Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.02.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-6481
Tsiviilasi
JK hagi MK vastu ühisomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.11.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JK apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant JK (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kunnar Korsten Kostja/vastustaja MK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reet Vokk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 24.11.2015 otsuse resolutsioon jätta muutmata, arvestades käesolevas lahendis esitatud põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.28.04.2015 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu ühisomandi lõpetamiseks. Hageja ja kostja on Tallinnas Lasnamäel XXXXXXX XX XX-XX (kinnistu number XXXXXXX) asuva korteri ühisomanikud. Pooled said eelnimetatud korteri ühisomanikeks 15.01.2015 pärimise teel peale NK surma. Kumbki korterit ei kasuta. Hageja tegi kostjale 18.03.2015 tähitud postiga ettepaneku ühisomandi lõpetamiseks. Kostja on ettepaneku 26.03.2015 kätte saanud, kuid ei ole hagejale ettepaneku osas vastanud. Kostja keeldub omapoolsete toimingute tegemisest, mille tagajärjel kannab hageja kahju (maksude maksmise ning asja kulumise näol). Kostja vastuseisu tõttu kokkuleppelisele lahendusele oli vajalik hagi esitamine kohtusse. Hageja palus lõpetada poolte ühisomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX kantud kinnistu suhtes asukohaga XXXXXXX XX-XX, Tallinn ning müüa kinnistu enampakkumisel jagades saadud raha ühisomanike vahel võrdselt. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja ei nõustunud hagejaga, et kostja ei ole vastanud hageja ettepanekule kohtuväliseks lahenduseks. Kostja lepinguline esindaja Reet Vokk suhtles isiklikult hageja esindajaga, selgitades, et kostjal on huvi kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et see jäetakse kostja omandisse. Kuna korteriomand on koormatud hüpoteegiga ja tagab hageja poja laenu, siis palus kostja esindaja hageja esindajal täpsustada AS-ile Swedbank võlgnetava laenusumma jääki. Hageja esindaja pidi kostjaga ühendust võtma, kuid tulemustest kostjat ei teavitatud, vaid esitati kohtule hagi. Kostjal ei ole vastuväiteid kaasomandi lõpetamise osas, kuid läbirääkimiste objektiks oleks olnud erinevate võimaluste kaalumine ja sellega kaasomanike huvide arvestamine ja kaalumine. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda, kuna kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust kohtumenetluse alustamiseks.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja esindaja ei ole tõendanud oma volitusi. Nimelt peale kostja väidetavalt esindajalt Reet Vokilt hageja ettepanekule 07.04.2015 vastuse saamist palus hageja esindaja sama kuupäeva kirjaga esitada R.Vokil volitus kostja nimel läbirääkimisteks. 13.04.2015 kirjas juhtis hageja tähelepanu, et siiani ei ole volikirja saadetud. 28.04.2015 esitas hageja kohtusse hagi. 05.05.2015 edastas R.Vokk volikirja. Eeltoodust nähtub, et hageja on teinud kõik endast oleneva jõudmaks kohtuvälise lahendini asjas. Hageja on juhtinud korduvalt tähelepanu, et kostja väidetav esindaja ei ole esitanud volikirja. Kostja väidetav esindaja esitas volikirja rohkem kui kuu hiljem selle saamisest, kusjuures esitamata on edasivolitamise õigusega volikiri
(kostja esitatud 01.04.2015 volikirjast nähtuvalt on see antud JK poolt, keda on volitanud kostja notari poolt tõestatud volikirja alusel).
