O. K. hagi Korteriühistu Mooni Meleka vastu korteriühistu 16.10.2014 üldkoosoleku otsuse punkti 6 raames vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja põhikirja punkti 6.11 alapunktide 5 ja 6 tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.09.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot Korteriühistu Mooni Meleka apellatsioonkaebuse esitamisel 3500 eurot O. K. apellatsioonkaebuse esitamisel
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Mooni Meleka apellatsioonkaebus O. K. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja/apellant): O. K. (isikukood XXXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Antsov Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja/apellant): Korteriühistu Mooni Meleka (registrikood 80142889, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus
Korteriühistu Mooni Meleka apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.O. K. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.15.01.2015 esitas O. K. (hageja) Harju Maakohtule hagi Korteriühistu Mooni Meleka (kostja) vastu korteriühistu 16.10.2014 üldkoosoleku otsuse punkti 6 raames vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamisks ja põhikirja punkti 6.11 alapunktide 5 ja 6 tühisuse tuvastamiseks.
2.Täpsustatud hagiavalduse kohaselt võeti kostja 16.10.2014 üldkoosolekul vastu otsus sõlmida õigusabiteenuse osutamise leping advokaadibürooga Alterna OÜ, volitada juhatuse liiget J. M. nimetatud advokaadibürooga lepingutingimusteks läbirääkimisteks ning õigusabilepingu sõlmimiseks selliselt, et lisaks edaspidi tellitavatele teenustele tasutakse nimetatud advokaadibüroo poolt korteriühistu nn järelmaksuga võimaldatud õigusabi ja nõustamise teenused, mis on osutatud alates 30.06.2014. Samuti otsustati, et enne nimetatud kuupäeva korteriühistu huvides osutatud teenuste kulud jäävad teenuse tellinud isikute kanda ning neid korteriühistu ei hüvita. Otsustati finantseerida õigusabikulusid korteriühistul nn üleolevast summast (kogunenud vabadest vahenditest). Kui see summa saab kulutatud, siis edasi tellib juhatus töid kokkulepitud eelarvete piires.
3.Hageja hinnangul ei ole vaidlustatud otsuse p 6 kooskõlas korteriühistu seaduse (KÜS) § 15 lg 1 p-ga 1 ning §-ga 151 lg-ga 1 ning kostja põhikirja p-ga 3.1 alapunktiga 4 ja on seega tühine. Hageja tugineb Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-89-13.
4.Vaidlustatud üldkoosoleku otsuse p-st 6 ei nähtu, kui suures ulatuses õigusabikulude kui majandamiskulude hüvitamist korteriühistu liikmetelt nõutakse. Majandamiskulude suuruse otsustamine on jäetud juhatuse otsustada, mis on vastuolus KÜS § 15 lg 1 p-ga
1.Õigusabikulude kui majandamiskulude kajastamist ei nähtu korteriühistu majandustegevuse aastakavast, mida on arutatud samuti 16.10.2014 üldkoosolekul. Üldkoosoleku protokollist ei nähtu selgitust selle kohta, miks on õigusteenuse lepingu sõlmimine vajalik, mis teenust hakatakse osutama ning mis on selle teenuse maksumuseks. Otsusest ei nähtu summat, mis ulatuses on korteriühistu liikmed avaldanud nõusolekut õigusabikulude kui majandamiskulude kandmiseks.
5.Kostja ei vastanud täies ulatuses hageja korduvatele teabenõuetele seoses vaidlustatud üldkoosoleku otsuse p-ga 6. Samuti ei esitatud hagejale ega tutvustatud üldkoosolekul advokaadibürooga sõlmitava otsuse projekti ega antud andmeid selle kohta, millised kohustused hagejal kui korteriühistu liikmel sellega kaasnevad. Kostja oleks pidanud enne üldkoosolekut andma korteriühistu liikmetele võimaluse tutvuda lepingu
2(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-627 projektiga. Jättes teabeandmise kohustuse täitmata rikkus kostja põhikirja p 3.1 alapunkti 4.
6.Seadusevastane on vaidlustatud üldkoosoleku otsuse p 6 raames tehtud otsustus selle kohta, et lisaks edaspidi tellitavatele teenustele tasutakse advokaadibüroo poolt korteriühistule nn järelmaksuga võimaldatud õigusabi ja nõustamise teenused, mis on osutatud alates 30.06.2014.
7.Hageja leiab, et ühistu liikmetele peab olema selge, milleks konkreetselt üldkoosoleku ja juhatuse poolt soovitut õigusteenust kasutatakse ning millised konkreetsed kulud ühistu liikmetele selle lepingu sõlmimisega kaasnevad. Juhul, kui üldkoosolek otsustab lepingut sõlmida, siis leping sõlmitakse juhatuse kaudu. Vaidlustatud üldkoosoleku otsusega ei ole piiritletud juhatuse volitused ja vajadus õigusteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks, puuduvad andmed sõlmitava õigusteenuse maksumuse kohta. Õigusabikulude puhul ei olnud tegemist ettenägematu kulutusega.
