2-15-14341/13 - Pärimisõigus - Pärandi hoiumeetmete rakendamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

korteriomand aadressiga XXXXXXX XXX-X, Tallinn, registriosa nr XXXXXXXXX ja lubada avaldajal anda üürile RA-le kuuluv kinnistu aadressiga XXXXX XXX XX, XXXX XXXX, Harku vald, Harju Maakond, registriosa nr XXXXXXXX. Avalduse kohaselt tegi RA 14.02.1996 notariaalselt tõestatud testamendi, millega ta pärandas kogu oma vara avaldajale. Pärandaja suri XX.XX.XXXX. Tallinna notar Heli Mõttus teatas 22.07.2015 avaldajale, et pärandaja oli teinud 09.06.2014 uue notariaalse testamendi, milles määras kogu vara pärijaks LP. Avaldaja esitas 26.08.2015 kohtule hagi testamendi tühisuse tuvastamiseks. Pärandaja pärandvara hulka kuuluvad muu hulgas korter Tallinnas aadressil XXXXXXX XXX-X ning kinnisasi aadressil XXXXX XXX XX, XXXX XXXX, Harku vald, Harjumaa. Pole selge, kes on RA vara pärija. Kuna pärandaja on surnud, puudub isik, kes tegeleks kinnistutel lasuvate koormatiste ja muude kohustuste täitmisega, tõkestaks kinnistute kasutamist kolmandate isikute poolt ning tagaks kinnistute säilimise ja majanduslikult mõistliku kasutamise pärimismenetluse vältel. Arvestades avaldajale teadaolevat kinnistute seisukorda, on pärandvara säilitamise seisukohast vajalik hinnata erakorraliste ja hädavajalike remonttööde teostamise vajadust. Samuti on majanduslikult mõistlik ja pärijate huvides anda kinnisasjad kuni pärimismenetluse lõppemiseni üürile, et suurendada pärandvara väärtust pärimismenetluse kestel. Puuduvad objektiivsed asjaolud, mis välistaks avaldaja enda määramise pärandvara hooldajaks. Puudutatud isik kohtule oma seisukohta pärandvara hoiumeetmete kohaldamise ja hooldaja määramise kohta ei esitanud. Samuti ei ilmunud puudutatud isik kohtu poolt 26. oktoobriks 2015 kell 15.00 määratud ärakuulamisele. Maakohtu määrus 02.11.2015 määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata avaldaja avalduse RA (surnud XX.XX.XXXX) pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandvara hooldaja määramiseks. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda. Pärandi hoiumeetmete rakendamine on hagita asi TsMS § 475 lg 1 p 9 kohaselt. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Pärimisseaduse (PärS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid, kui pärijad ei ole teada. PärS § 111 lg 4 sätestab, et vaidluse korral, kes on pärija, võib kohus pärandvara hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärimisõiguse tunnustamist nõudva isiku taotlusel. PärS § 110 lg 2 punkti 1 kohaselt on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine. PärS § 112 lg 1 kohaselt nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Asjas on tuvastatud, et XX.XX.XXXX suri avaldaja isa RA, kes oli 09.06.2014 teinud notariaalse testamendi, millega jättis kogu vara puudutatud isikule. Avaldaja on testamendi kehtivuse vaidlustanud kohtus. Kohus leidis, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud pärandvara valitsemise korraldamine ja avaldaja pärandvara hooldajaks määramine. Pärandaja on teinud 09.06.2014 notariaalse testamendi, millega kogu oma vara, sh avalduses mainitud kinnisasjad, jätnud puudutatud isikule. Seega tuleb eeldada, et kinnisasjade pärijaks on LP ning tema vastutada on

