OÜ Aktiva Finants hagi Veronika Talve vastu võlanõudes
Tsiviilasja hind
1299 eurot 34 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150), lepinguline esindaja Kadri Timuska (epost: [email protected]) kostja: Veronika Talv (isikukood XXX, elukoht XXXX)
Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Veronika Talve vastu Tele2 Eesti AS-iga 05.04.2014 sõlmitud liitumislepingu nr 30108168 alusel võla väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Veronika Talvelt OÜ Aktiva Finants kasuks:
2.1.põhivõlg 514,48 eurot ja viivis 14.10.2015 seisuga 277,82 eurot, kokku 792,3 eurot;
2.2.viivis perioodi 15.10.2015 kuni 09.02.2016 eest 90,29 eurot;
2.3.viivis 0,15% päevas põhivõlalt alates 10.02.2016 kuni põhivõla täitmiseni, kuid mitte enam kui 146,37 eurot.
3.Jätta välja mõistmata Veronika Talvelt OÜ Aktiva Finants kasuks ühe arve edastamise tasu 0,58 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulu 134,61 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 79% kostja kanda ja 21% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
7.Välja mõista Veronika Talvelt menetluskulu 217,25 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
8.Veronika Talvel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
11.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale
12.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV OSA
13.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 14.01.2016 (lk 62). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
15.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja Veronika Talv (kostja) 05.04.2014 liitumislepingu nr 30108168. Kostjal oli 24-kuuline teenuse kasutamise kohustus ja kohustus tasuda osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu 28.07.2014 ühepoolselt üles kostja võlgnevuse tõttu. Tele2 Eesti AS loovutas 28.05.2015 oma nõude OÜ-le Aktiva Finants (hageja). Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse telekommunikatsiooniteenuste eest summas 161,58 eurot, tasu arvete edastamise eest 3,48 eurot, võlgnevuse sissenõudmise kulu 134,61 eurot ja leppetrahvi 350 eurot, kokku 649,67 eurot (põhivõlg). Hageja märkis, et leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks kostjale antud seadme maksumust, mille eest kostja on jätnud tasumata. Samuti palub hageja välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 350,82 eurot ja jooksva viivise 0,15% põhinõudelt alates 15.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni, mille tasumist hageja nõuab kuni 298,85 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Samuti palub hageja mõista välja väljamõistetavatelt
menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS-i vahel 05.04.2014 sõlmitud liitumislepingut lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingu lahutamatuks lisaks olevate Tele2 teenuste kasutamise tingimuste, arveldusteenuste hinnakirja ning Chilli paketi tingimuste näol tegemist tüüptingimustega.
17.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 (lepingu sõlmimise ehk 05.04.2014 ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt) nägi ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
18.Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 649,67 eurot, mis ei sisalda viivist. Põhivõlgnevus koosneb telekommunikatsiooniteenuse võlgnevusest 161,58 eurot, arvete edastamise tasust 3,48 eurot, tahvelarvuti maksumust 350 eurot (arvel nr 43407002 märgitud leppetrahv) ja võlgnevuse sissenõudmise kulust 134,61 eurot (arvel nr 43634421 märgitud võlgnevuse sissenõudmine). Kohus leiab, et Tele2 Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8 koosmõjus arveldusteenuste hinnakirjaga, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud (mille suurus on hinnakirja järgi 22% + km), mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti AS-i esindajana tegutsevate isikute teenuste eest, on tühine, sest sellise võlgnevuse sissenõudmise kulu määraga on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kohus on seiskohal, et võlgnevuse sissenõudmise kulu 134,61 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine.
19.Kohus leiab, et hageja arvete edastamise tasunõue ei ole täies ulatuses põhjendatud ja see tuleb jätta osaliselt rahuldamata. Hagiavaldusest nähtub, et ühe arve edastamise tasu suurus on 0,58 eurot (3,48 eurot / 6 arvet). Hagiavalduses märgitu järgi on 01.10.2014 saadetud arve nr 43921976 summa 0,58 eurot, st teenustasu 0 eurose arve eest. Hageja ei ole selgitanud, miks oli pärast lepingu lõppemist arve nr 43921976 saatmine vajalik. Seega peab kohus põhjendatuks hageja arvete edastamise tasu nõuet summas 2,9 (0,58 eurot x 5 arvet) eurot.
20.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 514,48 eurot (649,67-134,61 - 0,58= 514,48).
21.Eeltoodust tulenevalt väheneb ka sissenõutavaks muutunud viivis (hageja on arvestanud viivist summalt 649,67 eurot alates 19.10.2014 kuni 14.10.2015) ning põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista 14.10.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 277,82 eurot (514,48 eurot × 360 päeva × 0,15%). Arvestades hagiavalduses märgitut, et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka lisanduv viivis 0,15% päevas põhinõudelt 514,48 eurot alates 15.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 236,66 eurot.
22.Arvestades seda, et kohus arvutab kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga välja väljamõistetava viivise suuruse, tuleb perioodi 15.10.2015 kuni 09.02.2016 eest mõista välja viivis summas 90,29 eurot (514,48 eurot × 117 päeva × 0,15%). Seega ei või alates 10.02.2016 põhivõlalt arvestatava jooksva viivise suurus olla suurem kui 146,37 eurot.
23.Eeltoodut arvestades kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt.
24.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 79% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja 21% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
25.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot, millest riigilõiv on 200 eurot ja lepingulise esindaja kulu mõistlikus ja põhjendatud ulatuses 75 eurot. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja kasuks kostjalt välja menetluskuluna 217,25 eurot (79% 275 eurost).
26.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 217,25 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.