8.Hageja palub tunnistada kehtetuks Korteriühistu Mooni Meleka 16.10.2014 üldkoosoleku otsuse punkt 6, kuna selle vastuvõtmine ei ole kooskülas KÜS § 15 lõike 1 punktis 1 ja § 151 lõikes 1 sätestatuga ning põhikirja punkti 3.1 alapuntiga 4. lisaks palub hageja tuvastada korteriühistu põhikirja p 6.11 alapunktide 5 ja 6 tühisus. Põhikirja p 6.11 sätestab, et juhatuse pädevusse kuulub sihtotstarbeliste maksete suurendamine ja vähendamine (alapunkt 5) ja ühistu huvide kaitsmiseks võib juhatus sõlmida volituse esindajaga esindamaks ühistut kohtus või muudes õigustoimingutes (alapunkt 6). Hageja hinnangul on nimetatud põhikirja sätted vastuolus KÜS § 15 lg 1 p-ga 1 ja tühised. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles 26.03.2015 vastuses hagiavaldusele vastu, palus jätta hagi läbi vaatamata esitatud tuvastusnõude osas, milles hageja palub tuvastada kostja põhikirja punkt 6.11 alapuntide 5 ja 6 tühisus ning jätta hagi rahuldamata nõude osas, milles hageja palub tühistada kostja 16.10.2014 üldkoosoleku päevakorrapunkt 6 raames vastu võetud otsus, menetluskulud jätta hageja kanda.
10.Hageja seisukoht, mille kohaselt on kostja vaidlustatud üldkoosoleku punkt 6 vastuolus ühistu põhikirja p 3.1 alapunktiga 4, ei ole tõsiseltvõetav. Viidatud põhikirja punkt sätestab ühistu liikme õiguse saada ühistu juhatuselt ja revisjonikomisjonilt teavet ühistu tegevuse ja otsustuste kohta. Kostja 16.10.2014 üldkoosoleku otsuse punkt 6 on kooskõlas seaduse ja ühistu põhikirjaga. Hageja tõlgendab valesti Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-89-13. Riigikohus ei ole viidatud lahendis asunud seisukohale, et vajalike ja põhjendatud õigusabikulude kandmist ühistu liikmete poolt ei või otsustada korteriühistu juhatus, vaid on andnud juhise, et olukorras, kus sellised kulutused otsustatakse panna ühistu liikmete kanda, saab seda teha üksnes üldkoosoleku otsusega. Seega ei pea vastavaid kulutusi ette nägema ka korralisel üldkoosolekul kinnitatud majandustegevuse aastakavas. Ekslik on hageja seisukoht, mille kohaselt on üksnes korteriühistu üldkoosoleku pädevuses, mis liiki ja kui suures ulatuses võib korteriühistu majandamiskulusid kanda. Sellist juhist ei anna ei KÜS regulatsioon ega viidatud lahend.
11.Hagejal puudub alus nõuda kostja põhikirja p 6.11 alapunktide 5 ja 6 tühisust. Hageja tuvastusnõue ei ole põhjendatud. Kostja on seisukohal, et ühingu põhikiri ei ole pärast registrisse kandmist vaidlustatav alusel, et selles esineb vastuolu kehtiva seadusega. Ühingu põhikiri on oma iseloomult ühingu liikmete vaheline leping. Olukorras, kus lepingu punkt on vastuolus seadusega, tuleb see jätta kohaldamata. Vastav asjaolu ei anna samas alust lepingu või selle punkti kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks. Sama põhimõte kehtib ka mittetulundusühingu põhikirja suhtes. Muuhulgas sätestab
3(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-627 MTÜS § 7 lg 2, et kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Oma õiguslikku huvi tuleb tuvastusnõude esitanud hagejal põhjendada. Käesoleval juhul ei nähtu hagiavaldusest, et hagejal saaks olla kostja vastu nõue, mis on vaidlustatava põhikirja punktiga mingilgi moel seotud. Kuivõrd iseseisvat tuvastushagi kohtule esitada ei saa, tuli kohtul hagi sellise nõude osas läbi vaatamata jätta. Kostja on seisukohal, et hageja poolt viidatud põhikirja punkti 6.11. alapunktid 5 ja 6 ei ole ka sisuliselt seadusega vastuolus. Menetluse edasine käik
12.23.04.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus osaliselt kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ning jättis läbi vaatamata hagis esitatud nõude tuvastada kostja põhikirja punkti 6.11 alapunkti 6 tühisus. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse jätta läbi vaatamata hagis esitatud nõue kostja põhikirja punkti 6.11 alapunkti 5 tühisuse tuvastamise osas ning kohustas kostjat esitama selle nõude osas seisukoht. Kohus jättis hageja kanda kostja menetluskulud, mis on tal tekkinud seoses nõudega tuvastada KÜ Mooni Meleka põhikirja punkti 6.11 alapunkti 6 tühisus. Kohtumäärus jõustus 13.05.2015.
