X apellatsioonkaebuse hind 3504 eurot C apellatsioonkaebuse hind 1530 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja W (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janno Perv
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 12.01.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata C 15.10.2021 taotlus hagi tagasivõtmiseks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 09.07.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-21-268 osaliselt väljamõistetava igakuise elatise tasumise perioodi osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi igakuise elatise väljamõistmiseks alates 08.01.2021 kuni 31.08.2021 kokku summas 1321,15 eurot ja jätta rahuldamata hagi igakuise elatise väljamõistmiseks alates 01.09.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6.Kohtuotsuse tervikresolutsioon:
6.1.Hagi rahuldada osaliselt.
6.2.Välja mõista C-lt X kasuks perioodi eest alates 08.01.2021 kuni 31.08.2021 elatis kokku summas 1321,52 eurot.
2-21-268
6.3.Jätta rahuldamata X hagi C vastu elatise saamiseks perioodi eest alates 01.09.2021.
6.4.Elatis kanda X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis X“.
6.5.Juhul, kui C on ajavahemikul alates 08.01.2021 kuni 31.08.2021 X-le maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
6.6.Jätta rahuldamata X nõue C vastu tagasiulatuva elatise 3504 eurot saamiseks ajavahemiku 07.01.2020-07.01.2021 eest.
6.7.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja, tütar) esitas oma isa W kaudu 08.01.2021 Harju Maakohtule C (kostja, ema) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista elatise alates 08.01.2021 kehtiva miinimummäära ulatuses, s.o 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista elatise 3504 eurot ajavahemiku 07.01.2020–07.01.2021 eest.
2.Hagiavalduse ja selle 18.01.2021 täienduste kohaselt elab hageja alates juunist 2018 alaliselt isa juures. Kostja ei ole kunagi täitnud hageja ülalpidamiskohustust, kuigi seda on temalt mitmel korral kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis palutud. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 664 eurot, sh eluasemekulud 211 eurot, toidukulud 140 eurot, kulutused transpordile 14 eurot, sidekulud 14 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, kulutused hügieenitarvetele 27 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 19 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 118 eurot ja muud vältimatud kulutused (trenn, tantsimine, kosmeetika, taskuraha, lemmiklooma kulud, puhkus ja vaba aeg) 117 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt vähendada elatist 0 euroni.
4.Kostja on osalenud hageja ülalpidamises nii rahalises kui ka kasvatuslikus mõttes. Kostja suhtleb ka praegusel hetkel hagejaga tihedalt sotsiaalmeedia kaudu ja telefoni teel. Hageja on viimased 3 aastat viibinud nii lühiajaliselt kui ka pikemat aega suvekuudel (kuu) kostja elukohas ja sellel ajal olnud kostja täielikul ülalpidamisel. Kostja on ostnud hagejale riideid (sh
2-21-268 üleriideid, jalanõusid ja aluspesu). Kostja on hagejale võimaldanud välismaa reise (veebruaris 2016 Tenerifele ja detsembris 2019 Egiptusesse, suvel 2019 Ed Sheerani kontserdile Riias). Viimased hageja sünnipäevad (14, 15 ja 16) on finantseerinud ja organiseerinud kostja ainuisikuliselt ning viimased 3 suve on hageja viibinud kostjaga Pärnus puhkusel ning kostja on kandnud sellega seoses kõik kulud. Hageja põhikooli lõpetamise juuksuri ja make-up kulud ning ehete rendi kulud kandis samuti kostja.
5.Tulenevalt Eesti Töötukassa 15.01.2021 otsusest nr TVH/21/002709 on kostja täielikult töövõimetu. Seega on täidetud elatise vähendamise üks eeldustest. Samuti on kostja ülalpidamisel hageja seadusliku esindajaga ühine alaealine laps Z (poeg), kes elab alaliselt kostja juures. Nimetatuga on täidetud ka teine elatise vähendamise eeldus. Kostja sissetulekud viimase 6 kuu jooksul on keskmiselt olnud 350 eurot kuus (sisaldab riikliku peretoetust ja Eesti Töötukassa toetust).