kinnisasjade ülalpidamiskulude tasumine ja korrashoid. LP aadress ühtib ühega pärandatud kinnisasjadest ning 09.06.2014 testamendist nähtuvalt on pärandaja kinnitanud, et LP on tema elukaaslane. Seega elab aadressil XXXXX XXX XX, XXXX XXXX, Harku vald, Harjumaa puudutatud isik, kes eelduslikult tasub ka kinnisasja ülalpidamisega seotud kulud ning hoiab seda korras. Avaldaja väited kinnisasjade remonti vajavast seisukorrast pole millegagi tõendatud. XXXXXXX XX XXX asuva korteri valdaja ja seisukorra kohta avaldajal andmed puuduvad. Kui kohus määraks pärandvara hooldajaks avaldaja ning annaks talle loa kinnisasjade üürile andmiseks, tähendaks see, et puudutatud isikul tuleks tema elukohaks olev kinnisasi vabastada, mis poleks aga kooskõlas pärandaja poolt testamendis väljendatud tahtega ning seaks avaldaja põhjendamatult soodsasse positsiooni. Avaldaja pärandvara hooldajaks määramine kätkeks paratamatult huvide konflikti. Eeltoodud põhjendustel jättis kohus avaldaja taotluse RA pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandvara hooldaja määramiseks rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 172 lg-st 1 jättis kohus kõik menetluskulud avaldaja enda kanda. Määruskaebus 17.11.2015 esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada Harju Maakohtu 02.11.2015 määruse ja rahuldada avalduse ning rakendada XX.XX.XXXX surnud RA pärandvara hoiumeetmena pärandvara valitsemise korraldamist, määrata RA pärandvara hooldajaks avaldaja, kohustada avaldajat korraldama RA pärandvara heaperemehelikku valitsemist ning tagama RA pärandvara säilimine, määrata RA pärandvara inventuur, lubada avaldajal anda üürile RA-le kuuluv korteriomand aadressiga XXXXXXX XXX-X, Tallinn, registriosa nr XXXXXXXXX ja lubada avaldajal anda üürile RA-le kuuluv kinnistu aadressiga XXXXX XXX XX, XXXX XXXX, Harku vald, Harju Maakond, registriosa nr XXXXXXXX. Maakohtu määrus põhineb olulises osas oletuslikel ja asjassepuutumatutel asjaoludel, mistõttu on maakohus rikkunud TsMS §-st 465 lg 2 p 8 tulenevat põhjendamiskohustust. Samuti on kohus rikkunud TsMS § 5 lg-st 3 tulenevat uurimispõhimõtet. Maakohus asus määruses seisukohale, et antud juhul tuleb eeldada, et kinnisasjade pärijaks on puudutatud isik ning tema vastutada on kinnisasjade ülalpidamiskulude tasumine ja korrashoid, kuna pärandaja on teinud 09.06.2014 notariaalse testamendi, millega on jätnud kogu oma vara, sh avalduses märgitud kinnisasjad, puudutatud isikule. Avaldaja hinnangul ei oma maakohtu eeltoodud seisukoht õiguslikku alust, olles seejuures ebaoluline avaldaja esitatud pärandvara hoiumeetmete rakendamise avalduse lahendamisel. Avaldaja on avalduse p-des 1.3 ja 1.4 selgitanud, et avaldaja on kõnealuse 09.06.2014 testamendi kehtivuse kohtus vaidlustanud. Kohus menetleb avaldaja hagiavaldust tsiviilasjas nr 2-15-12706, olles sealjuures rahuldanud avaldaja hagi tagamise taotluse ning peatanud pärandaja pärimisasjas pärimistunnistuse väljaandmise kuni tsiviilasjas 2-15-12706 tehtud kohtulahendi jõustumiseni. 01.09.2015 otsusega peatas Tallinna notar Heli Mõttus pärandaja pärimismenetluse. Seega on avaldaja ja puudutatud isik olukorras, kus RA pärandvara pärimistunnistuse väljastamine on peatatud ja pooled vaidlevad kohtus pärimisõiguse üle. Eeltoodust tulenevalt ei esine ühtegi õiguslikku alust, mis võimaldas maakohtul eeldada, et puudutatud isik on ja avaldaja ei ole RA pärijaks. Avaldaja on 26.10.2015 toimunud ärakuulamisel kohtule avaldanud, et talle teadaolevalt, sh kinnistusraamatust nähtuvalt ei ole puudutatud isikul seadusest ega lepingust tulenevat õiguslikku alust XXXXX XXX XX, XXXX XXXX, Harku vald, Harjumaal asuva kinnisasja valdamiseks ja kasutamiseks. Maakohtu menetluses ei esitanud puudutatud isik ka maakohtule ühtegi tõendit õigusliku aluse olemasolu kohta. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja hinnangul võimalik eeldada, et puudutatud isik vastutab kinnisasjade