13.19.08.2015 vastuses palus kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tuvastushagi esemeks ei saa olla hageja abstraktne, üldine õiguslik huvi. Käesoleval juhul eeldaks tuvastushagi, et korteriühistu juhatus on ilma üldkoosoleku otsuseta teinud toiminguid, milleks juhatusel seaduslik volitus puudub, õigustades enda käitumist seejuures põhikirja punktis 6.11. alapunktis 5 sätestatud volitusnormiga. Kuivõrd hageja ühtegi sellist asjaolu hagiavalduses ei kirjelda ning ei ole teada, et hagejale oleks esitatud mingisuguseid nõuded üldkoosoleku poolt kinnitamata majandamiskulude hüvitamiseks, puudub tuvastushagi esitamiseks käesoleval juhul vajalik muu nõue. Põhikirja punkti 6.11. alapunkti 5 seadusvastasuse tuvastamine kohtuotsuse resolutiivosas ei annaks hagejale täiendavat õigust. Sellise, üksikut fakti tuvastava kohtulahendiga, ei ole hagejal midagi teha, kuivõrd see ei ole täidetav. Nii hageja kui kohus on käesolevas asjas kostja põhikirja punkti 6.11. alapunkti 5 vääralt tõlgendanud. Kostja arvates puudub vaidlustatud põhikirjapunktil seos hageja poolt esitatud käsitlusega, mille kohaselt puudub korteriühistu juhatusel volitus otsustada ilma üldkoosoleku vastava otsuseta majandamiskulude koosseisus ühistu liikmetelt nõutavate maksete kehtestamist, nende suurendamist või vähendamist.
14.Kostja põhikirja p 6.11. alapunkt 5 käsitleb kostja suhteid kolmandate isikutega, mitte sisesuhteid ühistu liikmetega. Selliselt annab punkt 6.11. alapunkt 5 juhatusele õiguse ümber kujundada kostja poolt kolmandate isikutega sõlmitud lepingute alusel tehtavaid sihtotstarbelisi makseid (näiteks igakuised laenumaksed, haldusfirmale lepingu alusel perioodiliselt tasutavad maksed, kindlustusmaksed, vms.). Kostja juhatuse hinnangul on vastav volitusnorm põhikirjas vajalik ja õiguspärane. Kuivõrd viidatud norm ei anna juhatusele volitust kehtestada ühistu liikmetele makseid või neid omaalgatuslikult ümber kujundada, puudub hageja poolt esitatud tuvastusnõudel igasugune alus ja puutumus isegi hageja poolt kirjeldatud abstraktse õigusega, millele hageja hagiavalduse esitamisega kaitset taotleb. Eelnevast tulenevalt on hagi esitatud kujul perspektiivitu ega võimalda saavutada hageja poolt seatud eesmärki. Esimese astme kohtu otsus
15.Harju Maakohus rahuldas 15.09.2015 otsusega hagi osaliselt ja tuvastas Korteriühistu Mooni Meleka põhikirja punkti 6.11 alapunkti 5 tühisuse. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada kehtetuks Korteriühistu Mooni Meleka 16.10.2014
4(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-627 üldkoosoleku otsuse punkti 6 raames vastuvõetud otsuse ning menetluskulud poolte endi kanda.
16.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on korteriomandi aadressil XXX omanik ja korteriühistu Mooni Meleka (kostja) liige. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et korteriühistu liikmete üldkoosolek saab anda korteriühistu juhatusele volitust sõlmida õigusabileping, 16.10.2014 üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise korda ei rikutud ja et 16.10.2014 üldkoosolek oli otsustusvõimeline.
17.Hageja leiab, et vaidlustatud 16.10.2014 üldkoosoleku päevakorrapunktist 6 ei nähtu, milleks kasutatakse tellitud õigusteenust, millised kulud sellega kaasnevad, vaidlustatud otsusega ei ole piiritletud juhatuse volitused õigusabiteenuse mahu osas, juhatus ei ole eelnevalt andnud hagejale selgitust ja informatsiooni vaidlustatud üldkoosoleku punkti kohta ja rikkus sellega teabeandmise kohustust.
18.Hageja palub tuvastada kostja põhikirja p 6.11 alapunkti 5 ja 6 tühisus. Maakohus jättis 23.04.2015 määrusega läbi vaatamata hageja nõude tuvastada kostja põhikirja p 6.11 alapunkti 6 tühisus.
19.Hageja korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude õiguslikuks aluseks on korterühistu seaduse (KÜS) § 13 lg 3, mis sätestab, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-99-14 p-s 11 väljendanud seisukohta, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 mõttes. MTÜS § 24 lg 1 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.
20.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-89-13 p-s 11 väljendanud seisukohta, et korteriühistu poolt õigusabi eest makstav tasu on majandamiskulu KÜS § 151 lg 1 mõttes. KÜS § 15 lg 1 p 1 sätestab, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid. Seega kuulub majandamiskulude kandmise otsustamine korteriühistu üldkoosoleku pädevusse. Riigikohus on selgitanud, et korteriühistu üldkoosoleku pädevuses olevate majandamiskulude tegemise saab mh heaks kiita üldkoosoleku otsusega majandustegevuse aastakava vastuvõtmisel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-6114, p 18). Kohtu hinnangul võib korteriühistu üldkoosolek kiita kantud majandamiskulud heaks ka möödunud majandusaasta aruande kinnitamise kujul (KÜS § 15 lg 4, MTÜS § 19 lg 1 p 5, kostja põhikirja p 6.2 alapunkt 7 või eraldisseisva otsustusprojektina majandamiskulude kandmise otsustamise kaudu.