6.Kostja vaidlustab hageja seadusliku esindaja koostatud kulud, leides, et need on ülepaisutatud ja tõendamata. Maakohtu otsus
7.Maakohus rahuldas 09.07.2021 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 170 eurot alates 08.01.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuva elatise nõude 3504 eurot ajavahemiku 07.01.2020–07.01.2021 eest jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
8.Maakohtus puudus vaidlus, et kostja ei ela hagejaga igapäevaselt koos. Kostja ei esitanud maakohtule tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud ja seega on elatise nõude esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitas, et igakuiselt ettemakstud ülalpidamise andmine rahas võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga.
9.Maakohus hindas hageja igakuiseid kulusid ja leidis, et põhjendatud ja vajalikud on hageja eluasemekulud 208 euro ulatuses, toidukulu 140 eurot, kulutused transpordile 14 eurot, sidekulud 14 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, kulutused hügieenitarvetele 27 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 19 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 euro ulatuses ja muud vältimatud kulutused (trenn/tantsimine, kosmeetika, taskuraha, lemmiklooma kulud, puhkus ja vaba aeg) 117 eurot, s.o kokku 604 eurot, millest kostja osa moodustab 302 eurot, mis on käesoleval ajal isegi veidi suurem miinimumelatisest.
10.Seejärel hindas maakohus, kas esineb kostja väidetud alus elatise väljamõistmiseks alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära (PKS § 102 lg-d 1 ja 2).
11.Maakohus tuvastas kostja esitatu põhjal, et Eesti Töötukassa 15.01.2021 otsusest nr TVH/21/002709 nähtuvalt on kostja täielikult töövõimetu. Otsuse kohaselt on kostjal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise ja raske tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkondades, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad. Kostja 6 kuu keskmine sissetulek (perioodil 01.11.2020–06.04.2021) on olnud ca 444 eurot, s.o Eesti Töötukassa toetus ja Sotsiaalkindlustusameti tasutud peretoetus. Lisaks on Kiili Vallavalitsus tasunud kostjale
2-21-268 lapse spordi- ja huvitegevuse toetust 150 eurot ning Sotsiaalkindlustusamet elatisabi 100 eurot. Kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot ning algatatud on kohustustest vabastamise menetlus.
12.Samas nähtus kohtule esitatud tõenditest, et vaatamata töövõimetusele, pakub kostja konstellatsiooni teenuseid. Kostjal on Facebookis lehekülg XXX, mille kohaselt on ta konstellatsiooni terapeut ning teostab konstellatsioone, viib läbi koolitusi, loenguid ja retriite kehasse sulgunud emotsioonide ja traumade väljutamiseks. Hageja tõendas, et üldjuhul on tegemist tasuliste teenustega. Kohtu hinnangul ei olnud usutav, et kostja osutaks nimetatud teenuseid tasuta, mistõttu teatud lisasissetuleku teenimise võimalus on kostjal olemas.
13.Kostja ei toonud menetluses esile konkreetseid summasid enda ja lapse Z igakuiste väljaminekute kohta. Kostja esitas oma igakuiste kulude tõendamiseks üksnes elukaaslase konto väljavõtte ajavahemikust 01.01.2020–25.04.2021. Kostja tõi esile, et viidatud perioodil (16 kuud) olid kostja kulutused kokku 3305,89 eurot, mis teeb keskmiseks kuluks 206,61 eurot/kuus, kostja kulud tütrele olid 1172,79 eurot, mis teeb keskmiseks kuluks 73,29 eurot/kuus ning kostja kulud pojale olid 1449,73 eurot, mis teeb keskmiseks kuluks 90,60 eurot/kuus. Kohus märkis, et nimetatud pangakonto väljavõttes kajastatud kulutused ei ole osaliselt seostatavad hagejaga, kostjaga ega ka teise lapsega (sh Tenerifel tehtud kulud, apteegikulu, erinevate kaupluste maksed, kolmandatele isikutele tehtavad maksed). Samuti ei ole tõendatud, et tegemist oleks igakuiste vajalike kulutustega. Kohus pidas iseenesest eluliselt usutavaks, et teatud igakuised kulud kostjal seoses enda ja teise lapse ülalpidamisega tekkivad, kuid kostja ei tõendanud, et ta ise ühtegi kulu kannaks.
