AK hagi Korteriühistu Tallinna 25 vastu 24.07.2014 korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.12.2015 kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Tallinna 25 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Reva Kostja: Korteriühistu Tallinna 25 (registrikood 80347143), seaduslik esindaja Gennady Shcherbin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
määrus
menetluskulude
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18.12.2015 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kätte toimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli AK (hageja) hagi Korteriühistu Tallinna 25 (kostja) vastu 24.07.2014 korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. 12.11.2014 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.04.2015 otsusega Harju Maakohtu 12.11.2014 otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. 29.07.2015 määrusega jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kohtulahend jõustus 29.07.2015.
2.24.08.2015 esitas hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse, milles palus
mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1443 eurot, sealhulgas riigilõiv 300 eurot. Avaldaja kinnitas, et taotletavad menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega ning palus lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Avalduse täienduses hageja täpsustas, et hageja on tagastanud kostjale raha, mis oli kostja poolt tasutud hageja õigusabikulude katteks, kuid hageja ei ole kostjale tagastanud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot.
3.Kostja esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, vaidlustades hageja menetluskulud osaliselt. Vastuväite kohaselt ei tohi hageja nõuda menetluskuluna riigilõivu summas 300 eurot, sest hagi esitamisel tasutava riigilõivu maksis hageja eest kostja. Hageja lepingulise esindaja kulud ei vasta lepingulise esindaja arvetes näidatud kulule. Hageja lepinguline esindaja Irina Reva esindas hagejat Eesti Korteriühistu Liidu nimel, kes väljastas hagejale arveid. Vastavalt arvele nr 341068 on hageja lepingulise esindaja tegelik kulu hagiavalduse koostamise ning 16.10.2014 ja 31.10.2014 kohtuistungil esindamise eest 382 eurot. Ka selle arve maksis kostja. Hageja apellatsioonimenetluse menetluskulude osas tuleb hagejal esitada kõik arved, kuna arvest nr 341068 nähtub, et hagejale on osutatud õigusabiteenust soodustusega 30-40%, mistõttu hageja lepingulise esindaja poolt näidatud summad tekitavad kahtlusi. Esimese astme kohtu määrus
4.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja õigusabikulud 697 eurot ning kohustades kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg-s 1 sätestatult, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
6.Käesolevas tsiviilasjas on kostja tasunud 08.08.2014 maksekorraldusega nr 69 riigilõivu 300 eurot (kd I lk 35). Hageja kinnitas, et ei ole riigilõivu kostjale tagasi maksnud. Nimetatud makskorraldusega on tõendatud, et kostja on riigilõivu etteulatuvalt kandnud, mistõttu ei kuulu riigilõiv kostjalt väljamõistmisele.
7.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja õigusabikulud on summas 1143 eurot. Avalduse kohaselt osutas hageja esindaja õigusabi teenust hinnaga 90 eurot/tund (käibemaksuga), mis ei ületa keskmist turuhinda.
8.Hageja kandis maakohtus kulu 783 eurot järgmiste õigusabi toimingute eest: dokumentidega tutvumine, kliendiga nõupidamine ja hagiavalduse koostamine, ettevalmistus ja 16.10.2014 istungist osavõtt ning ettevalmistus ja 31.10.2014 istungist osavõtt. Kostja vastuväite kohaselt on 2(4)
maakohtus kantud õigusabi tegelik kulu summas 382 eurot ja tegelikuks kulu kandjaks kostja. Kostja esitas tõendid, millest nähtub, et kuigi arve 341068 on väljastatud hageja nimele, on see tasutud 21.11.2014 kostja arvelt. Hageja esitas kohtule maksekorralduse nr 1535, millest nähtub, et hageja on vaidlusaluse summa 382 eurot tagastanud 24.04.2015 kostjale. Kostja vastuväide, et arvel 341068 on kajastatud kõik menetluskulude nimekirjas maakohtu menetluses tehtud õigusabitoimingud, on põhjendatud. Arvestades asjaolu, et hageja on kostjale raha tagastanud, on arvega 341068 tõendatud, põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 382 eurot. Menetluskulude nimekirja koostamise kulu väljamõistmine teiselt poolelt ei ole põhjendatud ega vajalik. Ülejäänud toimingud ja nendele toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas tsiviilasja sisu ja mahuga.
