Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihalduri avalduse (esindaja vahendusel) kostja RC Majad OÜ vastu esitatud hagist loobumiseks ja võtab vastu hageja loobumise hagist RC Majad OÜ vastu rahalise kohustuse (põhivõlg 15 402,80 eurot, intress 166,22 eurot) täitmise ja viivise (2290 eurot) nõudes ning lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda ning hageja kannab kostja menetluskulud. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 429 lg 3 järgi kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja 25.01.2016. a, millest nähtuvalt on kostja menetluskuludeks kostja õigusabikulud (ilma käibemaksuta) summas 260 eurot /tlk 169-170/, 455 eurot /tlk 171-172/, 390 eurot /tlk 173/ ja 357,50 eurot /tlk 174/ ning transport 2 h 30 min summas 162,50 eurot /tlk 174/. Õigusabikulud kokku seega 1462,50 eurot, transport 2 h 30 min summas 162,50 eurot. Kohus määras hagejale vastamise tähtaja kostja esitatud menetluskulude nimekirjale /tlk 177/. Hageja ei ole kohtule esitanud seisukohta kostja menetluskulude kohta. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole kohtule eeltoodud kinnitust esitanud, seega arvestab kohus menetluskulude kindlaksmääramisel menetluskulud ilma käibemaksuta. TsMS § § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas käesolevas tsiviilasjas vandeadvokaat Margus Lentsius. Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabikulud summas 1462,50 eurot on põhjendatud ning vajalikud kulud ning on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kohus ei pea põhjendatuks 12.01.2016. a arvel välja toodud kulu, mis on nimetatud kui „transport“ ja välja toodud aeg kokku 2 h 30 min, tunnitasu 65 eurot ja summa kokku 162,50 eurot. Kohus ei pea nimetatud ajakulu põhjendatuks, kuna tegemist ei ole esindaja poolt õigusabiteenuse osutamisega kliendile ja TsMS ei reguleeri esindaja ajakulu väljamõistmist teiselt poolelt menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Kohus tugineb oma seisukohas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013. a lahendile asjas nr 3-2-1-65-13, kus Riigikohus on märkinud p 17 viimases lõigus järgmist: „Kolleegiumi arvates ei võimalda TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Ringkonnakohtu põhjendus, et kostjate esindaja sõidule kulunud aja hüvitamiseks annab aluse AdvS § 62 lg 1 ning kostjate ja nende esindaja vaheline kliendileping, ei ole asjakohane. Kliendilepingus lepitakse AdvS § 55 lg 1 kohaselt kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. AdvS § 62 lg 1 kohaselt hüvitab klient vajalikud kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on õigusteenust osutades kandnud. Asjaolu, et kostjate ja nende esindaja sõlmitud leping sisaldab väidetavalt kokkulepet, mille kohaselt kostjad hüvitavad esindaja sõidule kulunud aja 50% ulatuses tunnihinnast, ei tähenda, et need kulud on põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Advokatuuriseadus ega kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist.“ Eeltoodust tulenevalt ei kuulu nimetatud kulu väljamõistmisele hagejalt. Tulenevalt PankrS § 541 lg-s 1 sätestatust osaleb pankrotihaldur oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtumenetluses vaidlustes, mis on seotud pankrotivaraga. Nimetatu ei tähenda, et haldur oleks kohtumenetluse lõpptulemusel võlgniku asemel kas õigustatud või kohustatud isikuks. Nimetatud sätte kohaselt halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on siiski võlgnik. Teisiti ei tulene ka menetluskulude kindlaksmääramise menetlust reguleerivatest TsMS sätetest. Eeltoodust tulenevalt peab hageja JGC Forest OÜ (pankrotis) hüvitama kostjale RC Majad OÜle menetluskulud, milleks on lepingulise esindaja kulud summas 1462,50 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 177 lg 2 järgi kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja taotles kohtuistungil 1⁄2 riigilõivu tagastamist summas 450 eurot. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivust kuulub hagejale tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist, kuid tagastatav

summa on 375 eurot, mitte 450 eurot, kuna hageja on tasunud riigilõivu summas 750 eurot. Riigilõiv summas 150 eurot ja 400 eurot on tasunud hageja esindaja Kaimo Räppo Advokaadibüroo OÜ 31.08.2015. a ja riigilõivu summas 200 eurot 14.09.2015. a. Seega jätab kohus rahuldamata hageja JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihalduri (esindaja vahendusel) avalduse riigilõivu tagastamiseks summas 75 eurot. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb tagastada 1⁄2 riigilõivust, s.o 375 eurot riigilõivu tasunud isikule, s.o Kaimo Räppo Advokaadibüroo OÜ-le. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.