14.Tulenevalt eeltoodust asus kohus seisukohale, et kostja ei ole suuteline elatist miinimummääras tasuma, arvestades kostja majanduslikku ja tervislikku seisundit, ning kostjal võib olla täiendava sissetuleku saamine tema tervisliku seisundi tõttu raskendatud. Arvestades asjaoluga, et kostja pakub konstellatsiooni teenuseid (sh loengud, koolitused), siis ei ole lisasissetuleku teenimine kohtu hinnangul täielikult võimatu. Kohus asus seisukohale, et kostja keskmine sissetulek moodustab igakuiselt ca 500 eurot. Samuti arvestas kohus asjaoluga, et kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et tal endal tuleks igakuiselt kulusid tema poolt märgitud ulatuses kanda. Kohus asus seisukohale, et kostjal on võimalik tasuda hagejale elatist igakuiselt 170 eurot, kahjustamata enda ja oma teise alaealise lapse huvisid.
15.Tagasiulatuva elatise osas leidis maakohus, et selle nõudmine ei täida enam oma eesmärki ning lisaks igakuisele elatisele suure summa tasumine võib asetada kostja raskesse majanduslikku olukorda. Hageja apellatsioonkaebus
16.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub kostjalt välja mõista elatise 3504 eurot ajavahemiku 07.01.2020–07.01.2021 eest ning tasaarveldada see kostja nõudega (3556 eurot) hageja seadusliku esindaja vastu (täitemenetlus nr 023/2020/2014). Lisaks palub hageja vabastada hageja seaduslik esindaja kostjale elatise maksmise kohustusest perioodil 01.11.2020–30.03.2021. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.
17.Hageja peab vajalikuks veelkord selgitada, et hageja seaduslikul esindajal (laste isa) ja kostjal on kaks ühist alaealist last, 17-aastane hageja ja 9-aastane Z. Novembris 2015 otsustas kostja lõpetada 15 aastat kestnud kooselu ja kolis lastega ühisest kodust välja. Laste isa maksis laste ülalpidamiseks elatist regulaarselt kuni aprillini 2018 ja lõpetas elatise maksmise kostja vägivaldse käitumise ja laste isa vara lõhkumise tõttu ning seetõttu, et lapsed elasid novembrist 2015 kuni juunini 2018 vahelduvalt nii isa kui ema juures.
2-21-268
18.Harju Maakohtu 17.12.2018 otsusega mõisteti laste isalt välja poja kasuks igakuine elatis 70% kuus muutuva suurusena poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 03.05.2018 kuni poja täisealiseks saamiseni. Eeltoodud kohtumenetluse ajal oli tütar saanud 14-aastaseks ning sai õiguse ise otsustada oma elukoha üle. Tütar otsustas, et ei soovi kostjaga koos elada ning juunis 2018 kolis alaliselt isa elukohta. 22.03.2019 kuulutati välja laste isa pankrot, mistõttu oli hageja seaduslikul esindajal väga raske katta nii alaliselt isaga elava tütre igakuised kulud ja samas tasuda elatist pojale. Lisaks elas poeg ligi 1/3 ajast isa juures, mil isa ostis talle vajalikud riided ning kattis ka muud eluks vajalikud kulud. Kuigi hageja elab juba alates juunist 2018 alaliselt oma isa juures, ei ole kostja hageja emana täitnud oma kohustust tasuda temast eraldi elavale alaealisele lapsele regulaarselt elatist. Samal ajal nõuab kostja aktiivselt kohtutäituri kaudu laste isalt elatist poja eest. Vaatamata korduvatele ettepanekutele, ei ole kostja üles näidanud mingisugust tahet koostööks.
19.Nõuete tasaarveldamine ei saa kindlasti panna kostjat raskesse majanduslikku olukorda. Otsus nõuete tasaarveldamise ettepanek tagasi lükata paneb pigem laste isa ebavõrdsesse ja raskesse majanduslikku olukorda.
