Jätta maakohtus A.F.i, M.F.i ja T.F.i poolt kantud menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud A.F.i kanda.
4.Mõista välja A.F.ilt 600 (kuussada) eurot M.F.i ja T.F.i
kasuks võrdsetes osades M.F.i ja T.F.i ringkonnakohtus kantud õigusabikulude katteks. Edasikaebamise kord
poolt
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.F. esitas 01.09.2014.a Viru Maakohtule hagi M.F.i ja T.F.i vastu kaasomandi jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostjad oma isa A.F.i pärijateks. Pooled pärisid pärandaja vara, milleks on XXX vallas asuv kinnistu nr XXX, mis koosneb viiest maatükist: Kauksi külas pindalaga 17 909 m2, Kuru külas pindalaga 2515 m2, teine maatükk Kuru külas pindalaga 11,93 ha, kolmas maatükk Kuru külas pindalaga 10 118 m2, neljas maatükk Kuru külas pindalaga 2,79 ha. Maatükil Kuru külas pindalaga 2,79 ha asub pärandaja poolt ehitatud elamu. Ülejäänud maatükid on kaetud metsaga. Kostjad tegelevad metsa langetamisega hagejaga kooskõlastamata ning metsamüügist saadud raha jagavad omavahel. Avaldaja sündis ja elas nimetatud elamus kuni 2000.a-ni. Peale vanemate abielu lahutamist kolis hageja koos emaga elama Soome. Hageja soovib asuda elama isamajja. Kostjad selles majas ei ela ega kasuta seda eluasemena. Maja laguneb ja vajab remonti. Hageja ettepanek kaasomandi jagamiseks on järgmine: Hagejale jäävad kaasomandist maatükid: Kauksi külas pindalaga 17 909 m2 (nr XXXX) ja Kuru külas pindalaga 2,79 ha (nr XX) asuvast maatükist osaliselt ehitusalune maa 351 m2, looduslikku rohumaad 800 m2, metsamaad 1300 m2, muud maad 1000 m2. Kokku soovib hageja nimetatud maatükist elamut ja maad 6251 m2. Ülejäänud maad hageja ei soovi. Kostjatele jäävad kaasomandist ühisomandisse maatükid Kuru külas pindalaga 2515 m2 (nr XXX), pindalaga 11,93 ha (nr XXX) ja pindalaga 10 118 m2 (nr XXX).
2.Kostjad ei vaielnud vastu kaasomandi lõpetamise nõudele, kuid ei nõustunud hageja pakutud kaasomandi jagamise viisiga. Kostjad vaidlustasid osaliselt hageja esitatud faktiväited. Kinnistul asuva metsa ülestöötamine toimus enne poolte isa surma. Isa tegutses FIE-na ning metsa töötati üles tema kui metsaomaniku huvides kehtiva metsamajandamise kava ning väljastatud metsateatise alusel. Hageja soov tulla Soomest Eestisse elama on hüpoteetiline ega ole tõsiselt võetav. Osaliselt on vale hageja väide, et ta sündis ja elas kinnistul ajavahemikul 1987-2000 ja soovib tagasi pöörduda isamajja, ning et kostjad maja elamiseks ei kasuta. Hageja elas selles majas ca 5 aastat ja isa eluajal külastas ta isa lühiajaliselt. Kostjad on selles majas elanud alates maja omandamisest, sh on majas elanud kostjate perekonnaliikmed. Kostjad veetsid kuni isa surmani enamuse ajast isamajas, isa vajas abi ning korrashoidu vajas ka majapidamine. Peale isa surma
elab majas kostja T.F.. Emotsionaalne side elamuga on just kostjatel. Elamut kasutab aktiivselt ka kostja M.F., kes tegeleb kutselise kalapüügiga Peipsi järvel. T.F. on piiratud töövõimega ja tegutseb FIE-na küttepuude tootmisega, mis on tema peamine sissetulekuallikas. Kostjad on viimased aastad kinnistut ja elamut hooldanud. Kostjate äritegevusega seoses on neil kinnistul ka vajalikud seadmed, s.o hoiukoht küttepuude saagimiseks ja lõhkumiseks, kalapüügivahendid, sh mõrrad, paat, lumesaanid. Kostjad vajavad kinnistut igapäevaselt ka seoses oma kutsetegevusega. Kostjad nõustuvad, et elamu vajab remonti, lisaks on vaja põllumajanduslikel eesmärkidel töödelda põllu- ja rohumaad ja kostjad kavatsevad jätkata isa poolt teostatud põllutöid ning remontida maja. Põllumajandustegevus nõuab pikaajalist finantsinvesteeringut ja on töömahukas, kuid olukorras, kus maa saatus on ebaselge, ei saa kostjad seda endale lubada.
