Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
26. veebruar 2025 kell 12.00, Pärnu kohtumaja
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja-võlgnik J. O., isikukood XXX, elukoht XXX Usaldusisik Andrus Õnnik, OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai tn 10, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, e-post [email protected]
2-24-17036 Võlgniku J. O. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J. O. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja J. O. (J. O., isikukood XXX) pankrot 26.02.2025 kell 12.00 ja algatada J. O. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada J. O. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik (OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 44 31 313, e-post [email protected], pankrotihalduri tunnistus nr 36/22.06.2004).
4.Määrata J. O. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 19. märts 2025 kell 12.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (asuk. Kuninga 22, Pärnu linn, I korrus, saal nr 1).
Kohustada võlgnik J. O.-d (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta 19. märtsil 2025 kell 12.00 Pärnu Maakohtusse (Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja, Kuninga 22, I korrus, saal nr 1). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
6.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab J. O. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 26.02.2026.
Tsiviilasi nr 2-24-17036
7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
8.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.J. O. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
kohtumäärust
pankrotihaldur
13.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
14.Jätta menetluskulud võlgniku J. O. kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.
15.Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 30.01.2025 kuni pankroti väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1166 eurot, millele lisandub käibemaks 256.52 eurot, s.o kokku 1422.5 eurot, millest 300 eurot ja lisanduv käibemaks 66 eurot mõista välja usaldusisiku kasuks pankrotivara arvelt ning 866 eurot ja lisanduv käibemaks 190.52 eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (a/a XXX SEB Pangas).
16.Võlgnik J. O. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1,
2 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-17036 2).
17.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
18.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
19.Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud
1.J. O. (avaldaja, võlgnik) esitas 10.11.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja vabaabielus, kahe alaealise lapse ema. Avaldaja igakuiseks sissetulekuks on palk 1000 eurot netopalgana kuus, kohustusi aga 27 963.28 eurot, mille täitmiseks on käimas kokku 11 täitemenetlust.
1.2.Makseraskused algasid võlgniku kinnitusel juba aastaid tagasi. Esimene laen sai võetud soovil osta auto, mida paar aastat maksis kuni läks elukaaslasest lahku ja pidi otsima omale elamise koos lapsega. Selle remontimiseks oli vaja uuesti laenu, siis sai võlgnik teada rasedusest ja kaotas ka töökoha. Seejärel hakkas võlgnik mängima hasartmänge, lootes, et saaks kuu arved tasutud. Lõpptulemusena on võlgnikul kohustusi rohkem kui sissetulek katab. Hetkel võlgnik aktiivselt enam ei mängi hasartmänge ja tegeleb oma sõltuvusega. Ta on sulgenud Maksu-ja Tolliametis õigused mängida hasartmänge.
1.3.Võlgnik on palunud kohtul enda suhtes pankrot välja kuulutada ja kohustustest vabastamise menetluse algatada.
2.Kohus võttis 30.01.2025 määrusega J. O. maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas maksejõuetuse menetluses usaldusisikuks Andrus Õnniku.
3.Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 13.02.2025 kohtule võlgade ja varade nimekirja (allkirjastatud nii usaldusisiku kui võlgniku poolt), milles antud hinnangu kohaselt tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku tuvastatu ja põhjendused:
3.1.Võlgniku sissetulek on olnud kuude lõikes alates 2021.aastast kõikuv, praegu on see netotöötasuna veidi üle 1000 euro, võlgnik töötab Kliin pesumajas puhastusteenindajaoperaatorina tähtajatu töölepinguga. Muid sissetulekuid võlgnikul ei ole ning arvestatav vara puudub. Tal on kaks alaealist ülalpeetavat – 3- ja 15-aastased. Kohustused ulatuvad usaldusisiku tuvastatuna üle 41 000 euro, võlusaldajaid on 12. Ca 82% nõuetest on kohtulahendid ning kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku suhtes on avatud 11 täitetoimikut. Seega on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. Isegi kui ühelegi nõudele ei lisanduks kõrvalnõudeid, tuleks nende rahuldamiseks tasuda viieaastase
3 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-17036 maksegraafiku korral 693 eurot kuus, mis ei ole võlgnikule tema kohustusi arvestades mingil viisil jõukohane.
