 1), sest hageja ja AS Jumax võivad võla

tasumise tähtaega kokkuleppel pikendada. Tagatiskokkuleppe kehtivuse tunnustamise korral on tulevikus olemas teoreetiline võimalus Abstrakt OÜ (pankrotis) suhtes varalisi õigusi omavate muude isikute õiguste ja huvide kaitsmiseks seeläbi, et AÕS § 349 lg 3 kohaselt läheks Abstrakt OÜ-le (pankrotis) üle osa hageja nõudest ning VÕS § 167 lg 1 ja lg 6 alusel saab Abstrakt OÜ (pankrotis) hagejalt nõuda hageja nõuet tagava muu hüpoteegi jagamist (AÕS § 355 lg 1) ja tekkiva osahüpoteegi Abstrakt OÜ-le (pankrotis) ülekandmist. Kuid selle teoreetilise võimaluse realiseerimiseks kulub aega ja raha ning see võimalus saaks realiseeruda määramatus tulevikus. Kuni see võimalus ei ole teostunud, on võimatu rääkida Abstrakt OÜ-l (pankrotis) mingigi majandusvabaduse või toimetulekuvõime olemasolust. Hageja taotletava õiguse tunnustamise korral on muude Abstrakt OÜ (pankrotis) suhtes varalisi õigusi omavate isikute õigused ja huvid rängalt kahjustatud. Laenu tagastamise tähtpäev ei ole saabunud ja kostjal puudub võimalus mõjutada seda, mida hageja ja Jumax AS tagastamise tähtaja osas kokku lepivad. Kostja hinnangul ei ole Abstrakt OÜ (pankrotis) ja hageja vahel sõlmitud tagatiskokkuleppega loodud olukord käsitatav õigussuhte poolte õiguste ja huvide mõistliku tasakaaluna. Abstrakt OÜ (pankrotis) ei saanud tagatiskokkuleppe sõlmimisest mitte ühtegi varalist hüve, mis võiks olla vastukaaluks nendele kitsendustele ja kohustustele, mida tagatiskokkuleppe sõlmimine on Abstrakt OÜ (pankrotis) jaoks kaasa toonud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle: •

•

• • •

•

21.02.2008 sõlmisid Abstrakt OÜ ja AS SEB Pank hüpoteekide võõrandamise lepingu, hüpoteegikande muutmise lepingu ja asjaõiguslepingud, millega Abstrakt OÜ-le kuuluvale kinnistule XXXX, reg nr XXXX seati AS SEB Pank kasuks hüpoteek summas 124 627.71 eurot. Lepingu p 4.2 kohaselt on seatud hüpoteegiga tagatud kõik AS SEB Pank nõuded AS Jumax (registrikood 10107615) vastu, sealhulgas tingimuslikud, olemasolevad ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad AS Jumax ja AS SEB Pank vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest (tl 11). Jumax AS ja AS SEB Pank sõlmisid 23.09.2011 laenulepingu, millega pank andis Jumax AS-ile laenu summas 407 945 eurot tagastamise tähtpäevaga 25.08.2016 (tl 16-21). Laenuleping kehtib ja võlgnevused puuduvad. Tartu Maakohus kuulutas 27.05.2015 määrusega välja OÜ Abstrakt pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kinnistu XXXX (reg nr XXXX) on müüdud pankrotimenetluses hinnaga 8000 eurot. Hageja esitas 24.07.2015 Abstrakt OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõude summas 100 000 eurot, paludes nõudeavalduses tunnustada ja rahuldada AS-i SEB Pank kogunõude summas 124 627.71 euro rahuldamisega esimeses järgus. 11.09.2015 toimus Abstrakt OÜ (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek. Pankrotihalduri vastuväite tõttu jäi hageja nõue jäi Abstrakt OÜ pankrotimenetluses tunnustamata (tl 30-31).

PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. PankrS § 107 kohaselt on võlausaldajal õigus taotleda

nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses, kui nõude puhul, mille ta on esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kuna kinnisasi on pankrotimenetluses müüdud 8 000 euroga, siis on hageja vähendanud oma nõuet kinnisasja väärtuseni ehk 8000 euroni. Hüpoteegiga tagatud nõuded määratakse hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku kokkuleppel (tagatiskokkulepe). Tagatiskokkulepe on võlaõiguslik kokkulepe, millel on AÕS § 346 lg 2 teise lause kohaselt toime kinnisasja igakordse omaniku suhtes. AÕS § 279 lg 1 järgi võib pandiga tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet. AÕS § 279 lg 2 järgi võib pandiga tagada ka tingimuslikku nõuet ja sama paragrahvi kolmanda lõike järgi ka tulevikus tekkivat nõuet. Seega ei tulene seadusest otsest keeldu, et tagatud tulevased nõuded ei võiks olla määratletud kõigi tulevaste nõuetena kinnisasja omaniku vastu, mis tulenevad tema või kolmanda isikuga sõlmitud lepingutest. Siiski ei ole taoline laiaulatuslik (globaalne) tagatiskokkulepe piiramatult lubatav. Riigikohus on 05.11.2008 otsuse nr 3-2-1-104-08 p-s 19 märkinud, et heade kommetega võib olla vastuolus ja tühine tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut. Riigikohtu 29. mai 2012 otsuse nr 32-1-64-12 p-s 27 toodu kohaselt on eriti küsitav sellise globaalse tagatiskokkuleppe kehtivus, millega tagatakse kõikvõimalikke nõudeid kolmanda isiku (mitte pantija) vastu. Hõlmates hüpoteegipidaja kõikvõimalikud tulevased nõuded hüpoteegiga, võidakse ebaproportsionaalselt kahjustada ka kinnisasja omaniku teiste võlausaldajate huve oma nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel. Kohtul tuleb hinnata tagatiskokkuleppe kehtivust selle sõlmimise ajal (21.02.2008) kehtinud TsÜS (2007) § 86 alusel, mille kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Lepingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke (Riigikohtu 24. mai 2001 otsus nr 3-2-1-76-01). Riigikohus on leidnud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (Riigikohtu 13. veebruari 2008 otsus nr 3-2-1-140-07, p 30). Seega saab tehingu heade kommete vastasus tuleneda koguhinnangust tehingule, pidades silmas tehingu sisu ja asjaolusid ning samuti asjaosaliste ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke. Hinnangu andmisel on oluline tehingu tegemise aeg. Kohtupraktikas on loetud tulevaste nõuete tagamist lubatavaks, kui tulevased nõuded on piisavalt määratletud ja tagatise andjale ettenähtavad ning neil on mõistlik seos tehinguga, millest tulenevaid nõudeid algselt tagati ehk sellist kokkulepet saab pidada majanduslikult mõistlikuks. Ettevõtjate puhul võivad olla lubatud globaalsed tagatiskokkulepped n-ö krediidiliinide tagamiseks ja tarbijate puhul tulevaste nõuete tagamise kokkulepped nt täiendavalt võetud laenude tagamiseks (vt Riigikohtu 29. mai 2012 otsus tsiviilasjas nr 32-1-64-12, p 29). Samuti ei ole tulevaste nõuete tagamiseks sõlmitud tagatiskokkuleppeid peetud tühiseks tervikuna, vaid vähemalt eelduslikult üksnes tulevasi määratlemata nõudeid puudutavas osas (p 30). Globaalne tagatiskokkulepe võib olla tühine, kui see antakse määratlemata nõuete tagamiseks, tagatise andjal puudus võimalus kontrollida kolmanda isiku poolt võetavate kohustuste suurust või tehingu tegemine ei olnud majanduslikult mõistlik.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa lugeda tagatiskokkulepet kehtivaks, sest tagatiskokkulepe ei ole piisavalt määratletud. 21.02.2008 hüpoteegi võõrandamise lepingu, hüpoteegikande muutmise lepingu ja asjaõiguslepingute (edaspidi leping) p 4.2. kohaselt Omanik ja Hüpoteegipidaja 2 lepivad kokku, et lepingu punktis 1 nimetatud hüpoteegiga on tagatud Hüpoteegipidaja 2 kõik nõuded AKSIASELTSI JUMAX (registrikood 10107615) vastu, sealhulgas tingimuslikud, olemasolevad ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad AKTSIASELTSI JUMAX ja aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank (registrikood 10004252) vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest. Hüpoteegiga on tagatud ka nimetatud nõuete sissenõudmisest tulenevad kulutused, kohtuliku sundtäitmise kulud, kindlustushüvisest, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale ning käesolevast lepingust tulenevad Hüpoteegipidaja 2 nõuded (tl 11). Summa osas – 124 627.71 eurot – on tagatiskokkulepe selge ja määratletud. Seevastu ei saa nõude sõnastust – kõik nõuded, sealhulgas tingimuslikud, olemasolevad ja tulevikus tekkivad, mis tulenevad sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest – lugeda piisavalt määratletuks. Faktiliselt tagati hüpoteegiga ainult tingimuslikke tulevikus tekkivaid nõudeid kolmanda isiku, mitte pantija vastu. Lepingu sõlmimise ajal AS-i Jumax ja hüpoteegipidaja vahel igasugune laenusuhe puudus. Laenuleping AS-i Jumax ja AS-i SEB Pank vahel sõlmiti 3,5 aastat pärast tagatiskokkuleppe sõlmimist. Seetõttu ei olnud kohtu hinnangul kostjale tagatiskokkuleppe sõlmimise ajal mõistlikult arusaadav, milliste kohustuste täitmise tagamiseks hüpoteegid seatakse. Seega oli tagatav nõue kostja jaoks ebapiisavalt määratletud. Lisaks on kohtu hinnangul paljasõnaline hageja väide selle kohta, et tegemist on nn krediidiliinide tagamisega. Kostja on tõendanudasjaolud, et tegelikult oli Abstrakt OÜ (pankrotis) muutunud maksejõuetuks juba pärast tagatiskokkuleppe sõlmimist ning tema majanduslik toimetulek järgnevatel aastatel ei paranenud, mille tagajärjeks oli pankrotistumine 2015. aastal. Kostja on Maksu- ja Tolliameti nõudeavaldustega (tl 50-61) tõendanud, et Abstrakt OÜ on jätnud 2009.-2015.a tekkinud maksukohustused täitmata. Samuti tõendab maksejõuetust Danske Bank A/S-i 06.06.2012 teade kasutusrendilepingu ülesütlemise kohta (tl 72), sest AS Abstrakt rikkus maksekohustust. Abstrakt OÜ (pankrotis) majanduslikud raskused pärast tagatiskokkuleppe sõlmimist süvenesid. Kohus nõustub hagejaga, et vastuhüve puudumine iseenesest ei muuda tagatiskokkulepet kolmanda isiku kasuks heade kommetega vastuolus olevaks. Samas tuleb hinnata, kas tagatiskokkulepet saaks pidada tagatise andja seisukohast majanduslikult mõistlikuks. Kuna globaalne tagatiskokkulepe on sõlmitud ilma ajalise piiranguta ehk kohustuste tekkimine ja suurus võib ajas muutuda, siis selline olukord piirab tugevalt tagatise andja majandusvabadust. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul lugeda globaalse (laiaulatusliku) tagatiskokkuleppe sõlmimist kolmanda isiku kasuks kostjale majanduslikult mõistlikuks. Kostja on tõendanud, et kolmanda isiku kasuks sõlmitud tagatiskokkulepe on piiranud ebamõistlikult kostja majandusvabadust enne pankroti väljakuulutamist ning kokkuleppe kehtivuse tunnustamise korral jätkab majandusvabaduse piiramist ka pärast pankroti väljakuulutamist. Tagatiskokkuleppe sõlmimise majanduslikku ebamõistlikkust iseloomustab ka asjaolu, et kokkuleppest pooltele tulenev vastastikuste kohustuste väärtus on tasakaalust väljas. Tagatise saaja on olnud täiesti vaba looma ja kujundama tema ja kolmanda isiku vahelisi võlaõiguslikke suhteid, samas kui tagatise andja võimalused oma majanduslikke suhteid teiste isikutega korraldada on piiratud.