ülalpidamiskulude tasumise, kinnisasjade korrashoiu ja kinnisasjade säilitamise eest. Avaldaja juhib kohtu tähelepanu, et puudutatud isikule oli tagatud maakohtus ärakuulamisõigus, kuid puudutatud isik ei ilmunud 26.10.2015 toimunud ärakuulamisele kohale. Kuna maakohus ei rakendanud eeltoodud asjaolude väljaselgitamiseks ka TsMS § 5 lg-st 3 tulenevat uurimispõhimõtet, siis oli maakohtul võimalik jõuda üksnes seisukohale, et puuduvad tõendid asjaolude kohta, mis kinnitaksid kinnisasjade ülalpidamiskulude tasumist, kinnisasjade korrashoiu ja säilitamise kohustuse täitmist ning heaperemehelikku majandamist. Lisaks on maakohus asunud seisukohale, et kuna puudutatud isik oli pärandaja elukaaslane, kes tänasel päeval elab ühel pärandatud kinnisasjadest (XXXXX XXX XX, XXXX XXXX, Harku vald, Harjumaa), siis tasub puudutatud isik ka eelduslikult kinnisasjade ülalpidamisega seotud kulud ja hoiab seda korras. Avaldaja hinnangul ei ole võimalik pärandvara hoiumeetmena valitsemise korraldamise avalduse lahendamisel teha hoiumeetme otstarbekuse ja vajalikkuse suhtes otsust, tuginedes sellele, kas puudutatud isik on deklareerinud ühe kinnisasja oma elukohana või kas nimetatud isik oli pärandaja elukaaslane või mitte, kuna nimetatud asjaoludest ei ole võimalik teha järeldusi pärandavara hulka kuuluvate kinnisasjade ülalpidamiskulude tasumise, kinnisasjade korrashoiu ja säilitamise ega heaperemeheliku majandamise kohta. Vaidlustatavas määruses on põhjendamata, miks ei ole pärandvara hoiumeetmete rakendamine otstarbekas või avaldaja õiguste kaitseks vajalik. Avaldaja esitas avalduse pärandvara hoiumeetmena valitsemise korraldamiseks, kuna peab hoiumeetmete rakendamist vajalikuks ja otstarbekaks kinnistutel lasuvate koormatiste ning muude kohustuste täitmiseks, kinnisasjade kasutamise tõkestamiseks kolmandate isikute poolt ning kinnisasjade säilimise ja majanduslikult mõistliku kasutamise tagamiseks. Kuna tsiviilasjas nr 2-15-12706 tehtud hagi tagamise määrusega peatati RA pärimismenetlus ja pärimistunnistuse väljastamine kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni, siis on avaldajal kui võimalikul pärijal äratuntav huvi pärandvara säilimise vastu vahepealsel perioodil. Seoses testamendi tühisuse tuvastamise tsiviilmenetluse algatamise ja pärimismenetluse peatamisega on tekkinud RA pärija(te)le, olgu selleks siis avaldaja või puudutatud isik, reaalne oht, et pärandvara hulka kuuluvate kinnisasjade suhtes jäävad pikema aja vältel teostamata kinnisasjade säilitamiseks ja alalhoidmiseks vajalikud toimingud. Avaldajale teadaolevalt puudub tänasel päeval isik, kes pärandvara hulka kuuluvate kinnisasjadega seotud ülalpool toodud ülesandeid täidaks. Kohus leidis, et pärandaja poolt hilisemas testamendis väljendatud tahtega ei oleks kooskõlas olukord, kus kohus määraks pärandvara hooldajaks avaldaja ning annaks talle loa kinnisasjade üürile andmiseks, kuna see tähendaks, et puudutatud isikul tuleks tema elukohaks olev kinnisasi (XXXXX XXX XX, XXXX XXXX, Harku vald, Harjumaa) vabastada. Avaldaja on seisukohal, et kohus on lähtunud eeltoodud seisukoha võtmisel üksnes puudutatud isiku võimalikest huvidest, jättes sealjuures arvestamata RA teiste võimalike pärija(te) huvidega. Nagu avaldaja on varasemalt avaldanud, puudub avaldajale teadaolevalt puudutatud isikul õiguslik alus XXXXX XXX XX, XXXX XXXX, Harku vald, Harjumaal asuva kinnisasja kasutamiseks ja valdamiseks. Avaldaja on seisukohal, et kui pärandaja tahteks oleks olnud puudutatud isikule kinnisasja valdamise ja kasutamise õiguse andmine, siis oleks puudutatud isikul nimetatud õigus tänasel päeval olemas seadusest või lepingust tuleneval õiguslikul alusel. Lisaks märgib avaldaja, et isegi olukorras, kus kohus leidis, et pärandvara valitsemist ei ole vajalik või otstarbekas korraldada selliselt, et üüritaks välja XXXXX XXX XX, XXXX XXXX, Harku vald, Harjumaal asuv kinnisasi, oleks maakohus pärija(te) huvidest lähtuvalt pidanud rahuldama avalduse osaliselt, määrates avaldaja pärandvara hooldajaks ning andes nõusoleku üürida välja XXXXXXX XXX-X asuv kinnisasi. Sellisel juhul oleks kohus võtnud puudutatud isiku võimalike huvide kõrval arvesse ka RA teiste võimalike pärija(te) huve. Avaldaja on seisukohal, et antud juhul on pärandvara hoiumeetmete rakendamine RA