3.M.F. ja T.F. esitasid 24.10.2014.a vastuhagi, milles palusid lõpetada hagejate (vastuhagis) ja kostja kaasomand/ühisomand Ida-Virumaal XXX vallas asuvale kinnistule registriosa nr XXX selliselt, et vastuhagejate ühisomandisse jääb nimetatud kinnistu ja nad kohustuvad hüvitama kostjale 18 500 eurot. Vastuhagejad palusid kohustada kostjat andma vajalikud nõusolekud kaasomandi jagamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks, samuti asendada kostja nõusolek eelnimetatud tahteavaldus kohtuotsusega. Kostjad põhjendasid hüvitise suurust vastuhagis kostja A.F.i tellitud Ober-Haus Kinnisvara hindamisaktis toodud kinnistu turuväärtusega 55 500 eurot, millest 1/3 on 18 500 eurot.
4.A.F. vaidles vastuhagis pakutud kaasomandi jagamise ettepanekule vastu. Vastuhagis hagejatel on mõlemal olemas elukoht Eestis, s.o korterid Kohtla-Järvel, kus nad perega elavad. Vastuhagis kostjal Eestis eluase puudub.
5.A.F. pakkus kompromissi, mille kohaselt kostjad maksaksid hagejale osalise omandikaotuse hüvitisena 25 000 eurot uue maja ehitamiseks ja hageja omandisse jääks 0,9 ha maad. Kostjad leidsid, et tulenevalt poolte vahelistest teravatest suhetest ei ole mõistlik, et hageja laseb ehitada uue elamu vana elamu (mida kostjad kasutavad) vahetusse lähedusse. Uue elamu mujale rajamine ei ole võimalik, sest ülejäänud maa puhul on tegemist metsamaaga.
MAAKOHTU LAHEND
6.Viru Maakohus rahuldas 16. jaanuari 2015.a otsusega A.F.i hagi osaliselt ja lõpetas A.F.i, T.F.i ja M.F.i ühisomandi. Kohus jättis kinnistu registriosa numbriga XXX T.F.i ja M.F.i kaasomandisse 1⁄2 mõttelistes osades. Kohus luges kinnistu väärtuseks 55 500 eurot ning mõistis T.F.ilt ja M.F.ilt võrdsetes osades A.F.i kasuks välja rahalise hüvitise summas 18 500 eurot. Maakohus asendas kohtuotsusega A.F.i nõusoleku kinnistusregistri kande muutmiseks. Maakohus asus seisukohale, et hagi tuleb osaliselt rahuldada ühisomandi jagamise nõude osas, kuid lähtuda tuleb vastuhagis toodud ühisomandi jagamise viisist. Maakohus leidis, et kinnistul asuvat elamut kasutab alalise elukohana kostja T.F. oma perega, kostjatel on nimetatud kinnistu omamisega seotud kummalgi oma toimiv äritegevus: küttepuude tootmine ning kalapüük. Hageja side kinnistuga on emotsionaalne ning tuleneb lapsepõlve veetmistest selles elukohas ning isa külastamisest. Maakohus selgitas, et hageja pakutud viis ühisomandi jagamiseks eeldab, et hageja eelnevalt selgitab, kas selline kinnistu jagamine (Kuru külas pindalaga 2,79 ha (nr XX) asuvast maatükist osaliselt ehitusaluse maa 351 m2, loodusliku rohumaa 800 m2, metsamaa 1300 m2, muud maad 1000 m2, kokku nimetatud maatükist elamu ja 6251 m2 maa eraldamine kogu kinnistust on maakorralduslikult võimalik kinnistu (sh maaüksuste) kasutamise sihtotstarvet ja teiste ühisomanike ja naaberkinnistuste omanike huve kahjustamata.
