Harju Maakohus
Kohtuasja number
2-14-55669
Otsuse kuupäev
12.november 2014.a.
Kohtunik
Krista Kirspuu
Kohtuasi
XXX hagi KÜ XXX vastu KÜ XXX24.07.2014.a korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes.
Hagi hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Irina XXX (Eesti Korteriühistute Liit, asukoht Sakala 23A, Tallinn 10141; e-post: [email protected]); Kostja: Korteriühistu XXX(Registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX).
31.10.2014.a. Istungi toimumise aeg
Hagi rahuldada. Tuvastada KÜ XXX24.07.2014 toimunud korduval üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisus.
Resolutsioon
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Hageja menetluskulud jätta kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187
lg 6 ja § 442 lg 6)
Hagiavalduse kohaselt on hageja aadressil XXX, XXX linnas asuva korteriomandi nr 3 ühisomanik ja KÜ XXX liige. 30.juulil 2014 said KÜ XXX liikmed Harju Maakohtu registriosakonna määruse XXX kaudu teada, et 25.07.2014.a registrisse esitatud kandeavalduses taotletakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kande tegemist KÜ XXX juhatuse koosseisu muutmise kohta 24.07.2014 korduva üldkoosoleku protokolli otsuste alusel. Korteriühistu XXX üldkoosolek 16.07.2014 ja korduv koosolek 24.07.2014.a oli kokku kutsutud KÜ XXX liikme XXX poolt. Eelnimetatud kokkukutsumisel oli rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna korteriühistu liige XXX ei ole varem esitanud nõuetekohaselt vormistatud kirjalikku taotlust korteriühistu juhatusele nõudega kutsuda kokku üldkoosolek liikmete nõudmisel. Kuna juhatus ei olnud teadlik XXX soovist kutsuda kokku üldkoosolek, ei ole tekkinud juhatusel kohustust üldkoosolek kokku kutsuda. Sellest tulenevalt ei tekkinud XXX õigust samas korras juhatusega üldkoosolek kokku kutsuda. Vaatamata sellele, et juhatuse liige XXXteatas oma 24.07.2014.a e-kirjas XXX, et tema tegevus koosoleku kokkukutsumisel on seadusega ja korteriühistu põhikirjaga vastuolus, viis XXX ikkagi läbi korduva üldkoosoleku 24.07.2014.a. KÜ-s XXX on 8 liiget. Lähtudes MTÜS § 20 lg 3 ja korteriühistu põhikirja p-st 5.6 piisab ühe liikme taotlusest, et nõuda juhatuselt üldkoosoleku kokkukutsumist. Korteriühistu liikmete taotlus erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks on oma olemuselt liikmete poolt avaldatud tahteavaldus. Juhatusel tekib kohustus üldkoosoleku kokkukutsumiseks taotluse kättesaamise hetkest. Juhatus kohustub teavitama erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmete taotluse alusel 7 päeva jooksul taotluse kättesaamise päevast alates. Vastavalt põhikirja punktile 5.2 peab juhatus üldkoosolekust teavitama vähemalt 7 päeva ette enne koosoleku toimumist. KÜ liige XXX pole juhatusele taotlust andnud e-posti kaudu ega tähitud kirjaga ega ka isiklikult. Isegi kui oletada, et XXX kirjalik nõue oli juhatuse poolt kätte saadud ei olnud temal ikkagi õigust ise kokku kutsuda üldkoosolek varem kui 15.07.2014.a. Esitatud nõudes oli märgitud, et XXX nõuab kokku kutsuda KÜ üldkoosolek hiljemalt 14.07.2014.a. Sellest tuleneb, et juhatus pidi oma liikmeid teavitama koosolekust hiljemalt 14.07.2014 ja kui juhatus ei teavita sellest, siis läheb liikmele üle õigus kutsuda üldkoosolek kokku alates 15.07.2014.a. Registriosakonnale esitatud dokumentidest on näha, et XXX on ise kutsunud koosoleku kokku 08.07.2014.a. st varem, kui tal oli selleks õigus tekkinud. Hageja palub tuvastada, et 24.07.2014.a toimunud KÜ XXX korduva erakorralise üldkoosoleku otsused on tühised.
Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et nii esimese 16.07.2014.a kui ka korduva 24.07.2014 üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud ei ole ja kõik 24.07.2014.a korduval üldkoosolekul vastuvõetud otsused on kehtivad. 22.06.2014 on kostja endisele juhatuse liikmele XXX adresseeritud kirjalik nõue üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. XXX koos XXX pani juhatuse liikmele XXX kirjaliku nõude tema postkasti. Selles dokumendis oli XXX poolt pakutud konkreetne päevakord ja ära näidatud üldkoosoleku kokkukutsumise põhjus. Juhatuse liige XXX jättis kokkukutsumise nõude tähelepanuta ja kutsus 12.07.2014.a kokku pahausklikult kaks erinevat koosolekut, ajavahega 30 minutit., samade päevakorra küsimustega mis olid arutatud ja otsustatud kaks kuud tagasi kostja 03.05.2014.a üldkoosolekul. Kostja leiab, et hagiavalduse juurde lisatud endise
juhatuse liikme XXX24.07.2010 e-kiri ei ole käesolevas tsiviilasjas kohane, kuna XXX oli algusest peale huvi taotletud üldkoosolekut mitte kokku kutsuda. Üldkoosoleku kokkukutsumise nõue on dateeritud 22.06.2014.a. XXX kutsus kokku üldkoosoleku 08.07.2014, mis kinnitab seda, et alates 22.06.2014 oli juhatusele antud 17 päeva koosoleku kokkukutsumiseks. Juhatus ei teinud seda enne 14.07 ega pärast seda. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asja materjalidest nähtuvalt toimus 16.07.2014.a Korteriühistu XXX üldkoosolek (tlk 25). Koosolekul ei olnud protokolli kohaselt otsustusvõimelist kvoorumit. Üldkoosolekul osalejad otsustasid kutsuda kokku korduva üldkoosoleku sama päevakorraga 24.07.2014.a. 24.07.2014.a toimus Korteriühistu XXX korduv üldkoosolek (tlk 20). Nimetatud üldkoosolekul otsustati mh - kutsuda tagasi juhatuse liige XXX ning valida uueks juhatuse liikmeks XXX. Hageja leiab, et 24.07.2014.a vastu võetud otsused on tühised, kuna otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Korteriühistu seaduse § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Asjas puudub vaidlus, et hageja on Korteriühistu XXX liige. MTÜS (Mittetulundusühingute seaduse) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. MTÜS § 20 lg 1 järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus, lg 2 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. MTÜS § 20 lg 3 järgi peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. KÜ XXX põhikirja p 5.4 järgi peab juhatus teatama üldkoosoleku kokkukutsumisest 7 päeva jooksul juhul, kui seda nõuavad kirjalikult ja põhjendatult vähemalt 1/10 korteriühistu liikmetest. MTÜS § 20 lg 4 järgi kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Asjas puudub vaidlus, et XXX moodustab 1/10 Korteriühistu XXX liikmetest. Käesolevas asjas väidab KÜ XXX24.07.2014.a koosolekul juhatuse liikmeks valitud XXX, et ta palus KÜ endisel juhatuse liikmel XXX kokku kutsuda KÜ üldkoosolek, pannes sellekohase teate 22.06.2014.a XXX postkasti. XXX andis vande all seletused selle kohta, kuidas ta 22.06.2014.a XXX postkasti pani nõude üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. XXX ütlustest nähtuvalt ei ole tema postkasti enne 22.07.2014 mingit nõuet KÜ üldkoosoleku kokkukutsumiseks esitatud. 3 korda oli küll tema postkasti infokirju pandud - 2 korda talvel ja üks kord suvel arvatavalt XXX poolt või korteri nr 1 omaniku poolt, arvestades kirja sisu, kuid üldkoosoleku kokkukutsumise nõuded need ei olnud. Seega on poolte vahel vaidlus
