Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-15-123676

Asjaolud, menetluse käik I.B Konsultatsioonid OÜ esitas 3.11.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1364,47 euro saamiseks. Kohus tegi 9.11.2015 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.11.2015 aadressil Lääne maakond, Lihula vald, Lihula, Karja 6, 90303. Võlgnik Packact OÜ esitas 11.11.2015 nõudele vastuväite. 02.12.2015.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti I.B Konsultatsioonid OÜ hagi Packact OÜ võlgnevuse nõudes üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostja esitas vastuväite. Harju Maakohus kohustas hagejat 03.12.2015.a määrusega esitama nõuetekohast hagiavaldust kostja poolt tunnustamata nõude osas. 03.12.2015.s määrusega Harju Maakohus koostas maksekäsu kostja poolt tunnustatud nõude osas. 09.12.2015.a määrusega Harju Maakohus tühistas 03.12.2015.a kohtumääruse ning tegi Packact OÜ poolt tunnustatud nõude osas maksekäsu ja kinnitas maksegraafiku. I.B Konsultatsioonid OÜ esitas 14.12.2015.a hagiavalduse, mille kohaselt I.B Konsultatsioonid OÜ ja Packact OÜ sõlmisid 12.08.2014.a tööohutusalased lepingud. Hageja osutas lepingu kohaselt teenust ning esitas lepingu järgselt arved. Kostja palus teenuse tasumiseks osamakseid, millele ka hageja vastu tuli. Kostja hilines teenuse eest tasumisega, millest tekkis võlgnevus. Hageja teavitas kostjat korduvalt maksmata arvetest, kuid kostja ei likvideerinud võlgnevust. Pooled jõudsid võlgnevuse osas kokkuleppele, ehk siis kostja aktsepteeris esitatud arveid, selle kinnituseks on kostja poolt tehtud ettepanek võlgnevus tasuda maksegraafiku alusel, mille pooled allkirjastasid 18.11.2015.a. Maksegraafikus ei ole ettenäinud viiviste tasumist, kuigi viiviste arvutuskäik ning suurus on kostjale teada, sellest tulenevalt peab hageja jätkama kohtumenetlust, et kostja tasuks võlgnevusest tekkinud viivised. Harju Maakohus keeldus 18.12.2015.a hagi menetlusse võtmast ning andis hagimenetluse üle Pärnu Maakohtule kohtualluvuse järgi Pooled esitasid 21.01.2016.a Pärnu Maakohtule kompromisslepingu. Kompromissleping Hageja ja kostja on kohtumenetluse jooksul saavutanud hagi nõude tasumise osas järgmise kompromissi:

KOHTU SEISUKOHT

2-15-123676 Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule mõlema poole poolt allkirjastatult 01.02.2016.a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumises osas. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et kohtukulud jäävad kostja kanda. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et Packact OÜ menetluskulud jäävad tema enda kanda ning Packact OÜ kohustub hüvitama I.B Konsultatsioonid OÜ-le 1⁄2 hageja poolt hagilt tasutud riigilõivu summast, s.o 62,50 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõiv tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.