Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Tagatis Hageja on esitanud kohtule taotluse tagastada hagi tagamise tagatisena tasutud 302,26 eurot. TsMS § 195 lg 1 esimese lause kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. TsMS § 195 lg 2 kohaselt saadab kohus enne määruse tegemist tagatise tagastamise avalduse seisukoha võtmiseks poolele, kelle kasuks on tagatis antud. TsMS § 391 lg 2 sätestab, et hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul TsMS § 391 lg-s 1 nimetatud ajast alates. Vastavalt TsMS § 391 lg 1 p-le 1 peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Avaldus tagatise tagastamiseks on kostjale avalikult kätte toimetatud (tl 90). Kostja ei ole avalduse kohta omapoolset seisukohta esitanud. Hageja on 16.07.2015. a tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr XXXX tagatise 302,26 eurot (tl 1). Kohus leiab, et seoses hagi rahuldamisega on tagatise andmise põhjus ära langenud, mistõttu tasutud tagatis tuleb tagastada. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus tagatise hageja kontole nr EE892200001120100562.

2 (3)

Menetluskulud TsMS § 162 ja § 173 lõikeid 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on 17.12.2015. a esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 500 eurot, lepingulise esindaja kulud 700 eurot, hagi tagamise määruse täitmise kulu 155,97 eurot, kokku 1355,97 eurot. Menetluskulude nimekiri on kostjale avalikult kätte toimetatud (tl 90). Kostja ei ole kohtule hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses, seega riigilõivu osas on hageja menetluskulud põhjendatud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt oli hageja lepingulise esindaja ajakulu 7 tundi ning tasu 100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Lepingulise esindaja ajakulu hõlmab dokumentide analüüsi, õigusliku analüüsi, Riigikohtu lahendite otsimise ning analüüsi ja hagiavalduse koostamise ajakulu. Kohus leiab, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega ning hagiavalduse koostamine ei eeldanud ajamahukat õiguslikku analüüsi. Arvestades asja keerukust, hagiavalduse sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul hagiavalduse koostamise ning sellele eelnenud dokumentide ja Riigikohtu praktika analüüsi põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 4 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud ja vajalik. Seega peab kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 400 eurot. Hagi tagamise määruse täitmisega seotud kulu moodustas täitemenetluse alustamise tasu 15.97 eurot ning kohtutäituri põhitasu 140 eurot. Kulu on tõendatud kohtutäituri otsusega tasu välja mõistmise kohta (tl 87-88). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 1055,97 eurot (500 eurot + 400 eurot + 155,97 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.