20.Hageja seaduslik esindaja on 2020. aasta jooksul tasunud 12-kuulise graafiku alusel kokku 490,32 eurot Sotsiaalkindlustusametile, kuna see summa maksti kostjale poja elatusrahana. Kahjuks ei ole nimetatud summa tasumist arvestatud täitemenetluses nr 023/2020/2014.
21.Perioodil 01.11.2020–30.03.2021 elas poeg alaliselt oma isa elukohas. 5 kuu jooksul ei tasunud kostja, kes viibis samal ajal Hispaanias, poja ülalpidamiseks elatist. Samuti ei ole kostja informeerinud hageja seaduslikku esindajat, et ta selle ajavahemiku eest elatisenõuet vähendab, kuna hageja seaduslik esindaja oli sellel ajal kahe ühise alaealise lapse igapäevaste eluks vajalike kulude kandja. Tuginedes eeltoodud asjaolule, palub hageja seaduslik esindaja kohtul vabastada hageja seaduslik esindaja kohustusest tasuda kostjale elatist perioodil 01.11.2020– 30.03.2021, kuna poeg elas 100% ajast isa juures ja oli täielikult isa ülalpidamisel. Kostja apellatsioonkaebus
22.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata tühistatud osas tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
23.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaal- ja menetlusõigusnorme, jättis suures osas tõendid hindamata ning ei selgitanud välja tähtsust omavaid asjaolusid, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Lisaks seisneb menetlusõigusnormi rikkumine maakohtu ebapiisavas selgitamisja väljaselgitamiskohustuse täitmises. Maakohus ei jaganud menetluses pooltele piisavalt vajalikke ja asjakohaseid selgitusi ning seetõttu on otsus kostjale üllatav.
24.Maakohus ei põhjendanud ega selgitanud, kuidas ja millele tuginedes jõudis kohus järeldusele, et kostjalt tuleb välja mõista hagejale elatis 170 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni. Elatise väljamõistmisel jättis maakohus arvesse võtmata PKS § 102 lg 2 neljandas lauses ja § 102 lg-s 1 sätestatu.
25.Maakohus ei võtnud arvesse asjaolu, et kostja kasvatada on hageja isa ja kostja teine ühine laps Z, kes hageja kasuks elatise 170 eurot kuus väljamõistmisel osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
2-21-268
26.Maakohus ei võtnud arvesse, et kostjal on tuvastatud puuduv töövõime perioodil 04.01.2021–03.01.2023. Puudub vaidlus selle üle, et tervislikust seisundist tulenevalt on kostja ratastoolis ja tema töötamine on täielikult välistatud. Samuti ei arvestanud kohus, et Harju Maakohtu 01.10.2020 määrusega lõpetati kostja pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Viidatud menetluses tuvastati, et kostjal on püsivalt raske majanduslik olukord ja puuduvad rahalised vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal võimalik anda hagejale igakuiselt ülalpidamist 170 eurot kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja temaga koos elava teise lapse ülalpidamist.
27.Maakohus asus ekslikult seisukohale, et kostja pakub tasulisi konstellatsiooni teenuseid ning kostjal on seetõttu lisasissetuleku teenimise võimalus. Maakohus tugines üksnes hageja esitatud Facebooki väljavõttele, millega ei ole tõendatud, et kostja teenib lisasissetulekut. Maakohus ei selgitanud hagejale, et väidet tuleb hagejal tõendada asjakohaste tõenditega.
28.Kohus ei analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid, poolte esitatud väiteid/vastuväiteid ega osundanud täiendavate tõendite esitamise vajadusele, mistõttu on otsus ebaõige ja üllatuslik. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, milliseid esitatud tõendeid arvesse ei võetud ja millistel põhjustel.
29.Maakohus ei küsinud hagejalt tõendeid hageja igakuiste kulude kohta. Otsuse tegemisel võttis maakohus arvesse üksnes hageja seadusliku esindaja selgitusi väidetavate kulude kandmise kohta, mis on paljasõnalised ja tõendamata. Eluasemega seotud kulutusi, sh üüri ja kommunaalmakseid, on tasunud kolmas isik, mitte hageja seaduslik esindaja. Arvestades asjaolu, et hageja seaduslikul esindajal on 22.03.2019 välja kuulutatud eraisiku pankrot, siis on eluliselt väheusutav, et hageja kulud saavad olla 664 eurot kuus.
