M. K. hagi Flameko OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise nõudes Flameko OÜ taotlus M. K. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses
Kohtuistungi toimumise aeg
15.10.2015. a ja 07.01.2016. a
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
M. K. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)
Kostja:
Flameko OÜ (RK xxx, asukoht: Ehitajate tee 131-28, 13517 Tallinn)
Kostja esindajad:
Jaanua Silm, Jasitex Law Firm, epost: [email protected] Raul Kirt, juhatuse liige
RESOLUTSIOON
Jätta M. K. hagi Flameko OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise nõudes rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Jätta menetluskulud täies ulatuses M. K. kanda.
2.Välja mõista M. K.lt Flameko OÜ kasuks menetluskulude katteks 2 050 (kaks tuhat viiskümmend) eurot.
3.Välja mõista M. K.lt Flameko OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (2 050 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Flameko ja M. K. sõlmisid 06.02.2015. a töölepingu, mille järgi M. K. asus tööle autojuhina alates 09.02.2015. a katseajaga kestusega neli kuud (katseaja viimane kuupäev 09.05.2015. a, *kolm kuud). 14.04.2015. a töölepingu ülesütlemisavalduses ütles tööandja M. K.ga sõlmitud töölepingu üles katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu töölepinguseaduse (TLS) § 86 lg 1 järgi. Töölepingu lõppemise päevaks oli 28.04.2015. a. Ülesütlemisavalduse kohaselt on katseaja kestel ilmnenud, et töötaja kutseoskused ja isikuomadused ei ole piisavad tööülesannete nõuetekohaseks täitmiseks. Töötaja töötulemused katseajal on olnud ebarahuldavad ning töötaja ei ole täitnud katseaja eesmärke
2.M. K. esitas 20.04.2015. a töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja hüvitist vastavalt TLS § 109 alusel kolme kuu keskmise palga ulatuses. Töövaidluskomisjoni 02.06.2015. a otsusega rahuldati avaldus. Töövaidluskomisjon tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, luges töölepingu üles öelduks TLS § 107 lg 2 alusel alates 28.04.2015. a ning mõistis tööandjalt välja hüvitise 390 eurot (ühe kuu keskmine töötasu).
3.Flameko OÜ esitas 17.06.2015. a kohtule taotluse M. K. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.
4.M. K. esitas 02.08.2015. a kohtusse hagi Flameko OÜ vastu, milles taotles töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel ning hüvitist kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas 1 170 eurot. Hagiavalduse kohaselt pole tööandja esitanud mitte ühtegi väidet, et töötaja poolt oleks töölepingut rikutud. Mitte ükski kauba vastuvõtja ei esitanud pretensioone selle kohta, et kaup oleks toodud hilinemisega.
Tööandja on ülesütlemisavalduses kergekäeliselt tuginenud asjaoludele, mis ei ole leidnud tõendamist. Tööandja peab töölepingu ülesütlemist katseajal põhjendama ehk nimetama põhjused, miks töötaja ei sobi tegema kokkulepitud tööd. Hinnangu andmisel selgitab tööandja, miks töötaja ei vasta tehtavale tööle tervise, teadmiste, oskuste, võimete või isikuomaduste poolest.
