2-15-15418
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht
2-15-15418 05. veebruar 2016, Jõhvi
Kohus Kohtunik Kohtuasi
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Olev Mihkelson R. R. hagi Jõhvi valla (Jõhvi Spordikool kaudu) vastu töövaidluses
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja:
R. R. (IK xxx, elukoht: xxx)
Hageja esindaja:
Marko Tiirik
Kostja:
Jõhvi vald (Jõhvi Spordikool kaudu) (RK xxx, asukoht: Kooli 2 Jõhvi linn Jõhvi vald) Silver Peepmaa
Kostja esindaja
1(3)
2-15-15418 Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).
2-15-15418 oleks läinud kohtusse, oleks tekkinud kahju. Kostja esindaja möönas, et arve võis tulla väiksem. Usalduse kaotuse põhjustas ka see, et hageja ei esitanud seletuskirja: tegemist on tööandja tõlgendusel otsese allumatusega, hageja ei täitnud tööandja korraldusi. Kostja esindaja täpsustas, et hageja kirja kolmas ja neljas lõik olid laimavad. Laimuks on ühistegevuse lõhkumine, koostöölepingute koostamise mittetegemine.
3(3)
2-15-15418 7.2 Usalduse kaotus seoses hageja viibimisega 10.08 kuni 21.08.2015 Jõhvi Spordikooli õpilastega omavoliliselt korraldatud treeninglaagris Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ hallatavas spordibaasis Tuksis. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud, et nimetatud treeninglaagreid Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ hallatavas spordibaasis Tuksis korraldas Jõhvi Spordikool tavapäraselt ka varasematel aastatel korvpalliklubi Hito vahendusel. Hageja, kui spordikooli treener-õpetaja viibimist koos õpilastega tavapärases treeninglaagris usalduse kaotuse põhjuseks ilmselgelt pidada ei saa, seega võiks usalduse kaotuse küsimus tuleneda üksnes omavolilise treeninglaagris korraldamisest. Kohtule esitatud tõenditega leidis kohtumenetluses tõendist järgmised asjaolud: hageja teavitas 2015 treeninglaagrite korraldamises Tuksis spordikooli (kostjat) ja sai selle kohta ka kostjalt kinnituse ( (tl 11, 14,, 15, 18-20). Jõhvi Spordikooli 18.05.2015 vastusest hageja kirjale tuleneb kostja aktsept laagri korraldamisele ning vastuses täpsustatakse üksnes lastevanemate omaosaluse ja spordikooli osaluse tasumise korda. Veel 07.augustil 2015 (reede) on hageja pöördunud kostja poole seoses augustikuise laagri korraldamisega Tuksis. Hageja teavitab, et laager toimub 09.08-20.08.2015, hageja kinnitas, et saadab esmaspäevaks (10 augustiks) osalejate nimekirja, sest veel ei ole teada kui palju poisse laagris osaleb ning teavitab, et korraldajate palvel algab laager 1 päeva võrra varem, so mitte 10. augustil nagu varem teatatud, vaid 09.augustil (tl 18). Hageja on tõendanud, et osalejate nimekirjad on spordikooli esindajale saadetud lubatud ajal, so 10 augustil 2015 (tl 19-20). Kostja (spordikooli) esindaja on hagejale teatanud alles 11.augustil, et hagejal puudub eelnev kokkulepe ning laagris osalemist tuleb lugeda hageja ja lastevanemate kokkuleppeks, mida kostja (spordikool) ei pea kinni maksma. Maakohus on seisukohal, et hagejale etteheite tegemine omavolilise laagri korraldamises on põhjendamatu. Kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et korraldamise osas oli kõige suuremaks etteheiteks hagejale see, et ta ei esitanud õigeaegselt osalejate nimekirja. Samas leidis tõendamist asjaolu, et hageja põhjendas kostjale nimekirja esitamisega hilinemist ja esitas nõutud nimekirja päev peale laagri algust (laager algas korraldajate palvel päev võrra varem). Seega nimetatud kostja etteheide hagejale ei ole kahtlemata mõjuvaks põhjuseks, et TLS § 88 lg.1 p.5 alusel töötajale tööleping üles öelda. 7.3 Usalduse kaotus seoses sellega, et treeninglaagrisse minekul eiras hageja Jõhvi Spordikoolis kehtivat korda õpilastega treeninglaagrisse minekuks, millega hageja tekitas Jõhvi Spordikoolile varalise kahju tekkimise ohu vastavalt Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ poolt 18.08.2015 väljastatud arvele nr 711 summas 728 eurot. Kostja esitas kohtule Jõhvi Spordikooli direktori 28.01.2015 käskkirjaga kinnitatud treeningute ja lähetuste läbiviimise korra (tl 60-62) ja selgitas, et hageja eiras treeninglaagri korraldamisel nimetatud korda, täpsustamata konkreetselt millist nõuet/reeglit sellest korrast hageja eiras. Juhul, kui väidetavaks rikkumiseks oli eelpool nimetatud korra p.2.1 