30.Kohus ei võtnud elatise väljamõistmisel arvesse kostja 02.02.2021 vastuses avaldatut, sh hageja seadusliku esindaja 17.12.2020 tehtud ettepanekut, millise kohaselt hageja seadusliku esindaja kanda jääb hageja ülalpidamine ja kostja kanda Z ülalpidamine. Samuti ei võtnud kohus arvesse kostja 26.02.2021 ettepanekut tasuda kompromissina 60 eurot kuus, kuna kostja on oma elukaaslase ülalpidamisel. Praeguseks on kooselu lõppenud ja kostja elab lapsega üüripinnal, mille eest on kohustus tasuda üüri 500 eurot kuus. Eeltoodut arvestades ei ole kostjal võimalik anda hagejale elatist 170 eurot kuus, kahjustamata enda ja temaga koos elava lapse toimetulekut. Kostja on sotsiaalabi vajav isik, kuna tema igakuine sissetulek ei ole piisav igapäevaseks toimetulekuks. Poolte seisukohad
31.Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt väljamõistetava elatise perioodi osas alates septembrist 2021 ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja hagi osaliselt ning mõistab hagejale elatise 170 eurot kuus perioodi eest 08.01.2021 kuni 31.08.2021, mis on kokku 1321,52 eurot (TsMS § 657 lg 1 p 2). Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
2-21-268
33.Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja taotluse hagi tagasivõtmiseks. TsMS § 424 lg 1 järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni ning kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kostja selgitas 15.10.2021 esitatud taotluses, et kuivõrd hageja on menetluse ajal kostja juurde elama kolinud, siis kostja peab hagejat ülal vahetult ja tal puudub elatise maksmise kohustus. Olukorras, kus hageja vanematel on ühine hooldusõigus ja mõlemal on kohustus täita tema ülalpidamiskohustust, siis on hagejal õigus nõuda elatise tasumist lahus elavalt vanemalt. Kui kohtumenetluse ajal hageja elukoht muutub, s.o hageja elab edaspidi kostja juures, siis ei kao ära hageja õigus nõuda elatise tasumist perioodi eest, kui ta elas isaga. Menetluslikult ei saa kostja võtta tagasi hageja esitatud hagi. Seega jääb taotlus hagi tagasivõtmiseks rahuldamata.
34.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse vaidlustas hageja tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmise osas ja kostja väljamõistetud igakuise elatise suuruse osas.
35.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
36.Kuigi TsMS § 652 ei näe üldreeglina ette apellatsioonimenetluses uute asjaolude ja tõendite esitamist, tuleb seda võimalust erandina tunnustada olukorras, kus menetluslik olukord asjas on pärast asja lahendamist esimese astme kohtus oluliselt muutunud ja asja lahendamine esimese astme kohtus esitatud asjaolude ja tõendite alusel tooks ilmselt kaasa kohtulahendi, mis on muutunud asjaolusid arvestades sisuliselt ebaõige või mida ei ole reaalselt võimalik täita. Kui ringkonnakohtu menetluses ilmneb uus asjaolu, mis välistab põhimõtteliselt sellise lahendi tegemise nagu tegi esimese astme kohus, saab ja peab ringkonnakohus seda arvestama (Riigikohtu 21.03.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05, p 15).
37.Kohus peab ülalpidamisenõudes otsuse tegemisel lähtuma hetkeolukorrast ning arvestama nende asjaoludega, mis on elatise väljamõistmisel olulise tähendusega. Lapse viibimiskoht vanemate lahuselu korral on üks nendest asjaoludest, millest kohus lähtub elatise suuruse kindlaksmääramisel. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes. PKS § 100 lg 4 järgi tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt ajal, mil vanem ei ela lapsega koos.