5.Kostja esitas 14.10.2015. a vastuse hagile. Kostja märkis, et töötaja on segi ajanud töölepingu lõpetamise seoses töölepingu rikkumisega ja töölepingu lõpetamise katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Tegemist on erinevate töölepingu üles ütlemise alustega. Ka hageja enda poolt viidatud Riigikohtu lahendis on kohus selgitanud, et kateseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ei saa töölepingut üles öelda tuginedes töölepingu rikkumisele (punkt 12 viimane lõik). Tööandja on töölepingu öelnud üles põhjusel, et töötaja ei sobinud oma teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste tõttu töötama tööandja juures autojuhi ametikohal ehk kateseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Tööandja ei ole tuginenud töölepingu ülesütlemisel lepingu rikkumisele töötaja poolt, mistõttu ei pea ta ka seda tõendama. Tööandja hindas töötaja sobilikkust autojuhi ametikohale alates töösuhte algusest 06.02.2015. a. kuni töölepingu lõpetamise otsustamiseni ja etteteatamiseni 14.04.2015. a ( 2,5 poole kuu jooksul) ning jõudis järeldusele, et isik ei sobi ei oma teadmiste, võimete, oskuste ega isikuomaduste tõttu töötama tööandja juures autojuhi ametikohal. Tööandjal on kateseajal õigus hinnata oma subjektiivsete kriteeriumite järgi, kas töötaja sobib oma teadmiste, võimete, oskuste ja ka isikuomaduste tõttu töötama tööandja juures või mitte. Sellest johtuvalt ei saa töötaja tugineda väitele, et ta sobib töötaja kollektiivi või et ta täitis katseaja eesmärgi. Samuti ei saa seda leida töövaidlust lahendav organ. Vastasel juhul kaotaks katseaeg oma mõtte ja eesmärgi. Tegemist on seaduseandja poolt tööandjale antud diskretsiooniga, millesse ei saa töövaidlust lahendav organ ega töötaja ise sekkuda. Töötajal olid pidevad probleemid töö tegemisega ja suhtumisega töösse. Kokkuvõttes kasutas tööandja temale TLS § 6 ja § 86 antud õigust hindamaks töötaja sobilikkust töötamaks tööandja juures ja jõudis järeldusele, et töötaja ei sobi nimetatud tööd tegema oma teadmiste, võimete, oskuste ega isikuomaduste tõttu. Tööandja on 14.04.2015. a põhjendanud ülesütlemist (märkides, et „katseaja kestel on ilmnenud, et töötaja kutseoskused ja isikuomadused ei ole piisavad tööülesannete nõuetekohaseks täitmiseks Töötja töötulemused katseajal on olnud ebarahuldavad ning töötaja ei ole täitnud katseaja eesmärke“). Seega on tööandja poolt täidetud TLS § 95 lg 2 tulenev kohustus – põhjendada kirjalikus vormis ülesütlemist. Töötajal esinesid pidevad probleemid nii suhtluses tööandjaga, kui ka suhtumises töökohustuste täitmisse. Töötaja hilines pidevalt ettenähtud sihtkohtadesse, ei suutnud järgida etteantud marsruute, näidata üles omapoolset aktiivsust ja leidlikust, ei järginud tööandja korraldusi ning samas keeldus alati nägemast probleemsituatsioonides oma süüd, süüdistades alati kõiges teisi isikuid ja asjaolusid. Kostja on töövaidluskomisjonis esile toonud osad juhtumid, mille pinnalt tööandja leidis, et isik ei ole sobilik töötama tööandja juures oma oskuste ja isikuomaduste tõttu. Kostja soovib antud asjaolusid tõendada ka tunnistajate ütlustega. Tööandja soovib tunnistaja ütlustega tõendada, et töötaja ei sobinud tööandja juurde töötama oma teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste tõttu.
6.Hageja esitas 28.10.2015. a seisukoha seoses kostja vastusega. Hageja märkis, et 31.03.2015. a pidi ta sõima Poola kaudu Saksamaale. Kui logistik saatis marsruudi, siis see ei ühtinud hageja navigatsiooniseadmesse sisestatud marsruudiga vaid viis Paldiskisse. Hageja teatas sellest logistikule ning küsis, kas reis on laevaga. Logistik käskis sõita nende marsruudi järgi. Kui hageja oli veokiga jõudnud Tallinna ringteele, kirjutas logistik sõnumi, et hageja peab sõitma oma marsruudi järgi. 31.03.2015. a parkis hageja oma veoki parklas, kus seisid ka teised veokid. 01.04.1015. a avastas hageja, et haagise tent on lõhutud ja kütusepaagi kork on katki. Hageja
kutsus politsei, kuid tööandja käskis edasi sõita. Mis puudutab väidetavalt Poolas saadud liiklustrahvi, siis hageja ei ole mingit trahvi saanud. Enne reisile minekut teatas logistik K. R. hagejale, et hageja peab talle tooma kingitusi. Kui hageja teatas, et tal puudub raha, siis logistik ütles, et mõtle midagi välja, et on vaja trahvi maksta ja siis raamatupidaja kannab selle raha üle. Nii hageja tegigi.
7.Kohtuistungil 07.01.2016. a kuulas kohus vande all ära Flameko OÜ juhatuse liikme Raul Kirti ja tunnistaja K. K.e.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
9.TLS § 86 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.
10.TLS § 6 lg-st 1 tulenevalt on katseaja eesmärgiks hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele, st kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema.
11.Kostja on 14.04.2015. a põhjendanud ülesütlemist, märkides, et katseaja kestel on ilmnenud, et töötaja kutseoskused ja isikuomadused ei ole piisavad tööülesannete nõuetekohaseks täitmiseks Töötja töötulemused katseajal on olnud ebarahuldavad ning töötaja ei ole täitnud katseaja eesmärke. Seega on tööandja poolt täidetud TLS § 95 lg 2 tulenev kohustus – põhjendada kirjalikus vormis ülesütlemist.