Kohus märgib, et tagatiskokkuleppe tunnustamine seaks hageja eelisolukorda ja kahjustaks ebamõistlikult kostja teisi võlausaldajaid. Hageja nõude tunnustamise korral ei piisaks PankrS § 153 lg 2 alusel Abstrakt OÜ varast tema pankrotimenetluse kulude katmiseks ning teiste võlausaldajate nõuete rahuldamine muutub võimatuks. Abstrakt OÜ (pankrotis) vara haldaja peab (tasu saamata) ootama hageja nõudega seotud edasilükkava tingimuse saabumist kuni 10 aastat alates Abstrakt OÜ pankrotimenetluse lõppemisest (PankrS § 152 lg 1), sest hageja ja AS Jumax võivad võla tasumise tähtaega, mis laenulepingu kohaselt on 25.08.2016, kokkuleppel pikendada. Selleks, et muuta Jumax AS-iga sõlmitud laenulepinguid, on vajalik Jumax AS-i tahteavaldus, mis ei sõltu hagejast. Tuginedes eeltoodule, tuleb lugeda tagatiskokkulepe, arvestades tehingu sisu ja asjaosaliste eesmärke, TsÜS (2007) § 86 alusel tühiseks. TsÜS § 85 ja § 90 lg 3 alusel puudutab tühisus üksnes globaalset tagatiskokkulepet ehk 21.02.2008 sõlmitud Abstrakt OÜ ja AS SEB Pank hüpoteekide võõrandamise lepingu, hüpoteegikande muutmise lepingu ja asjaõiguslepingute punkti 4.2., ülejäänud osas on tehing kehtiv. Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud tagatiskokkulepe on TsÜS (2007) § 86 alusel tühine, ei rahulda kohus hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb 21.02.2008 Abstrakt OÜ (pankrotis) ja AS SEB Pank vahel sõlmitud hüpoteekide võõrandamise lepingust, hüpoteegikande muutmise lepingust ja asjaõiguslepingutest. Eeltoodu alusel, kuna tagatiskokkulepe on tühine, tuleb hagi nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses jätta rahuldamata. Tsiviilasja hind ja riigilõiv Kohus märgib, et TsMS § 132 lg 4 p 9 kohaselt hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks ka pankrotimenetluse nõude tunnustamise nõue. Seega on tsiviilasja hind 3 500 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv 300 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 450 eurot ehk 150 euro võrra enam. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus jätab hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja ei ole esitanud taotlust menetluskulude hageja kanda jätmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.