Maakohus asus seisukohale, et hagi rahuldamisega A.F.i pakutud viisil oleks omandikaotusest tulenev kahju kostjatele oluliselt suurem kui kahju, mis tekib siis kui A.F. omandi kaotab. A.F.i omandikaotuse hüvitist on võimalik suhteliselt täpselt hinnata tema enda poolt tellitud kinnistu hindamisakti alusel. Kostjate puhul tuleks lisaks sellele hinnata ka elukoha kaotusest tulenevat kahju, mõjusid kostjate äritegevusele seose omandi kaotusega. Maakohus lõpetas poolte ühisomandi. Arvestades ühisomandi osade suurusi ja seda, et tõendamist ei ole leidnud A.F.i tähelepanuväärivad erihuvid ühisvara osas, elamut kasutab oma elukohana kostja T.F. ning kostjatel on kinnistu omamisega seotud ärihuvid, mis on nende peamiseks sissetulekuallikaks, jättis kohus vaidlusaluse vara kostjate (vastuhagejate) kaasomandisse ning mõistis kostjatelt võrdses osas hageja kasuks omandikaotuse hüvitamiseks välja hüvitise summas 18 500 eurot. Maakohus leidis, et ühisomandi jagamine toimus kõikide ühisomandike huvides ning jättis sellest lähtuvalt menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.A.F. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist. Apellant palub saata tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks. Alternatiivselt palub apellant teha asjas uus otsus, millega 1) lõpetada hageja ja kostjate kaasomand kinnistule registriosa nr-ga XXX; 2) jagada hageja ja kostjate kaasomandis olev kinnistu registriosa nr-ga XXX reaalosadeks järgmiselt: a) hageja ainuomandisse jääb maatükk katastritunnusega nr XXXX ja osa maatükist katastritunnusega nr XX – maatükil paiknevad hooned ja 6251 m2 maad maja ümber; b) kostjate kaasomandisse jäävad ülejäänud maatükid katastritunnustega nr 22401:004:0601, nr XXX ja nr 22401:004:0596 ning ja osa maatükist katastritunnusega nr XX, v.a maatükil paiknevad hooned ja 6251 m2 maad maja ümber; 3) asendada kohtuotsusega kostjate nõusolekud kinnistu registriosa nr-ga XXX jagamiseks ja kahe uus kinnistu loomiseks vastavalt eelmärgitud kinnisasja jagamise ettepanekule. Teise alternatiivina palub apellant lõpetada hageja ja kostjate kaasomand, jagades kaasomandis olev kinnistu registriosa nr-ga XXX reaalosadeks järgmiselt: a) hageja ainuomandisse jäävad maatükid katastritunnustega nr XXXX ja nr XX; b) kostjate kaasomandisse jäävad ülejäänud maatükid ehk maatükid katastritunnustega nr XXX, nr XXX ja nr XXX. Apellant palub asendada kohtuotsusega kostjate nõusolekud kinnistu registriosa nr-ga XXX jagamiseks ja kahe uue kinnistu loomiseks vastavalt eeltoodud jagamisettepanekule. Apellant täpsustas oma nõude sõnastust. Alternatiivses ettepanekus palub hageja jagada kaasomandi maatükkide (katastriüksuste) kaupa. Selline kohtuotsuse resolutsioon on kergesti täidetav, kuna iga maatükk on konkreetse katastritunnusega. Apellant palub jätta mõlema poole menetluskulud kõikides kohtuastmetes kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mis tõid kaasa ebaõige kohtulahendi. Maakohtu otsus on üllatuslik ning maakohus on rikkunud selgitamiskohustust;