21.Vaidlustatud üldkoosoleku otsuse p-ga 6 võeti vastu otsus sõlmida õigusabiteenuse osutamise leping advokaadibürooga Alterna OÜ ning volitada juhatuse liiget R. J. nimetatud advokaadibürooga lepingutingimusteks läbirääkimisteks ning õigusabilepingu sõlmimiseks selliselt, et lisaks edaspidi tellitavatele teenustele tasutakse nimetatud advokaadibüroo poolt korteriühistu nn järelmaksuga võimaldatud õigusabi ja nõustamise teenused, mis on osutatud alates 30.06.2014. Samuti otsustati, et enne nimetatud kuupäeva korteriühistu huvides osutatud teenuste kulud jäävad teenuse tellinud isikute kanda ning neid korteriühistu ei hüvita. Otsustati finantseerida õigusabikulusid korteriühistul nn üleolevast summast (kogunenud vabadest vahenditest). Kui see summa saab kulutatud, siis edasi tellib juhatus töid kokkulepitud eelarvete piires.
5(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-627
22.Pooled ei vaidle, et korteriühistu üldkoosolek võib anda juhatusele volitust õigusabilepingu sõlmimiseks. Kohtu hinnangul nähtub vaidlustatud üldkoosoleku otsuse p-st 6, et otsusega otsustati maksta alates 30.06.2014 korteriühistule osutatud õigusabi eest kogunenud vabadest vahenditest summas 1088 eurot ja kui see summa saab kulutatud, siis edasi tellitakse töid kokkulepitud eelarve piires. Kohtuistungil kinnitas kostja esindaja, et õigusabikulud finantseeriti vabadest vahenditest summas 1088 eurot. Seega otsustati üldkoosolekul vastuvõetud otsuse p-ga 6 kanda õigusabikulusid. Vaidlustatud üldkoosoleku otsusest nähtub ka õigusabikulude maksmisele suunatud vahendite maht, mille ulatuses otsustati maksta õigusabi eest ja allikas, millest kulud kantakse. Majandamiskulude, sh õigusabikulude kandmise otsustamine on üldkoosoleku pädevuses KÜS § 15 lg 1 p 1 alusel. Seega oli üldkoosolek pädev otsuse vastu võtma.
23.Asjaolu, et 16.10.2014 üldkoosoleku punktist 6 ei nähtu tulevikus tekkida võivate kulude suurus, ei muuda kohtu hinnangul vaidlustatud otsuse punkti ebaseaduslikuks. Vaidlustatud otsusega ei ole tulevikus tehtavaid teadmata suurusega kulutusi pandud ühistu liikmete kanda. Korteriühistu liikme kohustus tasuda tulevikus kantavate õigusabikulude eest tekib kas majandustegevuse aastakava kinnitamisel, majandusaasta aruande kinnitamisel või eraldiseisva otsustusprojektina õigusabikulude kandmise otsustamise kaudu, kui üldkoosolek võtab vastava otsuse vastu. Korteriühistu üldkoosolekul on võimalik jätta üldkoosoleku arvates põhjendamatud kulud heaks kiitmata. Juhul, kui juhatus teeb oma volitusi ületades korteriühistule kulutusi, mida hiljem heaks ei kiideta, on võimalik juhatus vastutusele võtta ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Korteriühistu üldkoosolekul on õigus otsustada eelarve piirid tulevikus kantavate õigusabikulude osas. Juhul, kui üldkoosolekul tekib kahtlus selles osas, kas õigusabikulud on põhjendatud, saab määrata revisjoni.
24.Kohtu hinnangul võis üldkoosolek otsustada 16.10.2015 koosolekul ka tagasiulatuva, st alates 30.06.2014 kulude kandmist. Olukorras, kus üldkoosoleku päevakorda oli märgitud korteriühistule Mooni Meleka õigusabiteenuse lepingu sõlmimise otsustamine, pidi mõistlik korteriühistu liige aru saama, et selle küsimuse üle otsustamine võib hõlmata ka selle otsustamist, kuidas õigusabiteenuse, mh juba osutatud teenuse eest tekkinud kohustused kanda.
25.Hageja etteheited kostjale seoses sellega, et kostja ei esitanud hagejale õigusabilepingu projekti ega vastanud täielikult hageja poolt esitatud järelepärimistele, ei tee vaidlustatud otsust ebaseaduslikuks. MTÜS § 28 lg 5 sätestab, et juhatus peab andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja põhikirja p 3.1 alapunkt 4 näeb ette korteriühistu liikme õiguse saada teavet juhatuse tegevuse ja otsustuste kohta. Kohtu hinnangul täidab juhatus teabe andmise kohustust eelkõige üldkoosolekul vastava päevakorrapunkti raames. Kostjal oli võimalus tulla 16.10.2014 üldkoosolekule ja küsida juhatuselt teavet huvipakkuvate asjaolude kohta. Vaidlustatud üldkoosoleku protokollist nähtub, et juhatus vastas osalejate küsimustele, mh sellele milleks soovitakse õigusabiteenust kasutada (nt korteriühistu paberimajanduse kordategemiseks, eelmise juhatuse liikme tegevuse õiguspärasuse kontrollimine, elanike registri koostamine jne). Samas arutati õigusabiteenuse finantseerimisega seotud küsimusi. Hageja esitatud dokumendist nähtub, et juhatus selgitas vastuseks hageja järelepärimisele ka seda, milliste toimingute tegemisega seoses kasutati advokaadi abi ja milliste toimingute läbiviimiseks vajatakse tulevikus advokaadi abi (nt endise juhatuse liikme tegevuse analüüs, kostjale endise juhatuse liikme poolt võimaliku tekitatud kahju väljaselgitamine, endise juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamise otsustamine jne). Eeltoodut arvestades asub kohus
6(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-627 seisukohale, et 16.10.2014 üldkoosoleku otsuse p 6 on kooskõlas seadusega ja hageja nõue tunnistada märgitud punkt kehtetuks tuleb jätta rahuldamata.