pärija(te) huvidest lähtuvalt vajalik ja otstarbekas, kuna iga keskmiselt mõistliku pärija huvides on, et pärandvara oleks hoiu ja valitsemise all. Kinnisasja omandiõigus hõlmab erinevaid haldusliku ja võlaõigusliku iseloomuga kohustusi, mis on suunatud nii aktiivsele tegevusele kui ka teatud tegevustest hoidumisele ning mille täitmata jätmine toob RA pärija(te)le tõenäoliselt kaasa nii haldusõiguslikud kui ka võlaõiguslikud sanktsioonid, sh näiteks rahaliste nõuete esitamise kohalikult omavalitsuselt (nt maamaksu ja intresside tasumise nõue) või eraõiguse subjektidelt (nt korteriühistu kommunaalkulude võlgade tasumise või kinnisasja sundvõõrandamise nõue; samuti naabruses asuvate kinnisasjade omanike nõuded kinnisasjalt lähtuva kahju tõkestamiseks ja kahju hüvitamise kohustuse täitmiseks). Pärandvara hoiumeetmete rakendamata jätmine tsiviilasjas nr 2-15-12706 tehtava lahendi jõustumiseni tekitab reaalse ohu RA pärija(te) omandiõigusele PS § 32 mõistes, mistõttu on kohtul PS §-dest 14 ja 15 tulenev kohustus tagada RA pärija(te)le kohane õiguskaitse ning võimaldada pärandvara hoiumeetmete rakendamist. Vastus määruskaebusele Puudutatud isik LP palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskuludena välja 780 eurot (kohtuvälised kulud) ja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikule määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 02.11.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Pärimisseaduse (PärS) § 111 lg 4 sätestab, et vaidluse korral, kes on pärija, võib kohus pärandvara hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärimisõiguse tunnustamist nõudva isiku taotlusel. Praegusel juhul ongi tegemist sättes nimetatud olukorraga, kus avaldaja ja puudutatud isiku vahel on vaidlus selles, kes on pärija. Avaldaja on tsiviilasjas nr 2-15-12706 esitanud hagi pärandaja RA 09.06.2014 tehtud notariaalse testamendi, millega pärandaja jättis kogu oma vara puudutatud isikule, tühisuse tuvastamiseks. Seoses testamendi tühisuse tuvastamise nõude esitamisega avaldaja poolt peatas notar pärimistunnistuse väljaandmise kuni tsiviilasjas nr 2-15-12706 kohtulahendi jõustumiseni. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on menetlus Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-15-12706 pooleli ja kohus ei ole nimetatud asjas lahendit teinud. Kuivõrd pärija pärimisõigus ja selle ulatus ei ole piisavalt tõendatud, millest tulenevalt ei ole notar väljastanud ka pärimistunnistust, on iseenesest täidetud PärS § 110 lg 1 p-s 1 nimetatud eeldus (pärija ei ole teada) pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Sellele vaatamata on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti leidnud, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud pärandvara valitsemise korraldamine ja avaldaja pärandvara hooldajaks määramine. Ringkonnakohus selgitab, et pärandvara hoiumeetmete rakendamise eesmärk on rakendada ajutisi meetmeid pärandvara säilimise tagamiseks seni, kuni kõrvaldatakse need tõkked, mis takistavad pärijatel endil pärandi säilimise eest hoolitsemist. Avaldaja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et pärandvara säilimine on sattunud ohtu ning vaja on rakendada ajutisi meetmeid enne, kui selgub, kes on RA vara pärijaks. Avaldaja hinnangul on hoiumeetmete rakendamine vajalik ja otstarbekas