2) ei esindanud kohtumenetluses hagejat advokaat ning hageja esitatud hagi õiguslikud põhjendused on puudulikud. Hagejale oleks tulnud anda võimalus oma hagi täiendada ning esitada alternatiivne nägemus kinnisasja jagamise võimaluste kohta; 3) on hageja arutanud kinnistu jagamisega seonduvat 2014.a suvel XXX valla ametnikega, kes olid seisukohal, et kinnistu jagamine on võimalik. Hageja oleks saanud küsida vallast ametlikku seisukohta. Kohus sellise tõendi esitamise vajadusele tähelepanu ei juhtinud. Tegemist on rikkumistega, mida ringkonnakohtul pole võimalik ise kõrvaldada; 4) on hageja arvestanud kostjate emotsionaalset sidet kinnistuga, kuid kostjad ignoreerivad hageja emotsionaalset sidet kinnistuga, s.o hageja soovi elada ning viibida oma sünni- ja lapsepõlvekodus. Tegemist on asjaoluga, mille mittearvestamist ei ole maakohus oma otsuses põhjendanud; 5) on ebaõige ja vastuolus kogutud tõenditega maakohtu järeldus, et T.F. koos perega kasutab kinnistut alalise elukohana. T.F. elab XXXXX ning äriregistri andmebaasi kohaselt on ka FIE T.F.i tegevuskohaks korter asukohaga XXXXXX; 6) ei ole võimalik kinnistul elamist tõendada fotodega. Puudub vaidlus, et 2014.a suvel on nii hageja kui ka kostjad vaidlusalusel kinnistul viibinud. Kohtule esitatud tõenditega pole tõendatud, et kumbki kostjatest vaidlusalusel kinnistul püsivalt viibiks ehk seal elaks; 7) on kostjad oma 24.09.2014.a vastuses möönnud, et vaidlusalusel kinnistul paiknev hoone on halvas seisukorras ja vajab remonti. Kostjad elavad XXX asuvates korterites, mis on kostjate ainuomandis. T.F.ile kuulub korter asukohaga XXXX ning M.F.ile kuulub korter asukohaga XXX. Kostjad ei ole nimetatud fakte ka vaidlustanud. Maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8; 8) on hageja jaoks oluline kinnistul paikneva maja saamine enda ainuomandisse, kuna hagejal puudub Eestis muu elukoht. Kaasomandi lõpetamine hageja soovitud viisil ei takista kostjatel kalastamise hobiga tegelemist või suvel küttepuude valmistamist. Hageja ettepaneku kohaselt jääks Peipsi järve ääres paiknev maatükk katastritunnusega nr XXX kostjate kaasomandisse; 9) ei ole maakohus mh arvestanud ajaoluga, et kostjad on korduvalt väljendanud oma negatiivset suhtumist hagejasse ning selgelt öelnud, et ei soovi hagejat kinnistu läheduses näha. Maakohus on ignoreerinud asjaolu, et hageja on pidevalt kinnitanud valmidust lubada kostjatel kinnistul viibida ka kaasomandi lõpetamise järgselt, kuid kostjate eesmärgiks on, hageja emotsionaalsest sidemest kinnistuga hoolimata, muuta võimatuks tulevikus hageja poolt oma lapsepõlvekoduks oleval kinnistul viibimine; 10) on maakohtu poolt määratud viisil kaasomandi lõpetamine ebamõistlik mh põhjusel, et kostjad on korduvalt kinnitanud, et neil puudub majanduslik võimekus koheselt hagejale hüvitis tasuda. Seega on maakohus jaganud kinnistu viisil, mille täitmine pole kostjate majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik ja toob suure tõenäosusega kaasa kohtutäituri poolt kostjate ainuomandisse jäetud kinnistu sundvõõrandamise enampakkumisel. Sellele viitab mh T.F.i maksuvõlg.