26.Vaidlustatud korteriühistu põhikirja p 6.11 alapunkt 5 sätestab, et juhatuse pädevusse kuulub sihtotstarbeliste maksete suurendamine ja vähendamine. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et põhikirja p 6.11 alapunkt 5 käsitleb kostja suhteid kolmandate isikutega, mitte sisesuhteid ühistu liikmetega. Kohtu hinnangul annab vaidlustatud punkti sõnastus alust asuda seisukohale, et märgitud punkt reguleerib korteriühistu liikmete sisesuhteid.
27.Kohus leiab, et hagejal on õiguslik huvi põhikirja p 6.11 alapunkti 5 tühisuse tuvastamiseks. Vaidlusalune põhikirja punkt on vastuolus seadusega, sest KÜS § 15 lg 1 p-s 1 on imperatiivselt sätestatud, et ainult korteriühistu liikmete üldkoosolekul on pädevus otsustada, mis liiki kulutusi korteriühistu võib majandamiskuludena teha (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-89-13 p 12). Juhatuse otsused, millega suurendatakse või vähendatakse sihtotstarbelisi makseid, võivad riivata hageja omandiõigust, kuna hagejal kui korteriühistu liikmel tekib kohustus tasuda juhatuse otsusega suurendatud/vähendatud sihtotstarbelisi makseid. Kohtu hinnangul ja eeltoodud Riigikohtu lahendis avaldatud seisukohast juhindudes on hagejal õiguslik huvi tuvastada, kas korteriühistu juhatusel võib olla õigus suurendada/vähendada sihtotstarbelisi makseid ja kas juhatusele sellise õiguse andmine on kooskõlas seaduses sätestatud regulatsiooniga.
28.Hageja õigust nõuda vaidlustatud punkti tühisust ei välista kohtu hinnangul ka MTÜS § 7 lg 2 teine lause, mis sätestab, et kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-97-13 p-s 10 väljendanud seisukohta, et hagejal tuvastushuvi olemasolu ei välista ainuüksi see, et tal oleks võimalik esitada oma õiguste kaitseks sooritushagi. Samuti hageja on toonud õigusliku huvina esile soovi saada rehabiliteeritud, mis võib samuti olla tuvastushagi esitamisel õiguslikuks huviks.
29.Seega ei nõustu kohus kostja väitega, et tuvastusnõude saab esitada üksnes koos muu õigusliku nõudega. Hageja on põhjendanud, et tema huvi seisneb selles, et tuua õigusselgus vaidlustatud põhikirja punkti tühisuse osas ja kohtu hinnangul võib õigusselguse tuvastamise soovi pidada hageja õiguslikuks huviks tuvastushagi esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja nõude tuvastada korteriühistu põhikirja p 6.11 alapunkti 5 tühisus, kuna see on vastuolus seadusega.
30.Kuivõrd hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda ja ei määra poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Kostja apellatsioonkaebus
31.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt ja tuvastas KÜ Mooni Meleka põhikirja punkti 6.11 alapunkti 5 tühisuse; tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja menetluskulude kindlaksmääramise osas ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
32.Kohus on rahuldanud iseseisva tuvastusnõude, mis ei seondu hageja õiguste riivega. Iseseisvat tuvastushagi, mille esitamist ei ole erandkorras seadusega ette nähtud, kohtud ei menetle. Kostja hinnangul on kohus asja lahendamisel vääralt kohaldanud TsMS § 368 lg-t 1. Viidatud õigusnormis on silmas peetud hageja vahetut huvi kohtusse pöördumisel, mis peab olema suunatud konkreetse õiguse kaitsele. Kohtusse pöördumise aluseks peab olema konkreetne eluline asjaolu või asjaolud, milles väljendub hageja seadusega kaitstava õiguse rikkumine. Tuvastushagi ei saa esitada hageja abstraktse ja üldise eeldusliku huvi alusel ilma, et hageja õigusi on rikutud või
7(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-627 on tekkinud oht, et neid rikutakse tulevikus. Hagiavaldusest ja kohtus esitatud seisukohtadest ei nähtu, et kostja juhatus oleks langetanud või kavatseks teha otsuseid, suurendada/vähendada ühistu liikmete sihtotstarbelisi makseid. Hageja seadusega kaitstud õigusi ei ole põhikirja punkti 6.11 alapunktiga 5 seonduvalt kunagi rikutud. Ainsa selgitava alusena on kohus üldsõnaliselt välja toonud hageja soovi saada rehabiliteeritud. Kohtuotsus, mille põhistusest ei ole võimalik aru saada, on ilmselgelt põhjendamata ja vastuolus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud nõudega
33.Kohtuotsus, millega kohus rahuldab abstraktsel huvil põhineva tuvastusnõude ilma, et sellega oleks seotud elulistel asjaoludel tuginev hageja õiguste riive, ei vasta TsMS §-s 442 sätestatud nõuetele, mille kohaselt peab kohtuotsuse resolutiivosa olema täidetav. Kohus oleks pidanud jätma hageja tuvastusnõude esitatud kujul läbi vaatamata või rahuldamata jätma.