12.Kostja juhatuse liikme vande all antud ütlustest nähtub, et 31.03.2015. a pidi hageja peale kauba Paides peale laadimist sõitma Saksamaale, selleks on kaks varianti: kas läbi Poola ülevalt või alt piiri mööda, kuna koorem läks sinna allapoole (*Geithaini), siis oli nõue et hageja sõidab läbi Görlitzi piiripunkti. Hagejal alustas sõitu, hiljem helistas logistikule ja nõudis Rootsi laeva pileteid. Hageja pidi sõitma Paidest Läti poole. Järgmisel päeval tuli teade et hageja on Lodzi linnas politsei poolt kinni peetud ja politsei tegi trahvi, kuna sinna linna ei tohi sisse sõita, sealt see marsruut läbi ei käinud. Kuna välismaa politsei ei lase autot üldse liikuma enne, kui trahv on makstud siis tööandja kandis talle summa üle ja hageja sai sõitma hakata. Tagasiteel Saksamaalt sõitis hageja Leetu ja ei leidnud seda kohta ülesse, kus maha peab laadima, kuigi hageja seisiski sellel territooriumil, aga vales otsas. Logistik palus hagejat korduvalt, et ta läheks vaataks ringi, et seal peab olema põllu peal suur tehase hoone. Juhatuse liige selgitas, et kui inimene ei suuda leida kohtasid, orienteeruda, kui marsruut on Paidest Saksamaale ja inimene läheb Rootsi, siis ei ole võimalik koostööd jätkata. Hageja vaidles igale tööandja korraldusele vastu, näiteks oli tehase väravas, kuid teatas tööandjale, et sellisel aadressil tehast ei ole. Hageja selgitas, et 31.03.2015. a pidi ta Paidest sõima Saksamaale ning tööandja poolt oli navigatsiooniseadmesse sisestatud marsruut Paide-Paldiski-Stockholm...siis läbi Taani, Belgia Hollandi Saksamaale. Hageja selgitas kohtuistungil: „kui ma võtsin Eestist kaupa siis
tuli uus marsruut Saksamaale Läti, Leedu ja Görlitzi kaudu. Minul on olemas oma NAVI mille järgi ma vaatasin, et Frankfurti kaudu tuleb maa lühem. Tööandja ütles varem, et kütuse säästmise eest saab juht preemiat. Ma pakkusin tööandjale et ma sõidan läbi Frankfurti, kuna tööandja NAVI näitab rohkem. Mind käskis K. K., et tuleb sõita nende NAVI järgi. Töölepingus on, et ma pean täitma logistiku korraldusi. Tööandja NAVI näitas, et tuleb sõita Paldiskisse ja sealt läbi Rootsi, Taani, Belgia, Hollandi Saksamaale, selle pärast ma küsisingi piletit laevale. Nende NAVI järgi käskis sõita logistik, kui ma olin koorma peale võtnud. Minu NAVI näitas, et tuleb sõita maa kaudu“. Tunnistaja K. K.e ütlustest tuleneb, et 31.03.2015. a pidi hageja võtma suuna Saksamaale Görlitzile, juhile pandi koordinaadid, ta sai sellest aru ja paari tunni pärast ta helistas tunnistajale, et soovib pileteid Rootsi. Hageja oli autoga Jüri juures, tunnistaja palus auto ümber pöörata, seda tegi hageja alles Tallinna ringteel. Lõpuks, kui hageja vaidlemise lõpetas, suundus ta Läti poole. Kohus ei pea hageja selgitusi väidetava marsruudi kohta, mille sisestas tööandja ja mis pidi kulgema läbi Rootsi-Taani-Belgia-Hollandi, eluliselt usutavateks. NAVI väljatrükist (tl 84-86) nähtub, et 31.03.2015. a on logistik kell 10:15 teatanud, et sõita tuleb üle Görlitzi piiri, kell 10:33 on hageja saatnud teate „teie Navi näitab 1740, minu 1699, kell 10:34 on logistik saatnud teate „sõida oma GPS-i järgi“, kell 10:36 on hageja saatnud teate „siis Poolas A2 Frankfurt Oder“, logistik on kell 10:38 saatnud teate „sõida ikka läbi Görlitzi“. Seega ei saa olla tõene hageja väide, et ta oli juba jõudmas Paldiskisse, kui tööandja käskis tal sõita oma GPS-i järgi. NAVI väljatrükist nähtub, et hageja sai alustada sõitu Paidest peale kella 10:15 e pärast logistiku poolt kinnitatud marsruuti, 33 minutit hiljem on logistik seoses vahemaa erinevusega (41 km) andnud korralduse sõita hagejal oma marsruudi järgi (läbi Läti, Leedu ja Poola). 23 minutiga ei ole võimalik sõita Paidest Jürini (82,33 km). Samuti on eluliselt ebausutav, et äriühing, kes korraldab vedusid Euroopas, kasutaks Paidest Saksamaale Geithaini jõudmiseks marsruuti läbi Rootsi-Taani-Belgia ja Hollandi. Esimene marsruut, mille navigatsiooniseade näitab pärast Paide-Geithain koordinaatide sisestamist on marsruut läbi Läti, Leedu ja Poola. Isegi kui oletada, et keegi sooviks sõita Paidest Saksamaale läbi Rootsi ja Taani, puuduks igasugune mõistlik vajadus sõita Taanist Saksamaale läbi Belgia ja Hollandi.