11.Vastustajad on seisukohal, et Viru Maakohtu kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik ning apellandi väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ega apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Vastustaja jääb eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Ükski väidetav maakohtu rikkumine ei annaks alust teha asjas teistsugune kohtulahend. Vastuse kohaselt:
1) on apellandi ainsaks huviks kinnisasja jagamisel saada endale hoonete alune kinnisasja osa. Vastustajatele pakutakse hüpoteetilist võimalust ka peale kaasomandi jagamist kasutada seda kinnisasja osa. Arvestades poolte vahelisi suhteid ei ole apellandi ettepanekud tõsiseltvõetavad ega reaalsed; 2) on väidetavalt arvestamata jäetud asjaolud apellandi poolt moonutatud. Maakohus on oma piisavalt seisukohti põhjendanud ning arvestanud osaliste väiteid ja tõendeid, samuti faktilisi asjaolusid, millistest tuleneb kaasomanike huvi asja omandi vastu; 3) oleks kinnisasja reaalosadeks jagamine poolte suhteid ja senist läbisaamist arvestades ebamõistlik ja kaasomanike huvide vastane; 4) on moonutatud apellandi väited emotsionaalsete seoste kohta kinnistuga (sünni- ja lapsepõlvekodu). Kinnistule asuti elama 90-ndate aastate alguses ning apellant elas kinnistul mõne aasta. Vastustajad on tihedalt seotud antud kodukohaga tänaseni; 5) ei ole vastustajad kunagi eitanud ega varjanud korteriomandite olemasolu; 6) ei ole M.F. väitnud, et vaidlusaluse kinnistu puhul on tegemist tema alalise elukohaga. M.F.i põhiline aastaringne majandustegevus (küttepuude tootmine) toimub kinnistul ning alaliselt kasutab ta (koos pereliikmetega) elamut suvel suvekoduna; 7) on FIE T.F. aadressiks äriregistris märgitud korteriomandi aadress, kuid see ei ole tegevuskoht vaid kontaktaadress, millisele edastatakse ametlik kirjavahetus. FIE T.F.i majandustegevuseks on kutseline kalapüük Peipsi järvel. Seega on nimetatud tegevusalad vastustajate põhitegevusalaks ning elatusallikaks; 8) ei eita vastustajad, et kinnistul paiknev hoone on halvas seisukorras ja vajab remonti, kuid see ei anna alust järeldada hoone kasutamise võimatust. Hoone on elamiskõlblik ja see on mh näha ka fotodelt; 9) hoiavad vastustajad kinnistul kõiki majandustegevuseks vajalike seadmeid ja tarvikuid (lisaks elu- ja viibimiskohana kasutusele); 10) on eksitav väide, nagu võimaldaks Peipsi järve ääres paikneva maatüki katastritunnusega nr XXX kostjate omandisse jätmine jätkata kalastustegevust. Ehituskeeluvööndis asuv maatulundusmaa sihtotstarbega maatükk on omanikele kasutu, st liivaluitelt järveni ulatuval maaüksusel on lubamatu igasugune majandustegevus, ehitamine jne; 11) on vastustajad järjepidevalt väitnud, et nad tasuvad hüvitise 2 kuu jooksul ja kinnitavad jätkuvalt et on võimelised mõistliku aja vältel hüvitise tasuma; 12) selgitas maakohus korduvalt hageja esindajale, tõendamise vajalikkust ja nõude perspektiive, sh nõude selgitamise vajadust. Maakohus tegi kõik endast oleneva, sh andes täiendavalt pooltele toiminguteks aega; 13) ei nõustu vastustajad ühisomandi jagamisega apellandi ettepanekute kohaselt. Apellandi ettepanekud ja uus nõue tahteavalduste asendamiseks on apellatsioonastmes lubamatud; 14) on väide, et kohaliku omavalitsuse ametnikud peavad kinnistu jagamist võimalikuks, esitatud hilinemisega ning lisaks ka asjakohatu ning paljasõnaline; 15) isegi kui apellant oleks tõendanud ja näidanud ära hoonetealuse kinnistuosa reaalosana eraldamise maakorraldusliku võimalikkuse, puudub selliseks jagamiseks apellandi ülekaalukas huvi. Sellisest jagamisest tulenev vastustajate huvide kahjustamine oleks ebaproportsinaalne. Hoonete aluse maaüksuse reaalosadeks jaotamine saaks kõne alla tulla erandolukorras ning tekkivad maaüksused peaksid võimaldama iseseisvat sihtotstarbelist funktsioneerimist. Antud juhul ei ole nimetatud toiming võimalik;
16) jääb vastustajatele selgusetuks, kuidas oleks kinnisasja reaalosadeks jagamise korral tagatud osade võrdsus või millisel alusel tuleb sellest kõrvale kalduda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et hageja (apellandi) ja kostjate (vastustajate) ühine omand kinnistule registriosa nr-ga XXX on tekkinud pärimise teel. Tulenevalt PärS §-st 147 kuulub kinnisasi pärandvarana kaaspärijatele ühiselt (pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Mõlemad pooled on seisukohal, et nende ühine omand tuleb lõpetada, kuid selliselt, et T.F. ja M.F. jääksid endiselt nende omandisse määratavate kinnistuosade kaasomanikeks.