4.15.09.2015 kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks. Kostja nõustus tasuma 50% riigilõivust ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja soovis, et kostja tasub 50% riigilõivust ja hüvitab hageja menetluskulud. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 24.11.2015 õigeksvõtul põhineva otsusega hagi ning lõpetas hageja ja kostja ühisomandi Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu suhtes asukohaga XXXXXX XX-XX Tallinnas ja määras müüa kõnealune kinnistu avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha ühisomandike vahel võrdselt. Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lõike 6 ja § 162 lõigete 1 ja 4 alusel poolte endi kanda ja mõistis kostjalt hagejale välja pool tasutud riigilõivust so 150 eurot. Kohus leidis, et kuna kostja ei võtnud hagi kohe õigeks ning ühisomandi lõpetamine on mõlema poole huvides, siis tuleb kostjalt välja mõista pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja menetluskulud jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
6.21.12.2015 esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning palub teha selles osas uus otsus, millega jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
7.Kohus on menetluskulude jaotamisel lähtunud TsMS § 168 lõikest 6 ja § 162 lõigetest 1 ja 4. Kohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 442 lõiget 8. TsMS § 168 lõige 6 võimaldab jätta menetluskulud vaid hageja, mitte poolte kanda. Kohtul puudus alus jätta menetluskulud poolte kanda, millist olukorda reguleerivad TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral, millega antud juhul tegemist ei olnud, ja § 162 lõige 4, millele kohus ka viidanud on, kuid mille kohaldamise aluseks olevat äärmist ebaõiglust või ebamõistlikkust ei ole kohus otsuses käsitlenud ega tuvastanud.
8.Kohus rahuldas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Sellises olukorras reguleerib menetluskulude jaotust erinormina TsMS § 168 lõige 6, mille kohaldamise eeldusteks on asjaolud, et kostja võtab hagi kohe õigeks ning ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja hinnangul kumbki eeldus täidetud ei ole. Hageja püüdis kostjaga saavutada kohtuvälist lahendust, saates kostjale 18.03.2015 vastava ettepaneku. Kostja on hageja ettepaneku 26.03.2015 kätte saanud, kuid ei ole hagejale selle osas vastanud. Kohtueelselt suhtles hageja esindajaga isik, kes väitis enda olevat kostja lepinguline esindaja, kuid ei suutnud vaatamata hageja korduvatele palvetele oma volitusi tõendada. Seega ei olnud hagejal ja tema esindajal muud võimalust kui esitada kohtusse hagi. Eeltoodu põhjal ei saa asuda seisukohale, nagu ei oleks kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja sai hagi kätte 21.05.2015 ega võtnud hagi kohe õigeks, mis on TsMS § 168 lõike 6 kohaldamise eelduseks, vaid alles 15.09.2015 toimunud teisel kohtuistungil.
10.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
11.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 punktile 21 tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendamise teel tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava otsuse resolutsiooni tühistamiseks ega muutmiseks. TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab maakohtu otsust ainult menetluskulude jaotuse osas.
12.Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtu otsusest ei ole kohtu napi põhjenduse tõttu selgelt aru saada, millist õigusnormi ning millistel põhjendustel on kohus menetluskulude jaotamisel kohaldanud. Otsuse resolutsiooni menetluskulude jaotuse osas on kohus määranud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, viidates nii TsMS § 168 lõikele 6 kui ka § 162 lõigetele 1 ja 4, ning mõistnud kostjalt hagejale välja poole riigilõivust. Otsuse põhjendustes on kohus viidanud TsMS § 168 lõikele 6 ja § 162 lõikele 1. Samas võib kohtu põhjendusest koosmõjus eelviidatud sätetega (sh resolutsioonis viidatud TsMS § 162 lõikega 4) aru saada, et esmalt on kohus leidnud, et menetluskulude jaotusel hagi õigeksvõtu puhul kuulub erisättena kohaldamisele TsMS § 168 lõige 6. Kuivõrd aga kostja kohe hagi õigeks ei võtnud, ei saa antud juhul sellest sättest kulude jaotamisel lähtuda. Muid erisätteid, mis reguleeriks menetluskulude jaotust hagi õigeksvõtu puhul, sh olukorras, kus kostja ei võta hagi mitte kohe õigeks, vaid menetluse käigus hiljem, seaduses ei ole. Sellisel juhul, nagu ka maakohus on õigesti viidanud, kohaldub menetluskulude jaotuse üldreegel, mis on sätestatud TsMS § 162 lõikes 1. Samas võib kohtu põhjendusest, mille kohaselt on ühisomandi lõpetamine mõlema poole huvides, aru saada, et menetluskulude kostja kanda jätmine oleks kohtu hinnangul viimase suhtes äärmiselt ebaõiglane, mistõttu on kohus TsMS § 162 lõike 4 järgi (milline säte on küll põhjendustes jäänud ekslikult ära märkimata, kuid nagu eelnevalt märgitud, on ära toodud resolutsiooni menetluskulude jaotuse osas) otsustanud jätta kulud poolte kanda. Kolleegium märgib, et selline otsustus on kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-70-10 leidnud samuti, et kuna kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte kanda (viidatud lahendis küll TsMS § 163 lõike 1 alusel, kuna hagi rahuldati osaliselt; antud juhul rahuldati hagi täies ulatuses, seega kuulub kohaldamisele 162 lõige 4). Sama loogikaga on kooskõlas ka maakohtu otsustus mõista kostjalt hagejale välja pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust.
