2-21-268/29 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.01.2021 esitatud ja 18.01.2021 täiendatud hagiavalduse kohaselt on K K (kostja) P R (hageja) ema. Hageja elab alates juunist 2018 alaliselt isa juures. Kostja ei ole kunagi täitnud ülalpidamiskohustust hageja osas, kuigi seda on temalt mitmel korral kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis palutud. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 664 eurot, s.h eluasemekulud 211 eurot, toidukulud 140 eurot, kulutused transpordile 14 eurot, sidekulud 14 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, kulutused hügieenitarvetele 27 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 19 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 118 eurot ja muud vältimatud kulutused (trenn, tantsimine, kosmeetika, taskuraha, lemmiklooma kulud, puhkus ja vaba aeg) 117 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise alates 08.01.2021 kehtiva miinimummäära ulatuses s.o. summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista elatis ajavahemiku 07.01.2020-07.01.2021 eest summas 3504 eurot. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata, alternatiivselt vähendada elatist 0 euroni. Kostja on väga tihedalt osalenud hageja ülalpidamises nii rahalises, kui ka kasvatuslikus mõttes. Kostja suhtleb ka praegusel hetkel hagejaga tihedalt läbi sotsiaalmeedia ja telefoni teel, kuna hageja elab alaliselt isa juures. Hageja on ka pidevalt (viimased 3 aastat) viibinud nii lühiajaliselt,

ülepaisutatud. Seega tuleb kohtul esmalt anda oma hinnang hageja poolt väljatoodud kulude mõistlikkusele ja põhjendatusele. 6.1 Hageja on välja toonud eluasemekulud kokku summas 211 eurot kuus ning on selgitanud, et tegemist on üüri ning kommunaalkuludega, mis on jagatud kolme inimesega. Hageja on esitanud kohtule ka korteriühistu poolt esitatud arved (kd I lk 125-139) ning konto väljavõtte arvete ja üüri summas 500 eurot tasumise kohta (kd I lk 140-142). Korteriühistu poolt esitatud arvetest nähtuvalt oli 2020 aasta keskmine igakuine kommunaalkulu 123,41 eurot. Kohtu hinnangul on eluasemekulud vajalikud. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-6913 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Seega saab kulusid eluasemele pidada vajalikuks ja mõistlikuks 208 euro ulatuses (500+123,41=623,41; 623,41/3 inimesega= ca 208). 6.2 Hageja on märkinud toidukuludeks kokku 140 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Kohus peab põhjendatud igakuiseks toidukuluks 140 eurot. 6.3 Transpordi kulud 14 eurot koosnevad hageja seadusliku esindaja selgituste kohaselt rongipiletitest xxx vanavanematele külla ning xxx ratsutama. Kohus peab usutavaks, et teatud transpordikulud võivad igakuiselt tekkida, kuna aegajalt on vajalik teha ka pikemaid sõite. Kohus asub seega seisukohale, et 14 eurot transpordikuludele on põhjendatud ja vajalik. 6.4 Sidekulud koosnevad hageja selgituste kohaselt telefoni maksest. Kohtu hinnangul on 14 eurot nimetatud teenustele mõistlik ja usutav. Ka kostja nimetatud kulude suurust eelistungil ei vaidlustanud. 6.5 Kulutused tervishoiule ning hügieenitarvetele kokku summas 32 eurot on kohtu hinnangul mõistlik ja vajalik kulu. See, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks) ja vitamiine on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada hügieenikulu (nt kulud pesemistarvetele). 6.6 Hageja on kooliealine, seega on igati usutav, et koolis käimisega teatud kulu tekib. Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid, kehalise kasvatuse riideid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h kogutakse klassiraha, käiakse ekskurssioonidel jms. Kohus peab kulusid koolikohustuse täitmiseks 19 euro ulatuses mõistlikuks.

6.7 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Koolieas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas on kohus seisukohal, et igakuiselt ei ole vajalik riideid ega jalanõusid osta ning samuti saab valida millisest kauplusest ja millise hinnaga garderoobikaupasid osta. Kohus peab põhjendatud riiete ja jalanõude kuluks kokku 60 eurot. 6.8 Hageja on välja toonud ka muud kulud kokku summas 117 eurot, s.h trenn/tantsimine, kosmeetika, taskuraha, lemmiklooma kulud, puhkus ja vaba aeg. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt tuleb igakuiselt tasuda xxx 39 eurot (kd I lk 145-150). Samuti on hageja esitanud tõendi, mille kohaselt on hageja isalt 2020 aastal hageja kontole tehtud kandeid ca 18 eurot kuus (kd I lk 151). Kohtu hinnangul ei saa kulusid vabale ajale, puhkusele ning kosmeetikale pidada ebavajalikuks. Kohus arvestab siinkohal ka hageja vanusega. Kuna lemmiklooma on hagejale soovinud võtta kostja, siis saab ka lemmiklooma kuludega käesoleval juhul arvestada. Arvestades eeltooduga on kokku 117 eurot muudele kulutustele kohtu hinnangul igati mõistlik. 6.9 Seega on hageja igakuised kulud eluliselt usutavad ja põhjendatud 604 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab 302 eurot, mis on käesoleval ajal isegi veidi suurem miinimumelatisest. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Kohus selgitab, et kuna hageja nõuab käesoleval juhul elatist miinimummääras, siis ei olnud vajalik esitada ka kõiki tõendeid kulude suuruse kohta.