38.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsusega määratud elatise maksmise perioodi muuta, kuna hageja vanemad kinnitasid 12.01.2022 toimunud ringkonnakohtu istungil, et hageja elab alates 01.09.2021 kostja juures. Kuna alates hageja kolimisest isa juurest ema juurde on olukord muutunud, ei ole kostja poolt hagejale elatise tasumine alates 01.09.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni enam põhjendatud. Ringkonnakohus juhtis nimetatud asjaolule poolte tähelepanu 12.01.2022 istungil. Seega, kuigi maakohus ei eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, tuleb apellatsioonimenetluses muutunud asjaolu arvesse võttes maakohtu otsus elatise maksmise perioodi osas osaliselt tühistada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis perioodi 08.01.2021–31.08.2021 eest. Ringkonnakohus märgib, et PKS § 100 lg-st 4 tulenevalt oli kostjal kohustus maksta hagejale viimane elatise makse augusti eest juulis 2021.
39.Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Kummagi apellatsioonkaebuse väited ei anna alust
2-21-268 maakohtu otsust muus osas muuta ega tühistada. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud asjaolusid, mis vabastaksid teda täielikult elatise tasumise kohustusest või annaks alust maakohtu otsusega väljamõistetud igakuise elatise suuruse vähendamiseks. Samuti ei anna hageja apellatsioonkaebuse väited alust muuta maakohtu lahendit tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmise osas.
40.Esmalt vastab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väidetele.
41.Kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt põhineb vaidlustatud otsus materiaal- ja menetlusõigusnormide rikkumisel, kuna maakohus kohaldas ebaõigesti PKS § 102 lg 2 ning ei arvestanud kõikide asjaolude ja tõenditega. Ringkonnakohtu arvates on maakohus materiaalõigust õigesti kohaldanud, esitatud tõendite ja tuvastatud asjaolude põhjal kostja väiteid elatise nõude rahuldamist puudutavas osas piisava põhjalikkusega hinnanud (TsMS § 232 lg-d 1–2) ning oma järeldusi otsuses nõuetele vastavalt põhjendanud (TsMS § 436 ja § 442 lg 8). Maakohus on täitnud ka selgitamiskohustust (I kd, tl 73–74), mistõttu ei saanud otsus tulla üllatav. Kuigi kostja ei nõustu maakohu poolt tõenditest tehtud järeldustega, ei tähenda see, et maakohus oleks viidatud menetlusõiguse norme rikkunud. Ringkonnakohus ei pea ka võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.
42.Kostja heidab ette, et maakohus ei küsinud hagejalt tõendeid hageja igakuiste kulude kohta. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 (nüüd ja edaspidi kuni 31.12.2021 kehtinud redaktsioon) järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealisele lapsele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, s.t eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Maakohus hindas põhjalikult hageja igakuised kulusid ja leidis, et põhjendatud ja vajalikud kulud on 604 eurot, s.o rohkem kui kahekordne miinimumelatis. Maakohus selgitas seejuures õigesti, et kuivõrd hageja nõudis miinimumelatist, siis ei pidanud ta oma kulusid tõendama.
43.Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad kostjalt hageja kasuks väljamõistetud igakuise elatise suurust, selgitab kolleegium järgmist.
44.Kohus võib PKS § 102 lg 2 (nüüd ja edaspidi kuni 31.12.2021 kehtinud redaktsioon) kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).
45.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostja majanduslik seisund võimaldab tal tasuda hagejale elatist 170 eurot kuus ning kas hageja kasuks sellises suuruses elatise väljamõistmisel jääks kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja heidab apellatsioonkaebuses ette, et maakohus kohaldas ebaõigesti PKS § 102 lg 2, et maakohus
2-21-268 ei arvestanud tema puuduva töövõimega, hindas ebaõigesti kostja majanduslikku olukorda ning jättis arvestamata ka asjaolu, et kostjal on lisaks hagejale veel teine ülalpeetav.
46.Kostja on jäänud apellatsioonkaebuses endiselt seisukohale, et sellel perioodil, kui tal oli kohustus hagejale elatist maksta, puudus tal lisasissetuleku teenimise võimalus, väites, et ta oli täielikult majanduslikult sõltuv oma elukaaslasest ning sotsiaalmeedias postitatud pildid kostja äritegevuse kohta ei kajasta tegelikku olukorda. Hageja hinnangul on kostja väited enda halvast majanduslikust olukorrast paljasõnalised.