selles, kas KÜ XXXl iige esitas KÜ juhatuse liikmele nõude KÜ üldkoosoleku kokkukutsumiseks kooskõlas MTÜS § 20 lg-ga 3. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et XXX pani mingi paberi 22.06.2014.a XXX postkasti. Tunnistaja XXXpaberil olnud teksti ei lugenud, kuid XXXütles talle, et seal on üldkoosoleku kokkukutsumise taotlus. Kohus, hinnates asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud 16.07.2014 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumist kooskõlas seaduse ja kostja põhikirjaga. Kohtu arvates on veenvalt tõendamata jäänud kostja väide, et kostja juhatuse liikmele XXX toimetati 22.06.2014.a kätte üldkoosoleku kokkukutsumise nõue. Tunnistaja XXX XXX postkasti pandud lehel olevat teksti ei lugenud. XXX on ütlustega kinnitanud, et tema pole üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet enne 22.07.2014.a saanud. XXX andis vande all seletusi selle kohta, et ta pani üldkoosoleku kokkukutsumise nõude XXX postkasti, kuid samas ei osanud ta selgitada, miks ta nõuet XXX endale vahetult üle ei andnud, arvestades asjaolu, et ta elab XXX ühes majas. Samuti ei osanud XXX veenvalt selgitada, miks ta e-posti kaudu XXX nõuet üldkoosoleku kokkukutsumise kohta ei esitanud, arvestades asjaolu, et varasemalt oli ta KÜ-ga seotud küsimustes XXX e-kirjade teel suhelnud (tlk 153-180). Kohus on seisukohal, et XXX seletused 22.06.2014 nõude XXX postkasti panekuga seoses ei ole usaldusväärsed seetõttu, et tema väited 24.07.2014.a. üldkoosoleku kokkukutsumise teate kohta ülespanemisest 16.07.2014.a lahknesid oluliselt tunnistaja XXX ütlustest. XXX ütlustest nähtuvalt läksid 16.07.2014.a toimunud koosolekust osavõtjad peale koosoleku toimumist laiali, tema läks poodi, kus oli 2-3 tundi. Kui ta koju tuli oli 24.07.2014.a üldkoosoleku kutse maja teadete tahvlil üleval, tema ei tea kes selle pani, kuid ülespandud paberit ta lugema ei hakanud, kuna polnud prille kaasas. XXX seletustest nähtuvalt läks ta peale koosolekut koos XXX 16.07.2014.a trepikotta ja pani teate 24.07.2014.a üldkoosoleku toimumise kohta üles. XXX seletused ei ole usaldusväärsed ka seetõttu, et tema seletused väidetavalt seoses 04.07.2014.a XXX esitatud uue nõudega (tlk 119) KÜ üldkoosoleku kokkukutsumisega seoses ei ole kooskõlas asjas esitatud teiste tõenditega. XXX seletuste kohaselt esitas ta 04.07.2014.a XXX uue nõude üldkoosoleku kokkukutsumiseks seetõttu, et XXX, ei olnud esimesele nõudele reageerinud. 22.06.2014.a nõudekirjas oli aga kirjas, et XXX nõuab üldkoosoleku kokkukutsumist hiljemalt 14.07.2014.a. Arvestades, et KÜ põhikirja p 5.2 järgi on koosolekust etteteatamise aeg 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, ei saanud XXX04.07.20124.a teada, kas XXX kutsub koosoleku kokku või mitte. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et asjas ei ole tõendamist leidnud XXX poolt KÜ üldkoosoleku kokkukutsumise nõude esitamine XXX enne 22.07.2014.a. XXX kinnitas oma ütlustega, et 04.07.2014 nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks oli tema postkasti pandud 22.07.2014 (tlk 119). Kuna MTÜS § 20 lg 3 ja kostja põhikirja kohaselt saab KÜ liige kokku kutsuda üldkoosoleku juhul, kui juhatus pole üldkoosolekut hoolimata liikme poolt esitatud nõudest kokku kutsunud, kuid nimetatu eeldab juhatusele nõude kättetoimetamist mis käesolevas asjas on jäänud tõendamata, siis ei saanud XXX ise 16.07.2014.a KÜ koosolekut kokku kutsuda. Seetõttu on tühised ka 24.07.2014.a toimunud nn korduskoosolekul vastu võetud otsused. Lisaks peab kohus vajalikuks osutada, et kohtu arvates on tunnistaja XXX ütlustega tõendamist leidnud ka 24.07.2014.a toimunud nn korduskoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendamist leidnud, et XXX pani 24.07.2014.a
üldkoosoleku toimumise teate üles 23.07.2014.a. XXX ütlused ei ole sisuliselt vastuolus XXX ütlustega. XXX küll väitis, et mingi paber oli 16.07.2014.a a teadete tahvlile üles pandud, kuid seda lugema ta ei hakanud, kuna prille polnud kaasas. 24.07.2014 üldkoosoleku toimumise teadet luges ta hiljem, tunnistaja arvates vist järgmisel päeval peale 16.07.2014.a. Kohtu arvates tuleb tunnistaja XXX ütlustesse, mille kohaselt luges ta 24.07.2014 üldkoosolekukutset arvatavalt 17.07.2014 suhtuda kriitiliselt arvestades asjaolu, et tunnistaja ütluste kohaselt oli stendil peale kutse rohkem pabereid, kui ta ei osanud öelda mis sisuga teised paberid olid. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, siis tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.