13.NAVI väljatrükist (tl 84-86) nähtub, et 02.04.2015. a kell 08:52 on hageja saatnud teate „Lodsis politsei tegi 163 EUR trahvi, küsivad kohe maksta, paraku mul sellist summat ei ole“. 02.04.2015. a on kostja hagejale üle kandnud 170 eurot (tl 72). Hageja on 28.10.2015. a menetlusdokumendis (tl 68-71) selgitanud, et tegelikult ei ole politsei mingit trahvi teinud. Enne reisile minekut teatas logistik K. R. hagejale, et hageja peab talle tooma kingitusi. Kui hageja teatas, et tal puudub raha, siis logistik ütles, et mõtle midagi välja, et on vaja trahvi maksta ja siis raamatupidaja kannab selle raha üle, nii hageja tegigi. Kohtuistungil selgitas hageja, et Poola trahv on tema teade tööandjale. Seda palus kirjutada K. K., et raha saada. Tööandja raamatupidaja niisama raha ei anna, siis hageja sai aru, et vaja välja mõelda hea vabandus. Raha oli vaja tööandjale kingituse ostmiseks, seda ütles logistik K. K., aga hagejal ei olnud raha. Ta siis palus, et talle see raha üle kantaks. Raha eest ostis kingituseks alkoholi ja suveniirtaldrikud, mis pannakse seina peale. Tunnistaja K. R.i ütlustest tuleneb, et hageja sõitis Poolas sõitis sisse väikelinna, kuhu sissesõit on keeletud, teel on ka suured viidad - sissesõit keelatud. Politsei pidas hageja linnas kinni ja tegi trahvi, tööandja kandis raha trahvi tasumiseks hageja pangakontole. Tunnistaja vaatas NAVI- st, et hageja juhitud auto oli sõitnud linna sisse. Kohus ei pea hageja ütluseid usutavateks. Hageja ütlused on ümber lükatud ka NAVI kirjavahetuse ja tunnistajate ütlustega. Samas, kui isegi hageja versioon sündmustest oleks tõene, näitaks see seda, et hageja oli valmis esimesel võimalusel tööandjat petma ning tegema seda katseajal. Hageja pidanuks teadma, et ta peab tööandja suhtes käituma ausalt ja lojaalselt.
14.Tunnistaja K. R.i ütlustest tuleneb, et hageja ei olnud autojuhina pädev. Tunnistaja seletas, et iga autojuht peab mõistma seda, millega ta tööd teeb e autot ja haagist. Tunnistaja ja juhatuse liige Raul Kirt vaatasime, kuidas hageja proovis autole järelhaagist taha haakida 2,5 tundi, haagise aitas taha teine autojuht. Tunnistaja ega juhatuse liige ei ole haagist taha haakinud, kuid kui nad seda teha proovisid, siis kulus selleks 10 minuti olgugi, et seda tehti esimest korda. Juht peab oma töös haagist haakima pidevalt. Hageja poolt järelhaagise haakimisel oli see probleem, sest juht ei osanud seisupidurit maha võtta.
15.Eeltoodust tuleneb, et kostja on hagejaga töölepingu katseajal lõpetanud õigesti, sest katseajal ilmnenud töötaja kutseoskused ja isikuomadused ei olnud piisavad tööülesannete nõuetekohaseks täitmiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
17.TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
18.Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
19.Kostja menetluskulud on 2 050 eurot. Kohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.