XXX hagi Korteriühistu XXX vastu Korteriühistu XXX 24.07.2014 korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Irina Reva Kostja: Korteriühistu XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX, lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Korteriühistult XXX välja XXX kasuks menetluskuluna õigusabikulud 697 (kuussada üheksakümmend seitse) eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Korteriühistul XXX tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (697 eurot) XXX viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta rahuldamata XXX avaldus riigilõivu 300 euro ja õigusabikulude
euro, kokku
euro väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.
Menetluse käik
1.Harju Maakohus 12.11.2014 otsusega rahuldas hagi ja jättis hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tallinna Ringkonnakohus 14.04.2015 otsusega jättis Harju Maakohtu 12.11.2014 otsuse muutmata ning menetluskulud kostja Korteriühistu XXX kanda. Riigikohus 29.07.2015 määrusega jättis kassatsioonikaebuse
2.Hageja esitas 24.08.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palub määrata mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 443,00 eurot ja mõista välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS §113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hageja kasuks. Kostja vastuväited
3.Kostja leiab, et hageja ei tohi nõuda menetluskuluna riigilõivu summas 300 eurot, sest hageja ei ole seda kulu kunagi kandnud. Hagi esitamisel tasutava riigilõivu maksis XXX eest Korteriühistu XXX ehk kostja.
4.Hageja lepingulise esindaja kulud ei vasta lepingulise esindaja arvetes näidatud tegelikule kulule. Hageja lepinguline esindaja Irina Reva esindas XXX Eesti Korteriühistu Liidu nimelt, kes väljastaski hageja nimele arveid. Vastavalt arvele nr 341068 on hageja lepingulise esindaja tegelik kulu eespool nimetatud õigusteenuste puhul 382,00 eurot. Kõnesoleva arve kohaselt hõlmab 382,00 eurot õigusabi kulu nii hagiavalduse koostamise (sh sellega kaasnevatel teenustel) kui ka 16.10.14 ja 31.10.14 kohtuistungil esindamise. Seega menetluskulude kindlaksmääramise avalduse punktides 2.1.1; 2.1.2; 2.1.3 nimetatud lepingulise esindaja õigusabi kulu tegelik väärtus ja hind on mitte rohkem kui 382,00 eurot. Siinjuures peab arvestama ka sellega, et ka selle arve maksis kostja ehk kulu tegelikuks kandjaks on olnud kostja Korteriühistu Tallinna 25. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduses punktides 2.1.1; 2.1.2; 2.1.3 menetluskulud kogusummas 783,00 eurot on selgelt põhjendamatud, hageja ei ole esimeses astmes faktiliselt menetluskulusid kandnud, mistõttu selles osas tuleb jätta hageja taotlus rahuldamata, kuna hagejal ei ole õigust neid kulusid nõuda.
5.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse puntide 2.2.1; 2.2.2 ja 2.3 (s.o apellatsioonmenetlus ja menetluskulude kindlaksmääramise nimekirja koostamine) kohta palub kostja kohtul kohustada hagejat esitama kõik arved, kuna arvest nr 341068 nähtub, et hagejale on osutatud õigusabiteenust soodustusega 30-40%, mistõttu hageja lepingulise esindaja poolt näidatud summad tekitavad tõsiseid ja põhjendatud kahtlusi. Hageja seisukoht
6.Hageja teavitas, et ta tagastas kostjale raha, mis oli korteriühistu poolt tema eest tasutud õigusabikulude katteks, kuid ei ole korteriühistule tagastanud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot. Kohtumääruse põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.
8.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt
9.Toimiku materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas tasutud 08.08.2014 maksekorraldusega nr 69 riigilõivu 300 eurot (kd I lk 35). Maksjaks on KÜ XXX ja selgitusse on märgitud „riigilõiv hagiavaldus 24.07.2014 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise
nõudes XXX“. Hageja kinnitas, et ei ole kõnesolevat riigilõivu kostjale tagasi maksnud. Nimetatud makskorraldusega on tõendatud, et kostja on riigilõivu etteulatuvalt kandnud, mistõttu ei kuulu riigilõiv kostjalt välja mõistmisele ega hagejale hüvitamisele.
10.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja õigusabikulud on summas 1143 eurot. Avalduse kohaselt osutas esindaja õigusabi teenust hinnaga 90 eurot/tund koos käibemaksuga. Tunnitasu ei ületa keskmisi turuhindasid.
11.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maakohtus kandnud järgmised kulud: dokumentidega tutvumine, kliendiga nõupidamine ja hagiavalduse koostamine, ettevalmistus ja 16.10.2014 istungist osavõtt ning ettevalmistus ja 31.10.2014 istungist osavõtt, kokku summas 783 eurot. Kostja esitas vastuväite, et maakohtus kantud õigusabi tegelik kulu on summas 382 eurot ja tegelikuks kulu kandjaks oli kostja. Kostja esitas tõendid, millest nähtub, et kuigi arve 341068 on väljastatud hageja nimele, on see tasutud 21.11.2014 kostja arvelt. Hageja esitas kohtule maksekorralduse nr 1535, millest nähtub, et hageja on vaidlusaluse summa 382 eurot tagastanud 24.04.2015 kostjale. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et arvel 341068 on kajastatud kõik menetluskulude nimekirjas maakohtu menetluses tehtud õigusabitoimingud, mistõttu ei ole põhjendatud hüvitada õigusabikulusid menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses. Kohus, arvestades asjaolu, et hageja on kostjale raha tagastanud leiab, et arvega 341068 on tõendatud, põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 382 eurot.
12.Riigikohus on 11.11.2014.a lahendi 3-2-1-77-14 p-s 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirja koostamise kulu väljamõistmine ei ole põhjendatud ega vajalik.
13.Ülejäänud toimingud ja nendele toimingutele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas tsiviilasja sisu ja mahuga.
14.Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud 697 (maakohtus 382 + ringkonnakohtus 315) euro ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse summas 746 (riigilõiv 300 + õigusabikulud 446) eurot.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
16.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.