13.Seoses kaebuse väidetega, et hagejal ei olnud kavatsust pöörduda kohtusse, vaid ta oli probleemi lahendamiseks valmis kohtuväliselt, ning et ta pöördus kohtusse viimase abinõuna, kui talle oli selge, et küsimust ei ole võimalik lahendada kohtuväliselt, märgib kolleegium järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja tõepoolest pöördunud kohtuväliselt ühisomandi lõpetamise küsimuses kostja poole (hageja 16.03.2015 ettepanek, t lk 10). Kostja esindaja on hageja esindajale 07.04.2015 vastanud (e-kiri t lk 28), soovides täpsustada kõnealusele korteriomandile seatud hüpoteegiga seotud küsimusi. Seejärel on kostja esindaja palunud hageja esindajal edastada volikiri (07.04.2015 e-kiri, t lk 29). Hageja 23.07.2015 menetlusdokumendi järgi on hageja veel ka 13.04.2015 juhtinud kostja esindaja tähelepanu asjaolule, et siiani pole volikirja saadetud. 05.05.2015 on kostja esindaja esitanud volikirja (e-kiri t lk 30). Eeltoodust nähtuvalt on hageja püüdnud kostjaga saavutada kohtuvälist lahendust, kuid kostja nimel
hageja ettepanekule vastanud esindaja esindusõiguse tõendamatuse tõttu on pöördunud siiski hagiga 28.04.2015 kohtusse. Kolleegiumile jääb arusaamatuks, miks hageja esindajal tekkis üldse kahtlus kostja esindaja esindusõiguses olukorras, kus kostjale isiklikult adresseeritud (ja tähitud kirjaga kätte toimetatud) ettepanekule on vastanud kostja esindajana Reet Vokk. R.Voki puhul on tegemist kohtule ning eeldatavalt ka kostjale teadaoleva esindajaga, mistõttu ei oleks antud juhul põhjendatud ka (võimalikud) kahtlused esindaja isikus. Samuti nähtub kostja esindaja 07.04.2015 vastusest, et ta on käesoleva asja asjaoludega kursis ning kostja oli valmis asjas kokkuleppelisele lahendusele jõudma, soovides täpsustada vaid hüpoteegiga seotud küsimusi. Arvestades kõiki eelnevaid asjaolusid ning pooltevahelist suhtlust kogumis, ei nõustu kolleegium hageja väitega, et kohtusse pöördumine oli nö hageja viimane abinõu ja et kohtusse pöördumise ajaks (so 28.04.2015) oli tekkinud olukord, kus küsimust ei ole võimalik lahendada kohtuväliselt. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus ühtlasi, et menetluskulude poolte kanda jätmine ei ole ka ebaõiglane hageja suhtes TsMS § 162 lõike 4 järgi.
14.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates. TsMS § 174 lõigete 1 ja 3 alusel tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulude rahaline suurus. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastustaja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Tsiviilasja materjalidest samuti vastustajal apellatsioonimenetluses kulude tekkimist ei nähtu (TsMS § 174 lõike 1 viimane lause). Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.