Aktiva Finance Group OÜ hagi D. S. vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
1566,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
HAGEJA
Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht: XXX, lepinguline esindaja kuni 31.12.2024 Sigrid Rahkema
KOSTJA
D. S., ik XXX, elukoht hagiavalduses XXX; tegelik elukoht XXX Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt D. S.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks T AS ja D. S.i vahel 18.03.2021 sõlmitud kliendilepingust nr. xxxx ja järgnevatest lepingutest ning 30.04.2021 – 23.08.2021 arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus 1083,21 eurot, tasumata intressid 31,44 eurot ja 26.02.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 385,70 eurot.
3.Välja mõista kostjalt D. S.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude (1083,21 euro) tasumata jäägilt alates 27.02.2025 kuni põhinõude 1083,21 euro tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ viivisenõue summas 8,90 eurot.
5.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt D. S.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 455 eurot.
6.Välja mõista kostjalt D. S.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (455 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Jätta kostja D. S.-i menetluskulud tema enda kanda.
8.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
9.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.08.04.2024 esitas Aktiva Finance Group OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 19.07.2024 Viru Maakohtule hagi D. S.-i vastu võlgnevuse nõudes ning 31.10.2024 täiendatud hagiavalduse.
2.Hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmis kostja D. S. ja T AS 18.03.2021 kliendilepingu nr xxxx. Tegemist on raamlepinguga, mis toob kliendile võimaluse liituda Xxxx teenustega. Kasutada e-keskkondi, osta kaupa ja sõlmida Xxxx muid lepinguid tulevikuks. Kliendileping kehtib alates selle sõlmimise kuupäevast tähtajatuna ning seda on võimalik üles öelda või lõpetada vastavalt üldtingimustes sätestatule. 20.03.2021 sõlmiti liitumisleping nr. xxxx telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt T AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt T AS hinnakirjale. Kostja sai oma kasutusse telefoni nr. xxxx ning valis teenusepaketi „Xxxx EU“. 09.04.2021 sõlmiti järelmaksu müügileping nr. xxxx. Kostja sai omale järelmaksuga seadme Samsung Galaxy S21 256 GB 5G hall. Kostja võttis järelmaksu 48 kuuks, osamaksega 17,19 eurot kuus. Kauba maksumus 849 eurot. Kostja tegi sissemakse summas 169,80 eurot. Lepingu
krediidikulukusemäär on 10,07% aastas. Järelmaksuleping xxxx on sõlmitud e-poes 9.04.2021. Hageja esitab tõendina logid (dtl 147 - 157). 18.05.2021 sõlmiti järelmaksu müügileping nr. xxxx. Kostja sai omale järelmaksuga seadme Õhupuhasti AEG 60cm, rst vaba xxxx. Kostja võttis järelmaksu 18 kuuks, osamaksega 18,65 eurot kuus. Kauba maksumus 329,99 eurot. Kostja tegi sissemakse summas 66 eurot. Lepingu krediidikulukusemäär on 34,84% aastas, lepingutasu 19,90 eurot. Hageja leiab, et on tõendanud, et kogutud ja kontrollitud on (sh analüüsitud teavet enne krediidilepingute sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. Xxxx on krediidiandja ja omab selleks Finantsinspektsiooni poolt väljastatud tegevusluba. Hageja esitab tõendina võlausaldaja selgituse vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta: D. S.-il oli sisemine reiting Uus. Kliendil ei olnud aktiivseid ega varasemalt lõpetatud võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri andmetel. Creditinfo Eesti AS-i erakliendi riskihinnang (erakliendi maksejõuetuse tõenäosus nn Delphiskoori) on olnud aktsepteeritav 9.7 (Xxxx jaoks aktsepteeritavaks skoori ülempiiriks on 15%). Delphiskoori ehk erakliendi maksejõuetuse tõenäosus koosneb peamiselt maksehäireregistri andmetest (lõpetatud/lõpetamata maksehäirete info), kinnistusraamatu infost, seotud ettevõtete andmetest, ametlikest teadaannetest, riigimaksude saldo infost, konkreetse isiku krediiditurul uudsuse ja aktiivsuse infost, jne. Tulenevalt saadud hinnangutest oli kliendil 09.04.2021 ka Xxxx poolt arvutatud aktsepteeritav koondreiting (sisemise taustakontrolli hinnangu näol, mis põhineb Xxxx poolt aktsepteeritaval riskiisul) ja ettearvutatud kõrgeim standardlimiit summas 1600 eurot, millest kasutuses oli 0 eurot. Xxxx hindas isiku maksevõimet eeskätt kliendi enda ütluste alusel. Kostja märkis, et on riigiametnik/palgatöötaja. Peamine sissetulekuallikas on palk. Kostja märkis oma igakuiseks netosissetulekuks 900 eurot, igakuiste laenukohustuste summa oli 250 eurot. Kostja ei olnud riikliku taustaga isik. Maksimaalse kuumakse arvutamise metodoloogia põhjal oli leitud kliendi arvestuslik netosissetulek, mis deklareeritud sissetuleku järgi oleks 900 * 0,8 = 720 eurot. Konservatiivsel lähenemisel arvestades tegelikest sissetulekutest väiksema arvestusliku summaga, lubatud kohustuste osakaal võib olla kuni 50%. Seejärel hinnati kliendi vabaraha osakaalu ning arvutati maksimaalselt lubatud kuumakset, mis antud juhul oli leitud kehtiva metodoloogia järgi järgnevalt: vaba raha x 25% ehk 720 x 25% = 180 eurot. Kuivõrd kliendi lubatud maksimaalseks kuumakseks oli 180 eurot, siis antud lepingu nr xxxx puhul moodustus kuumakseks vaid 17,19 eurot. Hageja rõhutab, et arvestades hagi aluseks olevat laenusummat, osamakse suurust ning lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Lepingu(te) sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas T AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas T AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Arvete mittetasumisega on kostja VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. T AS saatis 06.07.2021 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 20.07.2021 (dtl 158). Kostja võlgnevust ei tasunud ja T AS ütles lepingu
21.07.2021 üles. Kostja oli viivituses 30.04.2021, 31.05.2021, 30.06.2021 maksetega. Teavitused olid edastatud kostja poolt märgitud e-posti aadressile xxxx vastavalt T AS tingimuste punktile