13.Kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Oma 16. jaanuari 2015.a otsuses valis maakohus kostjate poolt vastuhagis pakutud viisi. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKo nr 3-2-1-45-06 p 20, nr 3-2-1-65-10 p 21). Seejuures peab kaasomandi lõpetamine toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Seega tuleb ringkonnakohtul apellatsioonkaebust lahendades kontrollida, kas kaasomandi lõpetamine olnuks maakohtu menetluses esile toodud seisukohti ja põhjendusi arvestades võimalik ka hageja (apellandi) huve vähem koormaval viisil. Maakohtu otsuse tulemusena kaotab apellant, lähtudes vastuhagis nõutud kaasomandi lõpetamise viisist, omandi täielikult, saades selle eest hüvitisena 18 500 eurot. Samas ei kaota enda omandit ülejäänud kaks kaasomanikku, kes soovivad ka edaspidi jätkata omandi teostamist ühiselt.
14.Hageja (apellant) on soovinud kaasomandi jagamist selliselt, et tema ainuomandisse jääks katastriüksus numbriga XXXX (pindalaga 17 909 m2 metsamaa) ning sellele lisaks kas tervikuna maaüksus katastrinumbriga XX (pindalaga 2,79 ha, sh õuemaa 0,28 ha), või alternatiivselt tuleks nimetatud maaüksus omakorda tükeldada, moodustades uued kinnistud ning jätta hageja (apellandi) ainuomandisse see osa kinnistust, millel paiknevad hooned (elumaja ja kõrvalhooned). Apellant on seega soovinud kinnistu jagamist üksnes selliselt, et tema ainuomandisse jääks katastriüksusel nr XX paiknevad olemasolevad hooned koos nende aluse maaga. Samas on ka kostjad (vastustajad) soovinud säilitada hoonete aluse maa ning hoonete omandi. Ringkonnakohus leiab, et asja lahendamisel ei oma määravat tähtsust, kas hageja (apellant) on esitanud piisavalt tõendeid katastriüksuse nr XX täiendava tükeldamise võimalikkuse kohta. Iseenesest puudub alus kahelda, et maatükki pindalaga 2,79 ha on põhimõtteliselt võimalik jaotada väiksemateks katastriüksusteks. Ringkonnakohus nõustub aga maakohtu seisukohaga, et apellant ei ole esile toonud ülekaalukat huvi saada enda ainuomandisse kinnisasjal asuvad hooned (elamu) koos nende aluse maaga sõltumata sellest, kas sellega peaks kaasnema katastriüksuse täiendav jagamine või mitte.
15.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kõigil kolmel pärijal on kinnistuga, sh sellel asuva elamuga, emotsionaalne side, kuna tegemist on nende isakoduga ja nad on seal mõnda aega elanud. Selles
osas on kõigil menetlusosalistel ringkonnakohtu hinnangul võrdväärsena hinnatav huvi jääda hoonestatud kinnistuosa omanikuks. Hageja (apellandi) ettepaneku kohaselt säiliks juhul, kui hooned koos nende aluse maaga jääksid tema ainuomandisse, ka kostjatel võimalus isakodus viibida, seevastu kostjad (vastustajad) ei soovi hagejat edaspidi kinnistul näha. Kui hageja asuks oma soovi kohaselt kinnistule elama, võiksid tema nägemuse kohaselt kostjad teda seega külastada. Kostjad niisuguse lahendusega ei nõustunud leides, et poolte vahel kujunenud suhted ei võimalda eeldada, et hakkaks toimima pingevaba ja kõigi asjaosaliste huvidele vastav perekondlik läbikäimine. Ringkonnakohus nõustub, et hoonete aluse maa jätmisel ühe kaasomaniku ainuomandisse sõltuks teiste (endiste) kaasomanike võimalused kinnistul viibida ja elamut kasutada siiski ainuomaniku äranägemisest ja pooltevaheliste suhete hetkeseisust. Seega ei oleks tegemist eelnevalt ühises omandis olnud vara tulevase kasutamise korra ja võimaluste ettenähtaval viisil kindlaksmääramisega.