34.Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja poolse tõlgendusega põhikirja punkti 6.11 alapunktile 5.
35.Kohus on kahe eraldiseisva lahendiga otsustanud menetluskulude jaotuse viisil, mis on omavahel vastuolus. Sisuliselt on kohus otsusega muutnud 23.04.2015 tehtud ja juba jõustunud määrust. Kohus pidi lähtuma samast proportsioonist ka menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel. Vastustaja (hageja) vastus kostja apellatsioonkaebusele
36.Hageja leidis vastuses kostja apellatsioonkaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatsioonkaebus
37.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse ja palus tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata üldkoosoleku päevakorra punkti 6 raames vastu võetud otsuse kehtetuks tunnistamine ning saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta KÜ Mooni Meleka kanda.
38.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohtadega ning on arvamusel, et 16.10.2014 üldkoosoleku otsuse punkt 6 raames vastu võetud otsus on kehtetu.
39.Üldkoosoleku otsuse p-st 6 nähtub, et otsusega otsustati alates 30.06.2014 korteriühistule osutatud õigusabi eest maksta kogunenud nn. vabadest vahenditest ehk remondifondist summas 1088 eurot. Kohus nendib vaid seda, et üldkoosolek oli pädev sellise otsuse vastu võtma, kuid jätab tähelepanuta asjaolu, et eelnimetatud summa kujunemine ja alus olid üldkoosoleku toimumise hetkeks üldkoosolekul osalenud korteriühistu liikmetele, samuti koosolekul mitteosalenud ja hiljem protokolliga tutvunud apellandile teadmata. Veelgi enam, apellant tegi enne koosolekut ning pärast koosolekut juhatusele õigusabiteenuse lepingu sõlmimise vajalikkuse kohta korduvaid päringuid, millele jäeti vastamata või vastati umbmääraselt, kuigi KÜ Mooni Meleka põhikirja punkti 3.1 alapunkti 4 sätestab, et ühistu liikmel on õigus saada teavet juhatuse tegevuse ja otsuste kohta.
40.Maakohtu arvates kaotas apellant sisuliselt oma kaebeõiguse sellega, et apellant ei tulnud üldkoosolekule ja ei küsinud seal juhatuselt suuliselt apellanti huvitavaid küsimusi. Taoline maakohtu käsitus on ekslik ja ebaseaduslik. Apellant ei ela antud aadressil kohapeal ja üldkoosolekul viibimine või mitteviibimine ei võta apellandilt ära üldkoosoleku päevakorras olevate ja üldkoosolekul arutatavate ning üldkoosoleku otsuse tegemise aluseks olevatest asjaoludest teabesaamise õigust. Faktiliselt ei ole juhatus üldkoosoleku päevakorra raames teabeandmise kohustust täitnud, mistõttu on maakohus andnud korteriühistu juhatuse tegevusele eksliku hinnangu.
8(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-627
41.Korteriühistu tegevus peab rajanema mõistlikel alustel ja mõistlikult määratletavatel kulutustel. Apellandi arvates ei ole maakohus antud olukorras aru saanud ja on seetõttu teinud lahendis juhatuse tegevuse osas ekslikud järeldused.
42.Antud juhul esitas juhatus üldkoosolekule vaid väite, et advokaadil on vaja kontrollida eelmise juhatuse liikme tegevuse õiguspärasust. Millistel asjaoludel või põhjustel on seda vaja teha ja selleks teha suhteliselt suurt õigusabikulu, ei ole juhatuse ega ka üldkoosoleku p. 6 arutelust võimalik aru saada. Ka selles osas on maakohus sisuliselt jätnud juhatuse tegevuse analüüsimata ja sattunud järelduste tegemisel eksitusse.
43.Ei enne ega pärast 16.10.2014 koosolekut polnud selge, milliseid teenuseid ja õigusalast nõustamist on juhatus tegelikkuses alates 30.06.2014 1088 euro väärtuses soetanud. Lisaks oli ebaselge, kes, millal ja millise volituse alusel on tellinud õigusabiteenust. Maakohus ei ole lahendis eelnevale asjaolule tähelepanu pööranud ega seisukohta kujundanud. Seega hääletasid korteriühistu liikmed üldkoosolekul õigusabiteenusega seonduva kasuks apellandi arvates infosulus olles, mis on apellandi arvates üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks.
44.16.10.2014 üldkoosolekul otsustati hakata õigusabiteenuse kulusid kandma remondifondist, kuid tulevikus tellitava õigusabiteenuse eelarvet vms ei esitatud. Õigusabikulude kui majandamiskulude kajastamist korteriühistu majandustegevuse aastakavas, mida on arutatud samuti 16.10.2014 üldkoosolekul, ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt ei selgunud üldkoosolekul lisaks õigusabiteenuse orienteeruvale hinnale, hinna kujunemise alustele, teenuse mahule jms, ka seda, kas ja kuidas fikseeritakse lõplikult selgunud õigusabiteenuse hind, ehk millal ja millisel alusel tekib korteriühistu liikme kohustus tasuda tekkinud õigusabikulud. Korteriühistu liikmete jaoks peab olema selge, milliste tingimustega leping sõlmitakse.
