OÜ PlusPlus Legal hagi KA vastu põhivõla 1194,94 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13. oktoobri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ PlusPlus Legal apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2389,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ PlusPlus Legal (registrikood 12752805), lepinguline esindaja Triin Linholm Kostja: KA (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kalju Hanni
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 13. oktoobri 2015 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ PlusPlus Legal esitas 30.12.2014 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse KA vastu 2389,88 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväite esitamisega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 12.03.2015 Pärnu Maakohtule hagi KA vastu põhivõla 1194,94 ja viivise 1194,94 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele2 Eesti ja kostja liitumislepingu 16.03.2010 ja 21.03.2010, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud kaupade ja teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Kostja kasutas AS Tele2 Eesti poolt pakutud kaupu ja teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata.
3.Viimase arve tasumise tähtaja, 18.07.2011 seisuga oli kostja võlgnevus AS Tele2 Eesti ees 1194,94 eurot. Vastavalt lepingu üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 18 päeva jooksul nende esitamisest ja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Lisaks on kostja kohustatud tasuma hinnakirjajärgset võlgnevuse sissenõudmise tasu 22% (lisandub käibemaks).
4.AS Tele2 Eesti loovutas oma nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega OÜ-le PlusPlus Baltic. OÜ PlusPlus Baltic loovutas nõude kohtumenetluse alustamiseks hagejale. Kostjat on nõuete loovutamisest kirjalikult teavitatud. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Hageja nõude sisu on selgusetu ja tõendamata, mistõttu ei ole arusaadav, millest põhinõue koosneb. Hagiavaldusele lisatud arvetest jääb arusaamatuks, milliste konkreetsete osutatud teenuste alusel on millised konkreetsed arved esitatud, mille osas nõutakse kostjalt 1194,94 euro tasumist. Hageja on märkinud kolm erinevat telefoninumbrit (xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxxx), kuid ei ole selge, kas hageja nõuab põhisummat kõigi või üksnes mõne konkreetse numbri eest ja kui, siis milliste tehingutega on antud telefoninumbrid omavahel seotud.
7.Hageja nõuab lepingus kokkulepitud viivist 0,15% päevas, kuid ei ole teada, kas hageja tugineb viivisnõudes hagiavaldusele lisatud mobiilsideteenuste kasutamise tingimustele. Sellisel juhul peaks hageja tõendama, et antud konkreetsed liitumislepingu tingimused olid lepingu sõlmimise ajal selle lahutamatuks osaks, samuti seda, millised olid nende konkreetsete teenuste eest osutatud arved, mille eest viivist nõutakse.
8.Isegi kui hageja tõendab lepingust tuleneva viivisenõude õiguse, siis tuleb see nõue jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole nõuet esitades heauskne. Õiguskaitsevahendi rakendamisega viivitamisel pika aja jooksul võib võlgnik mõistlikult arvata, et võlausaldaja on viivisenõudest loobunud. AS Tele2 Eesti ja hageja ei ole kordagi nõudnud kostjalt viivist.
9.Hageja ei ole tõendanud temale AS Tele2 Eesti nõude loovutamist. Nõude loovutamise lepingut ei ole esitatud. Ainus dokument, milles räägitakse nõude loovutamisest on AS
Tele2 Eesti teatis nõude loovutamise kohta, millel võib olla AS Tele2 Eesti esindaja MD allkiri. Samas ei ole esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks MD õigus loovutada nõudeid kolmandatele isikutele. Hagiavaldusele lisatud 19.12.2014 nõude loovutamise teatise sai kostja esmakordselt käesolevas menetluses. Samas ei nähtu teatisest, milline nõue on loovutatud. Samuti ei selgu dokumendist, millise ettevõtte juhatuse liige on dokumendi allkirjastanud KM. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, määras hüvitatavate menetluskulude suuruseks 594 eurot ja mõistis selle hagejalt kostja kasuks välja.