3.2.Usaldusisiku hinnangul on J. O. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks sissetulekute vähenemine ja sellele järgnenud hasartmängude mängimine. Tema enda poolt seatud hasartmängukeeld lõppes ning usaldusisik tuvastas, et võlgnik asus uuesti hasartmänge mängima. Usaldusisiku ütluse peale pani võlgnik endale 10.02.2025 uuesti hasartmängukeelu maksimaalse 3-aastase tähtajaga.
3.3.Usaldusisik leiab kokkuvõtvalt, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning võlgnik on maksejõuetu, mistõttu usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada J. O. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada tema pankrotihalduriks (oma nõusoleku on A. Õnnik selleks andnud). Asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, usaldusisikule teada ei ole.
4.Kohus vaatas asja läbi kirjalikus menetluses menetlusosalisi ära kuulamata. Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused
5.Kohus asub seisukohale, et võlgniku J. O. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
7.Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Võlgniku kohustused on sellised, mida ei ole võimalik katta igakuise sissetuleku arvel. Võlgniku igakuine sissetulek usaldusisiku väljaselgitatu kohaselt on ca 1000 eurot kuus, kuid võlad ületavad 40 000 eurot. Tal on kaks alaealist ülalpeetavat ning eluasemekulude, toidukulude ja lastega seotud kulude katteks on vaja vahendeid. Arvestades eeltoodut ei ole võlgnikul võimalik enda võetud kohustusi täita ei lühemas ega pikemas perspektiivis, sest selliste võlgade (mille aluseks on enamjaolt täitedokumendid) tasumiseks oleksid nt võlgade ümberkujundamise menetluse tarvis igakuised maksed selgelt liiga väikesed. Kohus loeb esitatuga tuvastatuks, et J. O. on maksejõuetu (sellisest sissetulekust ja ülalpeetavate arvu silmas pidades on võimalik kinnipidamisi teha ilmselt väga väheses ulatuses, kui üldse) ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisik on arusaadavalt esile toonud põhjused, miks ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine ning kohus nõustub nendega. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Tegelikult on võlgnik muutunud maksejõuetuks juba 2021.aastal. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse
4 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-17036 seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole teada aluseid täitemenetluste jätkamiseks, seega lõpevad need pankroti väljakuulutamisega täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel.
8.Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks J. O. pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
9.Kohus kuulutab seega võlgniku J. O. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Usaldusisik on taotlenud vastava vande võtmist ning kohus peab võlausaldajate hulka ja võlgade suurust arvestades seda taotlust põhjendatuks. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
10.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
11.FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
11.1.Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused (pankroti- või täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms). Võlgniku vastu on Aktiva Finance Group OÜ esitanud hagi (kohtuasi nr 2-25-1034), kuid nõuet pole veel menetlusse võetud, samal võlausaldajal on võlgniku vastu nõudeid üle 16 000 euro.
5 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-17036
12.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Andrus Õnnik andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
12.1.Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 26.02.2026, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.
13.Kohtu selgitused:
Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.
13.2.Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).
13.3.Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).
13.4.Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).
13.5.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).
13.6.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).
13.7.Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
14.Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
15.Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja
6 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-17036 kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosoleku vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta.
16.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
17.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 177.20 eurot.
18.Usaldusisiku aruande kohaselt on ta töötanud 13,5 tundi, mis tunnitasu 130 eurot juures teeks koos käibemaksuga tasu suuruseks 2141.10 eurot. Arvestades võlgniku varalist seisundit palub usaldusisik aga määrata tasu väiksemana, summas 1422.52 eurot (sh tasu 1166 eurot ja käibemaks 256.52 eurot). Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas 866 eurot + km ning ülejäänud tasu summas 300 eurot + km välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt.
19.Kohus leiab, et arvestades võlgnik J. O. maksejõuetusmenetluses usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg 13,5 tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub tema taotlust arvestades selgelt kehtestatud piirmääradesse (jääb alla 100 euro tunni eest). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1166 eurot, koos käibemaksuga 1422.52 eurot.
20.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2025.a on kuupalga alammääraks 886 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel puudub võlgnikul kohane vara
7 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-17036 usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.
21.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole ilmselt võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 866 eurot, millele lisandub käibemaks 190.52 eurot, kokku 1056.52 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 300 eurot (lisandub käibemaks) tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 59 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.