eiramine, siis kohtumenetluses on tõendamist leidnud, et hageja teavitas spordikooli augustikuisest treeninglaagrist juba ca 3 kuud enne treeninglaagri toimumist (korra kohaselt pidanuks tegema hiljemalt 7 päeva enne lähetusse minekut). Nimekirja esitamine üks päev peale laagri toimumist, ei tohiks olla selline eksimus, mille tõttu tööandja peale esimest eksimust usalduse kaotab, seda enam, et hageja selgitas nimekirja hilisemat esitamist. Korra p.2.1 on viidatud, et kõik võistlussõidud, laagrid ja koolitused, mis ei kajastu eelpool mainitud lisas, tuleb eelnevalt spordikooli direktoriga kokku leppida. Kohtule ei ole esitatud käskkirja, milles oleks p.1.3 ja juhul kui on mõeldud eelpool nimetatud korra p.1.3, siis ei ole esitatud ka selle kohta mingit lisa. Arvestades treeningute ning lähetuste läbiviimise korra 4(3)
2-15-15418 uudsust (võeti vastu alles 28.01.2015) ja kohati keerulist sõnastust, võib eeldada, et nimetatud korra täitmine võiski põhjustada segadust. Nimetatud korrast ei selgu ka mil viisil lähetused, laagrid ja koolitused tuli spordikooli direktoriga kokku leppida- kas piisas spordikooli juhtkonna teavitamisest nii nagu seda tegi hageja või tuli selleks mingi kirjalik kokkulepe sõlmida vms. Arvestades treeninglaagri korraldamise korra uudsust ja keerulist sõnastust, on töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg.1 p.5 alusel kahtlemata ebaproportsionaalne karistus võimalikku rikkumise eest. Kohtumenetluses ei tuvastanud kohus mingit kahju ega kahju tekitamise ohu olemasolu kostjale. Tulenevalt sellest, et kohus on otsuse p-s 7.2 tuvastanud, et tegemist ei olnud omavolilise treeninglaagri korraldamisega, ei saa laagripidaja poolt arve esitamine kostjale laagri korraldamise eest olla kahjuks ega kahju tekkimise ohuks. 7.4 Usalduse kaotus seoses sellega, et hageja ei ole esitanud kostjale temalt 28.08.2015 juhtumi asjaolude selgitamiseks nõutud seletuskirja. Hageja ei eita, et nõutud seletuskirja ta ei esitanud, seega on kahtlemata tegemist tööandja korralduse eiramisega. Samas on ebaproportsionaalne lõpetada selle rikkumise eest tööleping TLS § 88 lg.1 p.5 alusel. 7.5 Usalduse kaotus, sest hageja saatis Jõhvi Spordikooli õpilaste vanematele tööandjat laimava sisuga kirja. Viidatud kiri on hageja poolt kohtule esitatud (tl 22). Kirjast nähtub, et hageja on korvpalliklubi Hito esindajana pöördunud Jõhvi Spordikooli korvpalliosakonna vanemate poole ja teavitanud neid ebakõladest Jõhvi Spordikooli juhtkonnaga ja ka kohaliku omavalitsuse otsusest, mis ei võimaldanud Kohtla-Järve linnas elavatel lastel Jõhvi Spordikoolis õpinguid jätkata. Kostja esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt peab kostja sellest kirjast laimava sisuga osaks kirja kolmandat ja neljandat lõiku (tl 99 pöördel). Tulenevalt sellest, et kostja esindaja ei lükanud ümber kirjas toodud väiteid koostöölepingu puudumise kohta korvpalliklubi Hito ja spordikooli vahel, on põhjendamatu nimetada kirjas toodud väidet ühise tegevuse „lõhkumise“ kohta ja suutmatust koostöölepingut sõlmida laimuks. 7.6 Usalduse kaotus seoses sellega, et hageja saatis Jõhvi valla juhtidele spordikooli juhtide väljavahetamise nõude. Viidatud kiri Jõhvi valla juhtkonnale on hageja poolt esitatud (tl 23-24). Kohus on seisukohal, et kui hageja saatis korvpalliklubi Hito esindajana Jõhvi vallavõimudele kirja, milles kritiseeris spordikooli juhtkonna tegevust, on lubamatu, et sel alusel lõpetatakse kriitikat teinud töötajaga tööleping TLS § 88 lg.1 p.5 alusel. Jõhvi Spordikooli puhul on tegemist Jõhvi valla allasutusega. Demokraatlikus ühiskonnas tuleb pidada normaalseks, et üldjuhul töötajal on õigus tööandja tegevust kritiseerida. Kriitika eest töölepingu ülesütlemisega karistamine ei ole demokraatlikus ühiskonnas aktsepteeritav! 7.7 Kohus peab vajalikuks veel märkida, et TLS § 88 lg.3 kohaselt tööandja võib töölepingu kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus, so kui kostja oleks eelnevalt hagejat hoiatanud, et treeninglaagri korraldamisel rikuti vastavat korda ja selgitanud rikkumise sisu, kuid vaatamata sellele hageja taas rikkus nimetatud korda, võiks selline rikkumine olla töölepingu ülesütlemise aluseks.
5(3)
2-15-15418
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
6(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.