kinnistutel lasuvate koormatiste ning muude kohustuste täitmiseks, kinnisasjade kasutamise tõkestamiseks kolmandate isikute poolt ning kinnisasjade säilimise ja majanduslikult mõistliku kasutamise tagamiseks, ent avaldaja ei ole selgitanud ega tõendanud, millest võib käesoleval juhul järeldada, et pärandvara hulka kuuluvatel kinnisasjadel lasuvad koormatised ja muud kohustused ei ole praegusel juhul täidetud või kinnisasjade säilimine tagatud. Vastavalt maakohtu määruses tuvastatule on üks pärandatavatest kinnisasjadest – XXXXX XXX XX, XXXX XXXX, Harku vald, Harjumaa – puudutatud isiku elukohaks, mistõttu on maakohus põhjendatult eeldanud, et puudutatud isik tasub eelduslikult kinnisasja ülalpidamisega seotud kulud ja hoiab seda korras. Ka on puudutatud isik vastuses avaldaja kaebusele kinnitanud, et kasutab eelnimetatud hoonestatud kinnistut, mis oli kuni RA surmani nende ühiseks elukohaks, enda peamise ja alalise elukohana ning kannab kinnistu valdamise ja kasutamisega seonduvad kulud, maksud ja koormised ning tagab kinnistu heakorra. Ka on puudutatud isik kaebusele esitatud vastuses märkinud ja tõendanud, et pärandvara hulka kuuluv korteriomand, mis asub aadressil Tallinnas XXXXXXX XXX-X, on kasutuses tähtajatu üürilepingu alusel ja üürnikud maksavad eluruumi kasutamise eest üüri ja kõrvalkulusid. Nõustuda ei saa avaldaja seisukohaga, mille kohaselt saab pärandvara hoiumeetmete rakendamist avaldaja taotletud viisil pidada RA pärijate huvidest lähtuvalt vajalikuks ja otstarbekaks. Avalduses taotletut, mille kohaselt annaks avaldaja pärandvara hooldajaks määramise korral kinnisasjad üürile, mistõttu peaks puudutatud isik enda elukohaks oleva kinnisasja vabastama, ei saa kuidagi pidada puudutatud isiku kui võimaliku pärija huvides olevaks. Nimetatu on vastuolus pärandaja poolt testamendis avaldatud tahtega ning teenib üksnes avaldaja huve. Ringkonnakohus on arvestades eeltoodut seisukohal, et olukorras, kus pärandaja RA on notariaalse testamendiga jätnud kogu oma vara puudutatud isikule, kes tagab vara säilimise ja selle korrashoiu, puudub vaatamata testamendi kehtivuse vaidlustamisele avaldaja poolt mõistlik põhjus pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamiseks ja avaldaja pärandvara hooldajaks määramiseks. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid, et puudutatud isik ei täidaks pärandvaraga seotud kohustusi, säilitaks pärandvara ega kaitseks seda kahjulike mõjutuste eest. Seega ei saa ka praeguse olukorra jätkumisel, isegi juhul kui kohus peaks tsiviilasjas nr 2-15-12706 tuvastama testamendi tühisuse, tekkida avaldajal kahju seoses sellega, et pärandava ei ole vaidluse ajal valitsetud heaperemehelikult ja otstarbekalt. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga põhjendatuks lähtuda praegusel juhul pärandaja testamendis avaldatud tahtest nimetada kinnisasjade pärandajaks puudutatud isik ja seega jätta tema vastutada ka kinnisasjade ülalpidamiskulude tasumine ja korrashoid. Maakohus on määruses toodud põhjendustel seega õigesti jätnud avaldaja taotluse RA pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandvara hooldaja määramiseks rahuldamata. Menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 tulenevalt avaldaja kanda. Kuivõrd maakohus vaidlustatud määruses menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei määra ka ringkonnakohus käesolevas määruskaebemenetluses TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt menetluskulude rahalist suurust kindlaks.