47.Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada järgmist. Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada. Vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 14). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14; 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 21.3, 21.4). Lähtudes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud põhimõttest, tuleb vanemal olukorras, kus tema varaline seisund ja muud kohustused ei võimalda tal ülalpidamiskohustust täies mahus täita, kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.
48.Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud maakohtu järeldus, et kostja majanduslik seisund võimaldab tal tasuda hagejale elatist 170 eurot kuus. Maakohus on selle järelduse tegemisel kostja majanduslikku seisundit otsuses piisavalt põhjalikult analüüsinud. Maakohus tuvastas esitatud tõendite alusel, et kostja sissetulek riiklike toetuste näol oli keskmiselt 444 eurot, millele lisandus tasu konstellatsiooni teenuste pakkumise eest. Maakohus järeldas, et kostja sissetulek on olnud eelduslikult vähemalt 500 eurot kuus. Arvestades, et kostja ei tõendanud, et ta kulusid kannaks, luges maakohus sissetuleku ühetaoliseks kasutamiseks seda, et kostja jagab oma käsutuses olevad vahendid enda ja tema ülalpeetavate vahel võrdselt (500/3).
49.Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt on maakohus andnud kostja majanduslikku olukorda hinnates asjas kogutud tõenditele ebaõige hinnangu. Ringkonnakohus, olles tutvunud asjas esitatud tõenditega, asub seisukohale, et kostja tõenäoliselt on varjanud oma tegelikke sissetulekuid. Kostja väited ei ole sotsiaalmeediast nähtuva info põhjal kooskõlas tema tegelike võimalustega sissetulekut teenida, nagu ka maakohus tuvastas. Üksnes Eesti Töötukassa väljastatud otsus ei ole piisav tõend täieliku töövõimetuse tõttu sissetuleku teenimise võimatuse tõendamiseks. Kohus hindab asjaolusid ja tõendeid kogumis. Kostja esitatud pangakontode väljavõtted võivad kinnitada ühelt poolt kostja väiteid, et tal puudub enda kontole laekuv töötasu, kuid teiselt poolt võivad kostja selgitused viidata sellele, et kostja varjab oma tegelikke sissetulekuid. Kostja antud selgitusest saab järeldada, et elukaaslase pangakonto kasutamise põhjuseks võib pigem olla soov teadlikult sissetulekuid varjata (I kd, tl-d 70–71, 173). Arvestades, et konto väljavõte on esitatud osaliselt nähtavana, ei saa sellest teha ka järeldusi kõigi võimalike kostja sissetulekute kohta (I kd, tl 175–180).
2-21-268
50.Ringkonnakohtu istungil kostja kinnitas, et ta on terapeut, kuid on alles alustanud töötubade ja loengute pidamisega ning alustava terapeudina teenib ta 20 eurot inimese kohta. Ringkonnakohus möönab, et terapeudiks õppimine on pikk ja kulukas protsess, samuti on aeganõudev klientuuri leidmine. Samas on asjas esitatud tõendite kohaselt kostja reklaaminud ennast terapeudi ja konstellöörina juba alates sügisest 2017 (I kd, tl 64) ning detsembris 2019 vastava tunnistuse saamisel oma senistele klientidele suunatud postituses kinnitanud, et on teenust pakkunud juba varem (I kd, tl 66 pöördel). Seetõttu on vähetõenäoline, et kuni sügiseni 2021 puudus kostjal klientuur täielikult ja ta tegeles 4 aastat üksnes oma tegevuse turundusega (I kd, tl 64–66, 167–171). Eeltoodu põhjal on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et kostja ei esitanud kohtule tegelikke andmeid oma sissetulekute ja majandusliku olukorra kohta ning kostja soovis jätta endast mulje kui varatust ja raskes majanduslikus olukorras olevast isikust selleks, et vältida hageja ees elatise maksmise kohustuse täitmist. Ringkonnakohtu hinnangul oli põhjendatud maakohtu järeldus, et kostja lisasissetuleku suurus võis vaidlusalusel perioodil olla vähemalt 56 eurot kuus, s.t eelduslikult pakkus ta kuu aja jooksul teenust vähemalt 3 inimesele. Seega on usutav, et koos riiklike toetustega oli kostja sissetulek kokku vähemalt 500 eurot kuus (444+56).