16.Hageja eelistamiseks kinnistul asuvate hoonete aluse maa ainuomandi määramisel ei anna alust ka asjaolu, et kostjatel on Eestis olemas ka muud elamiseks kasutatavat kinnisvara (korterid Kohtla-Järvel), kuid hagejal see puudub. Hageja on asunud elama Soome, kus on eelduslikult samuti tulnud teha kulutusi eluaseme leidmiseks. Majanduslik võimekus leida endale eluase kas Eestis või Soomes ei ole asja materjalide põhjal seega seostatav vaidlusaluse kinnistu kuuluvusega. Samuti ei tõenda asjaolu, et kostjatele kuuluvad korterid Kohtla-Järvel, et nad ei kasutaks elamiseks vaidlusalust kinnistut. FIE T.F.i äriregistrist nähtuv tegevuskoha aadress ei tõenda samuti isiku alalist või peamist elukohta. TsÜS § 14 lg 2 järgi võib isikul olla elukoht üheaegselt ka mitmes kohas.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja seisukohtadega, mille kohaselt on kostjad asjas piisavalt tõendanud, et nad on kinnistut järjepidevalt kasutanud ja seda hooldanud, mh säilitades hoone elamiskõlbliku seisundi. Kohtule esitatud tõendite ja asjaolude põhjal puudub alus väita, nagu oleks elamu jäetud hooletusse ning et selle seisund oleks halvenenud kostjate tegevusetuse ja huvipuuduse tagajärjel. Samuti on maakohus võtnud arvesse kostjate poolt kinnistu kasutamist majandustegevusega seotud otstarbel. Ringkonnakohus nõustub, et arvestatavas mahus majandustegevusega tegelemine eeldab mh hoonete olemasolu seadmete, tarvikute jms hoidmiseks. Esitatud tõenditest nähtub nii metsamaterjali tootmine kui ka kutselise kalapüügiga tegelemine FIE T.F.i poolt. Kostjate majandustegevust ei võimaldaks ilmselt senisel viisil jätkata katastriüksuse nr XXX omandi säilimine. Kostjad on põhistanud, et tegemist on vahetult Peipsi järve rannal paikneva maatükiga, mille kogupindala on 2515 m 2 ning mis asub ranna/kalda piiranguvööndis. Seega on maakohus põhjendatult järeldanud, et hoonete hageja ainukasutusse jätmine tooks kostjatele kaasa suuremas ulatuses kahjulikke tagajärgi kui seda on kaasomandi lõpetamisel omandi kaotus hageja jaoks.
18.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt vaidlusalused hooned on põhjendatud jätta kostjate omandisse. Arvestada tuleb ka seda, et kostjate poolt vastuhagis taotletud kaasomandi jagamise viis vastab suuremas ulatuses kaasomanike enamuse (3-st 2) huvidele. Seoses sellega, et hooned koos nende aluse maaga on põhjendatud jätta kostjate omandisse ja kasutusse, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda täpsemalt küsimust katastriüksuse nr XX tükeldamise võimalikkusest. Samuti puudub alus heita maakohtule ette selgitamiskohustuse täitmata jätmist. Hagejat esindas maakohtu menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav õigusteadmistega esindaja ning maakohtule ei tulenenud täiendavat selgitamiskohustust ainuüksi sellest, et tegemist ei olnud advokaadiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene maakohtu otsuse põhjendustest, nagu oleks kohus otsustanud lõpetada kaasomandi vastuhagis
pakutud viisil üksnes või peamiselt seetõttu, et hageja ei esitanud piisavalt konkreetset taotlust ega tõendeid selle kohta, kuidas tuleks täpsemalt vaidlusalune katastriüksus nr XX täiendavateks väiksemateks maaüksusteks jaotada.
19.Hageja (apellandi) menetluses esitatud seisukohtade ja taotluste põhjal ei soovi ta kaasomandis oleva kinnisasja reaalosadena jaotamist muul viisil kui selliselt, et tema ainuomandisse jääksid kinnistul olevad hooned. Ehkki kinnistu koosneb viiest eraldi katastriüksusest, mis lihtsustaks kinnisasja reaalosadeks jaotamist katastriüksuste kaupa (puuduks vajadus teostada täiendavaid maakorraldustoiminguid jm), ei ole taotletud kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu registriosa nr XXX baasil tuleks moodustada uued kinnisasjad iga praeguse katastriüksuse baasil ning jätta vaid üks sel viisil moodustuvatest kinnisasjadest hageja ainuomandisse. Kostjad on menetluses juhtinud tähelepanu, et ka katastriüksuste kaupa reaalosadeks jagamisel tuleks tagada kaasomandiosade väärtuste võrdsus.