9.Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistab õigusabikulud 697 eurot (382 eurot maakohtu kulu ja 315 eurot ringkonnakohtu kulu).
10.TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb rahuldada hageja taotlus kostja viivise maksmiseks kohustamiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
11.Kostja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt menetluskulud välja 382 eurot ületavalt, ning osas, milles maakohus kohustas kostjat tasuma viivist, ning teha uus määrus, millega jätta hageja avaldus rahuldamata õigusabikulu osas 315 euro ulatuses ning viiviste väljamõistmise osas.
12.Maakohus on menetluskulud välja mõistnud põhjendamatult suures ulatuses. Hageja ei ole esitanud arveid ringkonnakohtus kantud menetluskulu kohta, mis nimekirja kohaselt moodustab 315 eurot. Seega ei ole hageja neid kulusid kandnud. Eeltoodud põhjustel puudus kaebajal võimalus analüüsida kõiki hageja võimalikke menetluskulusid ja esitada nendele omapoolseid vastuväiteid. Menetluskulude kindlaksmääramisel oleks kohus pidanud kontrollima ka kulude faktilist kandmist.
13.Menetluskulude ja viiviste väljamõistmine summas 697 eurot on kaebajat ebamõistlikult koormav ning vastuolus heade kommetega. Kaebaja moodustati korterelamu hooldamiseks, haldamiseks ja asjade ajamiseks. Kaebaja on mittetulundusühistu KÜS § 2 lg 1 mõttes. On ebaõiglane ja ebaproportsionaalne anda viiviste väljamõistmisega tulu saamise võimalust kaebaja liikmele. Hagejal on suur võlgnevus kaebaja ees kommunaal- ja majapidamiskulude osas. Tallinna 25 majas on ainult 8 korteriomandit, mistõttu on hageja võlgnevuse olemasolu korteriühistu eelarvele eriti tajutav. Vastus määruskaebusele
14.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
3(4)
17.Lepingulise esindaja kulu vajalikkust ja põhjendatust hindab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi diskretsiooniõiguse alusel, millesse kõrgema astme kohtul on alust sekkuda üksnes siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, sealhulgas juhul, kui väljamõistetav lepingulise esindaja kulu on ebaproportsionaalselt suur võrreldes vaieldava hüve väärtusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja kulu vajalikkust ja põhjendatust hinnates diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on vähendanud väljamõistetavat lepingulise esindaja kulu ning kostjalt väljamõistetud kulu ei saa, arvestades vaidluse sisu, keerukust ja mahtu, pidada ebamõistlikult suureks.
18.Määruskaebuse esitaja väitel ei olnud maakohtul alust välja mõista lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus tehtud toimingute eest, kuna hageja ei esitanud selle kohta vastavaid kulu kinnitavaid dokumente. Ringkonnakohus leiab, et väide ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti lugenud vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulu ka apellatsioonimenetluses, arvestades hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid ning toimikus sisalduvaid andmeid. Lisaks märgib ringkonnakohus, et lepingulise esindaja kulu väljamõistmise eelduseks ei ole nende kulude kantus menetlusosalise poolt.
19.Määruskaebuse esitaja väitel on viivise väljamõistmine mittetulundusühistult, kes ei saa oma tegevusest tulu, ebamõistlik ja ebaproportsionaalne. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole väide põhjendatud. Seadusjärgse viivise maksmiseks kohustamist kuni kohtulahendi kohase täitmiseni ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks ega ka ebaõiglaseks. Samas on kostjal võimalik viiviste maksmist vältida, täites kohtulahendi, s.o tasudes hagejale 697 eurot, õigeaegselt.
20.Määruskaebuse esitaja väitel on viivise väljamõistmine korteriühistut ja selle liikmeid eriti koormav ka seetõttu, et hagejal on korteriühistu ees suur võlgnevus kommunaal- ja majapidamiskulu osas. Ringkonnakohus leiab, et väide on iseenesest asjakohatu, kuid märgib siiski, et korteriühistul on hageja kasuks väljamõistetud menetluskulu võimalik tasaarvestada hageja kommunaal- ja majapidamiskulu võlaga.
21.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.