11.Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja on sõlminud AS-ga Tele2 Eesti 16.03.2010 ja 21.03.2010 liitumislepingud nr 10041360. Kostja on vaidlustanud lepingutest tuleneva nõude suuruse ja nõuete omandamise hageja poolt.
12.Hageja väitel toimus nõuete loovutamine kahel korral – 18.12.2013 loovutas AS Tele2 Eesti lepingutest tulenevad nõuded OÜ-le PlusPlus Baltic (esimene loovutus), kes omakorda loovutas need aasta hiljem edasi hagejale (teine loovutus).
13.Esimese loovutuse kohta esitatud teate, nõude loovutamise lepingu, selle lepingu allkirjalehe ja lisa alusel saab asuda seisukohale, et AS Tele2 Eesti nõue on korrektselt loovutatud OÜ-le PlusPlus Baltic.
14.OÜ PlusPlus Baltic poolt nõude edasiloovutamine hagejale ei ole tõendatud, kuna loovutatud nõue ei ole piisavalt määratletav VÕS § 164 ja kaudselt ka § 165 mõttes. Võlgnikule väidetavalt 19.12.2014 saadetud teatises ei ole viidet nõude summale ega nõude aluseks olevale lepingule. Sõnastus ei võimalda isegi mõista, kas loovutati nõue, mille alusel saaks algatada kohtumenetluse või nõue, mille sisuks on kohtumenetluse alustamine.
15.Kuigi kostja on korduvalt juhtinud tähelepanu nõude loovutuse ebaselgusele, ei ole hageja esitanud ka vastavat nõude loovutamise lepingut OÜ PlusPlus Baltic ja hageja vahel.
16.Lisaks vaidlustas kostja 19.12.2014 teatise saamise/saatmise enne kohtumenetlust, mille kohta hageja mingit selgitust andnud ei ole. Seega ei saa lugeda hageja poolt kostja vastu suunatud nõuet omandatuks ja puudub vajadus käsitleda aegumist, nõude aluseks olevaid arveid, nendel märgitud summade põhjendatust ja/või viivise küsimust. Apellatsioonkaebus
17.Hageja palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt võlgnevus 2389,88 eurot. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt vastavalt menetluskulude nimekirjale.
18.Ebaõige on kohtu käsitlus, et kuigi kostja on menetluses korduvalt juhtinud tähelepanu loovutuse ebaselgusele, ei ole hageja esitanud vastavat nõude loovutamise lepingut OÜ PlusPlus Baltic ja hageja vahel. Kostja juhtis tähelepanu peamiselt AS Tele2 Eesti nõude loovutamist OÜ-le PlusPlus Baltic. Ka pärast AS Tele2 Eesti osas loovutamislepingu, digitaalallkirjade kinnituslehele ja MD poolt allkirjastatud lepingu lisa esitamist leidis kostja, et on ebaselge, kas AS Tele2 Eesti on nõude kostja vastu loovutanud. Hageja selgitas, et nõude loovutamise teatise allkirjastanud KM on nõude omandanud OÜ PlusPlus Baltic juhatuse liige. Kohus leidis, et nõue oli OÜ PlusPlus Baltic poolt omandatud.
19.Ebaõige on kohtu käsitlus, et hageja ei andnud selgitusi kostja väitele, et ta ei ole 19.12.2014 kuupäeva kandvat teatist nõude loovutamise kohta enne kohtumenetlust saanud. OÜ PlusPlus Baltic on seaduses sätestatud nõude loovutamisest kirjaliku teavitamise kohustuse täitud ja vastava tõendi kohtule esitanud. VÕS § 170 kohaselt on loovutamine võlgniku suhtes toimunud. Kui kostja näeb nõude loovutamise teatist esmakordselt kohtumenetluses, siis on ta nõude loovutamisest saanud teada kohtu vahendusel.