51.Eeltoodust tulenevalt on ebaõige ka kostja etteheide, et maakohus ei arvestanud kostja tervisliku seisundiga. Maakohus võttis seda asjaolu arvesse, kuid leidis samas, et esitatud tõendite põhjal võib järeldada, et kuigi kostjale on väljastatud otsus täieliku töövõimetuse kohta, ei ole see võtnud kostjalt võimalust sissetulekut teenida. Kostja väide, et puudub vaidlus selle üle, et tervislikust seisundist tulenevalt on kostja ratastoolis ja tema töötamine antud olukorras on täielikult välistatud, ei ole pärast ringkonnakohtu istungit enam asjakohane.
52.Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et kohus jättis arvestamata kostja teise ülalpeetavaga (II kd, tl 15 pöördel). Maakohtu põhjendus on selles osas esitatud lühidalt, kuid järeldus, et sissetuleku ühetaolise kasutamise tulemusel tuleb elatist maksta 170 eurot (500/3), on ringkonnakohtu hinnangul jälgitav.
53.Kuna elatist tuleb kostjal hagejale tasuda perioodi eest alates 08.01.2021 kuni 31.08.2021, siis mõistab ringkonnakohus elatise välja kindlas summas. Jaanuaris 2021 tuli kostjal elatist tasuda 24 päeva eest, ühe päeva elatis on 5,48 eurot (170:31) ja elatis kokku 131,52 eurot. Perioodi eest veebruar kuni august tuli kokku tasuda elatist 1190 eurot (170x7). Kokku kuulub väljamõistmisele 1321,52 eurot.
54.Järgnevalt vastab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidetele.
55.Hageja apellatsioonkaebuse väited põhinevad hageja seadusliku esindaja soovil tasaarvestada hageja vanemate elatise võlad. Ringkonnakohus selgitab, et käesolevas tsiviilasjas ei saa kohtuotsusega tasaarvestada hageja nõuet ema vastu hageja venna nõudega isa vastu, mistõttu jääb hageja vastav apellatsioonkaebuses sisalduv taotlus rahuldamata. Kuigi mõlemad vanemad on olnud kohustatud oma ühiseid lapsi üleval pidama, siis sellise kokkuleppe saavad vanemad sõlmida koos lastega vaid kompromissi sõlmimise teel. Eeltoodut selgitas ringkonnakohus pooltele 21.10.2021 kirjas. Samuti juhtis ringkonnakohus nimetatud asjaolule poolte tähelepanu 12.01.2022 istungil. Lisaks märgib ringkonnakohus, et VÕS § 200 lg 1 p 1 keelab tasaarvestada ülalpidamise nõuet. Eeltoodud põhjusel ei saa ringkonnakohus võtta seisukohta küsimustes, mis seonduvad hageja seadusliku esindaja kohustusega maksta oma pojale elatist.
56.Hageja esitas apellatsioonkaebuses taotluse välja mõista tagasiulatuv elatis, kuid kaebuse põhjendustes ei ole hageja esitanud sisulisi etteheiteid tagasiulatuva elatise välja mõistmata
2-21-268 jätmise osas. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine ei ole esitatud ajaoludel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks enam oma eesmärki ning seaks kostja raskesse majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus mõistab, et õiglane oleks olnud, kui mõlemad vanemad oleksid jooksvalt oma lapsi võrdsel määral toetanud, kuid tagantjärgi on sellise õigluse saavutamine võumatu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
57.Kuigi ringkonnakohus osaliselt tühistab maakohtu otsuse, puudub tühistamise ulatust, vaidluse sisu ja kaebuste väiteid arvestades vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses.
58.TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Praegu on apellatsioonkaebused esitanud nii hageja kui ka kostja. Ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse täielikult rahuldamata ning rahuldab osaliselt kostja apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsioonkaebuste väiteid ja vaidluse sisu apellatsioonimenetluses, ei ole praegusel juhul võimalik pidada kumbagi kaebust sisuliselt põhjendatuks. Kostja apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt üksnes menetluse ajal muutunud asjaolu tõttu. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse puhul puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.