45.Kohus rahuldas hageja nõude, kuid rikkus TsMS §-st 351 tulenevat selgitamiskohustust. Maakohtu istungil 26.08.2015 esitas kohus hageja esindajale omapoolse nägemuse ja ettepaneku, et hageja oleks kohtu arvates pidanud koos tuvastusnõudega esitama ka kohustamisnõude (kohustada kostjat muutma põhikirja punktid). Hageja esitas koheselt taotluse esitada lisaks tuvastamisnõudele alternatiivselt ka kohustamisnõue. Kohus pidi andma hagejale tähtaja oma nõude täpsustamiseks või täiendamiseks, kuid kohus reageeris hageja taotlusele selgitusega, et kohtu hinnangul oleks hageja poolt kohustamisnõude esitamine käsitletav hagi muutmisena TsMS § 376 alusel ning leidis, et hagejal ei ole enam selles menetlusestaadiumis võimalust hagi täiendada. Kohus oleks pidanud nõude täpsustamisele viitama juba eelmenetluse staadiumis lähtuvalt TsMS § 392 lg1 p 1 ja TsMS § 351 lg 1 ja 2. Vastustaja (kostja) vastus hageja apellatsioonkaebusele
46.Kostja leidis vastuses hageja apellatsioonkaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
47.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p l-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebused rahuldamata. TsMS § 654 lg 6 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama. Ringkonnakohus peab sel juhul märkima, et nõustub esimese astme kohtu põhjendustega. Käesolevas asjas ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist. 9(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-627
48.Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja korduvalt pöördunud kostja poole teabepäringutega. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole vaidlustatud üldkoosoleku otsus kehtiv, kuna hageja ei saanud selgeid vastuseid esitatud küsimustele. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja eelmisel päeval enne koosoleku toimumist, so 15.10.2014 esitanud teabepäringu. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et õigusabiteenuse sõlmimise vajalikkus ei olnud piisavalt põhjendatud. Nimetatud väide on vastuolus hageja hagiavalduses väidetuga, et hagejal oli siiras heameel, kui teda teavitati sellest, et juhatus soovib KÜ võimalikud probleemid korda saada (hagiavalduse lk 2). Seega teadis hageja, et KÜ juhtimisega ei ole kõik korras. Asjast nähtuvalt tekitas hageja pahameelt see, et talle ei teatatud, milliseid juriidilisi probleeme konkreetselt õigusabilepingu raames lahendama hakatakse. Puudub vaidlus selle üle, et KÜ üldkoosoleku väljakuulutatud päevakorras oli ka punkt, et üldkoosolekul hakatakse arutama õigusabiteenuse lepingu sõlmimist. Ringkonnakohtu arvates nähtub vaidlustatud koosoleku protokollist, milliseid teenuseid õigusabilepinguga soovitakse tellida. Õiguslikku lahendust vajava probleemi kirjelduse üldsõnalisus koosolekul on ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Enne teenuse tellimist peab olema püstitatud teenuse tellimise eesmärk. Kas ja milliseid etteheiteid saab kostja endisele juhatusele peale KÜ dokumentatsiooni korrastamist ja läbitöötamist teha, selgub teenuse osutamise käigus (või lõpptulemusena). Seega ei ole põhjendatud hageja väited, et õigusabi teenuse tellimise eesmärk ei olnud läbipaistev. Kostja etteheited, et eelmise juhatuse õiguspärasuse kontrollimise vajadus ei ole selge, on samuti põhjendamatud. Korteriühistu üldkoosolekul viidati konkreetselt, et eelmise kahe majandusaasta aruanded on kinnitamata, majandustegevuse aastakava pole kunagi üldkoosolekule esitatud. Ringkonnakohtu arvates ei mõjuta eeltoodu tõttu hageja 15.10.2014 päringule koheselt vastamata jätmine üldkoosoleku otsuse kehtivust. Ülejäänud hagiavalduses viidatud teabepäringud on esitatud peale koosoleku toimumist, seega ei saa need päringud vaidlustatud üldkoosoleku otsuse kehtivust mõjutada.
49.Hageja väited selle kohta, et tema ei saa aru, mille arvelt toimub õigusabilepingu eest tasu maksmine, ei ole samuti põhjendatud. Nagu nähtub koosoleku otsusest, ei määratud seoses sõlmitava õigusabilepinguga KÜ liikmetele täiendavaid makseid nagu seda KÜS § 151 lg 1 võimaldab. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt otsustati, et teenuse eest tasutakse juba kogutud (reservis olevatest) vabadest vahenditest. Üldkoosolek otsustas, et kui seal olev summa saab kulutatud, siis edasi tellib juhatus töid kokkulepitud eelarvete piires. Kuna KÜS § 15 lg 1 p 1 sätestab imperatiivselt, et ainult korteriühistu liikmete üldkoosolekul on pädevus otsustada, mis liiki kulutusi korteriühistu võib majandamiskuludena teha, siis on juhatusel õigus reservi ületavate õigusabikulude eest tasuda juhul, kui see on majandustegevuse aastakavas ette nähtud.