20.Maakohus rikkus menetlusõiguse normi, tehes VÕS § 170, § 172 ja TsMS § 436 lg 4 alusel üllatusliku otsuse. Kui maakohus oleks hagejale selgitanud, et VÕS § 170 ja § 172 nõuetele vastav teatis nõude loovutamise kohta ei ole piisav tõend, siis oleks hageja esitanud nõude loovutamise lepingu ja loovutuslepingu lisa tõendamaks, et OÜ PlusPlus Baltic on loovutanud kostja suhtes nõude OÜ-le PlusPlus Legal. Hageja oleks pidanud teadma, et kohus käsitab teise poole seletust tõendina. See oleks võimaldanud hagejal esitada täiendavaid tõendeid.
21.Kui kohtu arvates oli tegemist ebaõige hagejaga, oleks ta pidanud nõude loovutamise tõendamatusele tähelepanu juhtima. Kostja 17.08.2015 seisukoha punktist 1 ei olnud võimalik välja lugeda taotlust esitada nõude loovutamise leping. Kostja vastusest oli aru saada, et talle jäi arusaamatuks üksnes see, kelle nimel KM teatise allkirjastas. Selle kohta on hageja oma selgituse esitanud. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
24.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse hagi, mille hind oli koos kõrvalnõudega 2389,88 eurot. Maakohus menetles hagi lihtmenetluses ja ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse, kuna leidis, et maakohus rikkus selgelt menetlusõiguse normi ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
25.TsMS § 405 lg 5 p 5 järgi võib kohus sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja p 8 kohaselt koguda tõendeid ka omal algatusel. Seega on kohtul seaduse kohaselt suurem aktiivsus tõendite väljaselgitamisel ja kogumisel. Kui kohus leiab, et menetlusosaline ei ole esitanud kohtule kõiki asja lahendamiseks vajalikke tõendeid, võib kohus neid ise koguda või teha ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Maakohus ei ole eeltoodut järginud.
26.Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväidete sõnastusest võis hageja aru saada, et kostja vaidlustab AS Tele2 Eesti poolt nõude loovutamise OÜ-le PlusPlus Baltic. Selliselt sai kostja vastuväidetest ilmselt esialgu aru ka maakohus, sest 02.07.2015 kirjas palus kohus hagejal esitada 18.12.2013 nõude loovutamise lepingu ja selle lisa 1 väljatrüki digiallkirjade kinnituslehed (t lk 97). Nimetatud lepingu alusel toimus AS Tele2 Eesti poolt nõude
27.Maakohus ei juhtinud hageja tähelepanu sellele, et kohtu arvates ei tõenda OÜ PlusPlus Baltic poolt nõude loovutamist hagejale piisavalt kostjale saadetud nõude loovutamise teatis (teine loovutamine). Kohus ei teinud hagejale ettepanekut vastava nõude loovutamise lepingu esitamiseks koos väljavõttega loovutatud nõude suuruse kohta kostja osas ja ei nõudnud vastavaid tõendeid välja ka OÜ-lt PlusPlus Baltic.
28.Ka lihtmenetluses menetletava asja puhul peab kohus täitma selgitamiskohustust, kui leiab, et poole esitatud tõendid ei ole piisavad, sest tsiviilkohtumenetluse esmane ülesanne on lahendada tsiviilasi õigesti (TsMS § 2). Kostja ei ole väitnud, et ta oleks täitnud nõude AS-le Tele2 Eesti või OÜ-le PlusPlus Baltic ning et tal vaidlusalustest lepingutest tulenevat võlga üldse ei ole. Maakohus ei ole ilmselt lahendanud asja õigesti.
29.Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata üksnes põhjendusega, et tõendamata on OÜ PlusPlus Baltic poolt nõude loovutamine hagejale, s.t et hagi ei ole esitatud õige hageja poolt ja asja sisuliselt ei lahendanud, ei ole kohtuotsuse puudulikkus ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Hageja esitas tema ja OÜ PlusPlus Baltic vahel 15.12.2014 sõlmitud nõude loovutamise lepingu ja selle lisa, millest nähtub kostja suhtes loovutatud nõude suurus, koos apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendite asja juurde võtmise otsustab maakohus asja uuel menetlemisel.
30.Menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.