Eesti Töötukassa 15.01.2021 otsusest nr. xxx nähtuvalt on kostja täielikult töövõimetu (kd I lk 31-32). Nimetatud otsuse kohaselt on kostjal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise, raske tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkondades, mille põhjuseks on põletikulised xxx. Kostja 6 kuu keskmine sissetulek (perioodil 01.11.2020 kuni 06.04.2021) on olnud ca 444 eurot, s.o Eesti Töötukassa toetus ja Sotsiaalkindlustusameti poolt tasutud peretoetus (kd I lk 33, 87, 180, 180 pöördel). Lisaks on xxx tasunud kostjale lapse spordi- ja huvitegevuse toetust 150 eurot ning Sotsiaalkindlustusamet elatisabi 100 eurot. Kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot ning algatatud on kohusustest vabastamise menetlus (kd I lk 84-85) . Samas nähtub kohtule esitatud tõenditest, et vaatamata oma töövõimetusele, pakub kostja xxx teenuseid. Kostjal on Facebookis lehekülg xxx, mille kohaselt on ta xxx terapeut ning teostab xxx, xxx, viib läbi koolitusi, loenguid ja xxx kehasse sulgunud emotsioonide ja traumade väljutamiseks (kd I lk 64-66, 161, 167-170). Hageja on menetluses tõendanud, et üldjuhul on tegemist tasuliste teenustega (kd I lk 163-164). Seega ei ole kohtu hinnangul usutav, et kostja nimetatud teenuseid tasuta osutaks. Kohtu hinnangul võib sellest järeldada, et teatud lisa sissetuleku teenimise võimalus on kostjal olemas. Kostja ei ole menetluses enda igakuiste väljaminekute kohta nii endale, kui ka oma teise lapse G D Rga seoses konkreetseid summasid välja toonud. Kostja on esitanud üksnes oma igakuiste kulude tõendamiseks tema elukaaslase konto väljavõtte ajavahemikust 01.01.2020 – 25.04.2021, milles on viidatud kostja alaealise lapse G D R, hageja ja kostja osalised kulutused (kd I lk 175-180). Kostja on välja toonud, et vastavalt pangakonto väljavõttest on kostja kulutused perioodil 01.01.2020 – 24.04.2021 (16 kuud) kogusummas 3305,89 eurot, mis teeb keskmiseks kuluks 206,61 eurot/kuus ning kostja kulud hagejale samal perioodil olid summas 1172,79 eurot, mis teeb keskmiseks kuluks 73,29 eurot/kuus ning kostja kulud kostja alaealisele lapsele samal perioodil olid summas 1449,73 eurot, mis teeb keskmiseks kuluks 90,60 eurot/kuus. Kohus märgib, et nimetatud pangakonto väljavõttes kajastatud kulutused ei ole osaliselt seostatavad hagejaga, kostjaga ega ka teise lapsega (s.h Tenerifel tehtud kulud, apteegikulu, erinevate kaupluste maksed, kolmandatele isikutele tehtavad maksed). Samuti ei ole hageja tõendanud, et tegemist oleks igakuiste vajalikke kulutustega. Kohus peab iseenesest eluliselt usutavaks, et teatud igakuised kulud kostjal seoses enda ülalpidamisega ja enda teise lapsega võivad tekkida (s.h nt eluasemekulu, söök, hügieenikulu jne). Samas ei ole kostja tõendanud, et ta ise ühtegi kulu kannaks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja ei ole suuteline elatist miinimummääras tasuma arvestades kostja majandusliku ja tervisliku seisundiga ning kostjal võib olla täiendava sissetuleku saamine tema tervisliku seisundi tõttu raskendatud. Arvestades aga asjaoluga, et kostja pakub xxx teenuseid (s.h loengud, koolitused), siis ei ole lisa sissetuleku teenimine kohtu hinnangul täielikult võimatu. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab seega arvestada, et kostja keskmine sissetulek moodustab igakuiselt ca 500 eurot. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et tal endal igakuiselt kulusid tema poolt märgitud ulatuses kanda tuleks. Kohus asub seisukohale, et kostjal on seega võimalik tasuda hagejale elatist igakuiselt summas 170 eurot kahjustamata enda ja oma teise alaealise lapse huvisid.

8.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise ajavahemiku 07.01.202007.01.2021 eest summas 3504 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kohtu hinnangul ei täida tagasiulatuva elatise nõudmine käesoleval juhul enam oma eesmärki ning täiendava suure summa tasumine võib asetada kostja raskesse majanduslikku olukorda. Seega jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.