20.Pooled ei ole vaielnud selle üle, et kinnistu koguväärtuseks tuleb lugeda 55 500 eurot ning ka ringkonnakohtu menetluses ei soovinud menetlusosalised esitada täiendavaid tõendeid väärtuse kohta võimalikult kaasomandi lõpetamise aja seisuga. Seega peaks igale kaasomanikule kaasomandi jagamise tulemusena kuuluma vara 18 500 euro väärtuses. Kohtule esitatud Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ kokkuvõtte (tl 58) järgi on sellele lähim katastriüksuse nr XX väärtus (19 100 eurot), ületades igale kaasomanikule kuuluva osa väärtust siiski 600 euro võrra. Hageja (apellant) ei ole soovinud kinnistu jagamist selliselt, et tema ainuomandisse jääks üksnes katastriüksuse nr XX baasil moodustatav kinnisasi ning tal tuleks enamsaadu väärtus teistele kaasomanikele hüvitada. Ühtlasi jääb ringkonnakohus eelväljendatud seisukohale, et apellant ei ole põhistanud oma ülekaalukat huvi saada katastriüksusel nr XX asuvate hoonete aluse maa ainuomanikuks. Samuti ei ole apellant avaldanud soovi saada enda ainuomandisse mõne muu kinnistu nr XXX koosseisu kuuluv eraldi katastritunnusega maatükk (näiteks ainult katastriüksus nr XXXX, mille väärtuseks on hindamiskokkuvõtte kohaselt märgitud 5000 eurot). Apellant on esile toonud üksnes huvi kinnistu hoonestatud osa vastu, millega on tal seotud lapsepõlvemälestused. Ülejäänud maatükkide puhul ei ole apellant sellisele huvile ja emotsionaalsele seosele viidanud.
21.Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole maakohus ületanud kaasomandi lõpetamise viisi valikul diskretsioonipiire, otsustades kaasomandi lõpetada kostjate poolt vastuhagis soovitud viisil. Maakohtu otsus on nõuetekohaselt põhjendatud ja diskretsiooni teostamine põhineb ringkonnakohtu hinnangul asjakohastel argumentidel. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu otsuse ülejäänud põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Põhjendatud ei ole apellandi etteheited maakohtu otsuse üllatuslikkuse kohta. Maakohus otsustas lõpetada kaasomandi vastuhagis soovitud viisil, mistõttu ei saanud kohtu seisukoht tulla hagejale üllatusena. Samuti ei ole maakohtu otsuse tühistamise ega muutmise aluseks asjaolu, et apellandi hinnangul ei võimalda maakohtu valitud kaasomandi lõpetamise viis apellandil saada omandi kaotuse eest piisavalt kiiresti hüvitist, kuna vastustajate varaline seisund ei võimalda neil tasuda apellandile 18 500 eurot. Vastustajad kinnitasid muuhulgas ringkonnakohtu istungil, et on suutelised nimetatud summa apellandile tasuma paari nädala jooksul. Kohtuotsuse jõustumisel on apellandil vastustajate suhtes täitedokument 18 500 euro saamiseks, millega on tal võimalik pöörduda vajadusel kohtutäituri poole.
22.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus ei muuda menetluskulude jaotust maakohtus, mille kohaselt jättis maakohus iga menetlusosalise poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus ei analüüsi apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suurust ega põhjendatust, kuna apellandi kulud jäävad käesolevaga tema enda kanda. Vastustajad on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid õigusabikulude näol kokku mahus 9 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku summas 1080 eurot. Apellant leidis, et niisugune ajakulu apellatsiooniastmes on põhjendamatu, kuna vastustajatel oli juba maakohtus sama esindaja, kes oli asja sisu ja materjalidega kursis. Ringkonnakohus asub seisukohale, et arvestades asja mahtu ja keerukust ning seda, et vastustajad kordasid apellatsioonimenetluses peamiselt maakohtus juba esitatud seisukohti, ei ületanud vastustajate põhjendatud õigusabi vajadus ringkonnakohtus 5 tundi (sh apellatsioonkaebusele vastuse koostamine orienteeruvalt 2,5 tundi, nõupidamised klientidega ja kohtuistungiks valmistumine 1,5 tundi ja ringkonnakohtu istung 1 tund). Seega tuleb apellandil vastustajatele tasuda menetluskulude katteks 600 eurot.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.