50.Apellatsioonkaebuse väidetest, et maakohus rikkus selgituskohustust, kuna ei selgitanud hagejale eelmenetluses, et ta peab esitama nõude kohustada kostjat muutma vaidlustatud põhikirja punkti, ei selgu miks on maakohtu otsus hageja arvates ebaõige. Hageja nõue KÜ põhikirja punkti 6.11 alapunkt 5 tühistuse tuvastamiseks rahuldati. Kuna ringkonnakohtu istungil avaldas hageja esindaja seisukohta, et apellatsioonkaebuse nimetatud väide ei mõjuta maakohtu otsust, siis leiab ringkonnakohus, et hageja nimetatud väited apellatsioonkaebuses ei ole asjakohased.
51.TsMS § 368 lg 1 järgi hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja kui korteriühistu liige on käesolevas asjas palunud tuvastada, kas korteriühistu põhikirja üks punktidest on kehtiv. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja seisukoht, mille järgi saab tuvastushuvi jaatada vaid juhul, kui korteriühistu juhatus oleks põhikirja p
10(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-627 6.11 alapunkti 5 järgi korteriühistu liikmetele sihtotstarbelisi makse määranud, on ekslik. MTÜS § 12 lg 4 kohaselt liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus korteriühistu liige soovib saada selgust, kas ja millised õigused on korteriühistul või juhatusel liikmel maksete määramisel, on korteriühistu liikmel õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks ning see ei ole sõltuvuses sellest, kas vaidlustatud põhikirja punkti alusel on mõni otsus juba vastu võetud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja apellatsioonkaebus on ka mõnevõrra vastuoluline. Kostja väidab, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et juhatusel puudub pädevus suurendada või vähendada ühistu liikmete sihtotstarbelisi makse. Seega, kuna hageja väidete kohaselt sätestab põhikirja punkt 6.11. alapunkt 5 juhatuse pädevuse suurendada või vähendada ühistu liikmete sihtotstarbelisi makse, tulnuks kostjal hagi nimetatud nõudes õigeks võtta. Kostja seisukoht nagu ei saaks lubada olukorda, et igaühel on õigus tuvastushagiga kohtusse pöörduda (näiteks olukorras, kus isiku poolt sõlmitud mistahes lepingu punkt on kas algusest peale või muutub seoses seadusemuudatusega õigusvastaseks), ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates on tuvastushuvi olemasolul igal isikul õigus kohtusse pöörduda, kuid juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6).
52.Kostja väide, et vaidlustatud põhikirja p 6.11 alapunkt 5 käsitleb olukorda, kus juhatus tasub ühistu makseid kolmandatele isikutele, ei ole kooskõlas põhikirja tekstiga. Korteriühistu poolt võetud kohustuste täitmine (lepinguliste) partnerite ees, toimub elamu haldamise ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamise raames (põhikirja p 6.11 alapunkt 2).
53.Kostja apellatsioonkaebuse väide, et kohus on kahe eraldiseisva lahendiga otsustanud menetluskulude jaotuse viisil, mis on omavahel vastuolus, ei ole põhjendatud. 15.09.2015 kohtuotsusega lahendas maakohus hageja KÜ Mooni Meleka 16.10.2014 üldkoosoleku otsuse punkti 6 raames vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude ja põhikirja punkti 6.11 alapunkti 5 tühisuse tuvastamise nõude. Maakohus rahuldas ühe hageja nõude ja teise nõude jättis rahuldamata. Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis jättis maakohus poolte menetluskulud nende endi kanda. 23.04.2015 kohtumäärusega jättis maakohus läbi vaatamata hageja hagi, milles hageja palus tuvastada KÜ Mooni Meleka põhikirja punkti 6.11 alapunkti 6 tühisuse. Määruses märgitud menetluskulude jaotuse kohaselt jättis maakohus hageja kanda kostja menetluskulud, mis on tal tekkinud seoses hageja nõudega tuvastada KÜ Mooni Meleka põhikirja punkti 6.11 alapunkti 6 tühisus. Määruse resolutsioonis märkis maakohus samuti seda, et kohus ei määra käesolevas määruses kindlaks menetluskulude rahalist suurust TsMS § 177 lg 1 p 2 tulenevalt. Maakohtu määruse põhjendavas osas märkis maakohus, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks lõpplahendis. Maakohus pidas silmas ilmselt lõpplahendit, millega kogu vaidlus lahendatakse. Vaidlustatud otsuses maakohus asja läbi vaatamata jätmisest tingitud menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, eirates sellega varem esitatud seisukohta. See asjaolu ei ole aga maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse tühistamise aluseks, sest kostjal on kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p-ga 2 õigus jätkuvalt taotleda 23.04.2015 määruses märgitud menetluskulude jaotuse rahalist kindlaksmääramist.
11(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-627
Menetluskulude jaotus
54.Kuna nii hageja kui ka kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tulenevalt vaidluse asjaoludest ja juhindudes TsMS § 171 lg-st 1 tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.