Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.01.2016. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Ferratum Estonia OÜ vahel 19.11.2012 sõlmitud laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud laenulepingu lisaks olevate Ferratum Estonia OÜ laenulepingu üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 19.11.2012 kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt väljastas Ferratum Estonia OÜ kostjale 19.11.2012 esitatud laenutaotluse alusel laenuna 100 eurot 30-ks päevaks. Kuivõrd kostja võttis Ferratum Estonia OÜ-st laenu esmakordselt, siis vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 6.1.1 esmakordsel laenu võtmisel ja tingimusel, et laenuvõtja maksab laenu tagasi tähtaegselt, ei lisandu käsitluskulu ega muid kulusid. Kuna kostja ei maksnud laenu tagasi tähtaegselt, lisandus võetud laenusummale vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 6.1.1 haldustasu 25 eurot laenuandja suurenenud ning erakorraliste asjaajamiskulude katmiseks. Kohus leiab, et Ferratum Estonia OÜ laenulepingu üldtingimuste p 6.1.1 on tühine osas, mille kohaselt on laenuvõtja kohustatud laenu mittetähtaegsel tagastamisel hüvitama Ferratum Estonia OÜ-le haldustasu laenuandja suurenenud ning erakorraliste asjaajamiskulude katmiseks, sest haldustasuga on sellises määras (haldustasu moodustab 25% laenusummast) kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna 2(3)

haldustasu 25 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, jätab kohus hagi selles osas rahuldamata. Hageja palub laenulepingu üldtingimuste p 10.2 alusel kostjalt välja mõista trahvi 35 eurot. VÕS § 415 lg 1 kolmandas lauses on sätestatud, et kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Hageja lepingu rikkumise trahvinõue summas 35 eurot tuleb eeltoodust tulenevalt jätta rahuldamata. Hagiavaldusest nähtuvalt on Ferratum Estonia OÜ saatnud kostjale kaks kirja ja hageja kolm kirja. Laenulepingu üldtingimuste p 8.3 kohaselt maksab meeldetuletuskirja saatmine laenuvõtjale 10 eurot, mistõttu nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulu kokku 50 eurot. Kohus leiab, et laenulepingu üldtingimuste p-s 8.3 kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur ja seetõttu VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühine. Antud juhul on laenu võetud 100 eurot ja võla sissenõudmise kulu on 50 eurot. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud võla sissenõudmisega seotud kulu katteks kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 eurot, ülejäänud osas (30 eurot) jätab kohus hageja nõude rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt 143,43 euro (100 eurot põhinõue, 20 eurot võla sissenõudmise kulu ja 23,43 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 24.11.2015 seisuga) ulatuses, millele TsMS § 367 alusel lisanduvad alates 25.11.2015 viivised 8% aastas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 76,57 eurot. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~ 61% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 61% ulatuses kostja ja 39% ulatuses hageja kanda. Hageja on palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõivu 75 eurot. Kohus märgib, et maksekäsu kiirmenetluse kulu mõistetakse hageja kasuks välja vaid maksekäsu kiirmenetluses ja seda TsMS §-s 4842 sätestatud juhtudel. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 75 eurot (riigilõiv). Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 45,75 eurot (61% 75 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 45,75 eurot käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.