3.16.T AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved kokku summas 1114,65 eurot: Mobiilside ja järelmaks: Kuupäev 30.04.2021 31.05.2021 30.06.2021 31.07.2021 Kodused teenused: 23.08.2021 23.08.2021
Arve nr 20210405583520 20210506156532 20210606730445 20210707306173 Kokku
T AS loovutas 19.03.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kohtule esitatud teatis nõude loovutamisest tõendab muu hulgas seda, et T AS on kostjale teatanud laenulepingutest tuleneva nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, s.o hagejale. Samuti on hageja teavitanud kostjat nõude loovutamisest koheselt 26.03.2024 (dtl 164). Hageja märgib, et juhul kui kostja ei nõustunud või ei olnud kindel nõude loovutamises, kui sai 26.03.2024 teate, siis oli kostjal õigus nõuda koheselt VÕS § 172 kohast loovutusdokumenti. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt T AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile 4.10, kui kostja ei tasu tähtaegselt osamaksete summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast seadusjärgses määras, mis tuleneb VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast s.o 21.09.2021 põhisummalt 1114,65 eurolt kuni hagiavalduse esitamiseni 18.07.2024 (1032 päeva eest) seadusjärgses määras kokku summas 315,56 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud seadusjärgses viivisemääras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 28.01.2025 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.
Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 28.01.2025, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 11.02.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on T AS 19.03.2024 loovutanud poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 163).
7.Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg 1 kohaselt sideteenuse osutamine lõppkasutajale toimub sideteenuse lepingu alusel, vastavalt ESS § 91 lg 2 sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 91 lg 3 kohaselt sideteenuse lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.
8.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad T AS ja kostja vahel 18.03.2021 sõlmitud kliendilepingust nr xxxx, 20.03.2021 sõlmitud liitumislepingust nr. xxxx, 09.04.2021 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr. xxxx ja 18.05.2021 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr. xxxx ning kostjale perioodil 30.04.2021 – 23.08.2021 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kostjaga sõlmitud 09.04.2021 järelmaksu müügilepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 10,07% aastas (dtl 36-39) ja 18.05.2021 järelmaksu müügilepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 34,84% aastas (dtl 40–43), mis ei ületanud järelmaksu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (60,27%) ning seega ei ole lepingud VÕS § 4062 lg 1 alusel tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu. Kohtu hinnangul on T AS toimingud kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks enne järelmaksu müügilepingute sõlmimist käesoleval juhul piisavad.
9.Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud alates 30.04.2021 ühtegi talle esitatud arvet, mille kohaselt on tasumata summaks 1114,65 eurot. Kuivõrd arvetel kajastatud summad sisaldavad ka järelmaksulepingute intresse, siis peab kohus põhjendatuks välja tuua põhinõude ning
intressinõude eraldi ehk kostjalt kuulub väljamõistmisele põhinõue 1083,21 eurot ning tasumata graafikujärgsed intressimaksed summas 31,44 eurot.
10.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis alates 21.09.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 18.07.2024 (1032 päeva eest) põhisummalt 1114,65 eurolt kokku summas 315,56 eurot (dtl 162). Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
12.VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole lubatud viivist nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Käesoleval juhul sisaldab hageja nimetatud summa 1114,65 eurot ka graafikujärgseid tasumata järelmaksulepingutest tulenevaid intressimakseid kokku summas 31,44 eurot, mistõttu on hageja rikkunud eelnimetatud sättes kajastatud keeldu. Arvestades eeltoodust peab kohus põhjendatuks arvestada seadusjärgset viivist eelnimetatud perioodil põhinõudelt 1083,21 eurolt, mis moodustab 306,66 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Rahuldamata jääb hageja viivisenõue summas 8,90 eurot (315,56 – 306,66). Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise ka põhinõudelt 1083,21 eurolt alates 19.07.2024 – 26.02.2025 (k.a) 223 päeva eest, mis moodustab 79,04 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 26.02.2025 seisuga kokku summas 385,70 eurot (306,66 + 79,04).
13.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 27.02.2025 edasiulatuv seadusjärgne viivis põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 1083,21 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 697,51 eurot (1083,21 –385,70).
14.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral
menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
16.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1430,21 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 8,90 eurot ehk alla 1%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 315 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 338 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
19.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 4842).
20.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
21.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitteadvokaadist esindajate puhul ei ole.
22.Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses, s.h täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei
ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele täpsustada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn esimesel korral. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 120 eurot (käibemaksuta).
23.Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 455 eurot (riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 120 eurot).
24.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
26.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.