Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Kohtuasja number
2-15-3289
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2016.a, Tartu
Kohtuasi
D.V.i hagi AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu täitmise ja töötasu nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. juuni 2015.a vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstus apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstus (reg k 10633284, asukoht: Malmi 8 Jõhvi), lepinguline esindaja Sirli-Kristi Käpa Vastustaja (hageja): D.V. (IK XXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Raivo Edala
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 22. juuni 2015.a vaheotsus.
2.Teha asjas uus otsus, millega kohaldada aegumist D.V.i nõuetele AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu täitmiseks kohustamiseks ja saamata töötasu väljamõistmiseks.
3.Jätta D.V.i hagi AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse vastu rahuldamata aegumise tõttu.
4.Rahuldada AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstus apellatsioonkaebus.
5.Keelduda tsiviilasja materjalide juurde võtmast D.V.i poolt 3. augustil 2015.a esitatud SA Ida-Viru Keskhaigla visiiditasuarveid (dateeritud 11.11.2013.a, 17.01.2014.a,
21.07.2014.a, 06.03.2015.a) ja lugeda nimetatud dokumendid käesoleva otsuse jõustumisel D.V.ile tagastatuks.
6.Jätta hagi menetlemisel maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud D.V.i kanda.
7.Saata tsiviilasja toimik Viru Maakohtule AS-i Eesti Energia Tehnoloogiatööstus vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.D.V. esitas hagi AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse vastu töövaidluses, paludes tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning kohustada kostjat tasuma hagejale saamata jäänud töötasu.
2.Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS vaidles hagile vastu ja palus teha kohtul vaheotsus nõude aegumise küsimuses. Kostja põhjenduste kohaselt ütles kostja tööandjana hagejale töölepingu TLS § 95 lg 1 alusel üles mobiiltelefonile saadetud sõnumiga. Hageja sai sõnumi kätte 17.11.2014, kuid töövaidluskomisjoni pöördus alles 05.01.2015, lastes sellega mööda ITLS § 6 lg-s 2 sätetatud 30-kalendripäevase tähtaja.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus asus oma 22. juuni 2015.a vaheotsuses seisukohale, et hageja nõue ei ole aegunud ning menetlust tsiviilasjas nr 2-15-3289 tuleb jätkata. Kohus märkis, et pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja sai kostjalt 17.11.2014 sõnumi selle kohta, et temaga sõlmitud tööleping on üles öeldud. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kirjalikus vormis ja põhjendusi sisaldava ülesütlemisavalduse andis kostja hagejale üle alles 12.12.2014.a. Kohus asus seisukohale, et TLS § 95 lg-te 1 ja 2 koostoimes hakkab ITLS § 6 lg-s 2 sätestatud aegumistähtaeg kulgema alates ajast, mil avaldust vaidlustada sooviv isik sai kätte ülesütlemisavalduse koos põhjendustega. Kuna käesoleval juhul sai töötaja kirjalikus vormis ülesütlemisavalduse koos põhjendustega kätte alles 12.12.2014, siis on töölepingu ülesütlemine vaidlustatud tähtaegselt.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS esitas maakohtu vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kohaldada hageja nõudele aegumist.
Apellant viitab veel kord, et poolte vahel ei ole vaidlust, et töötaja sai töölepingu ülesütlemisavalduse SMS teel jätte 17. novembril 2014.a. Põhjendusi sisaldav ülesütlemisavaldus saadeti töötajale tähtkirjaga, kuid töötaja keeldus tähtkirju vastu võtmast. TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta töölepingu ülesütlemise põhjendamise nõude rikkumine ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Seega on tööandja poolt SMS teel saadetud ülesütlemisavaldus kehtiv. Järelikult tuleb vaidlustamistähtaega (ITLS § 6 lg 2 kohaselt 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest) hakata arvestama alates teate kättesaamisest, s.o 17. novembrist 2014.a. Kuna töötaja pöördus töövaidluskomisjoni alles 5. jaanuaril 2015.a, on nõue aegunud.
5.D.V. vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuse kohaselt asus maakohus õigesti seisukohale, et ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema alates põhjendusi sisaldava ülesütlemisavalduse kättesaamisest ja töötaja nõuded ei ole aegunud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tööandja tõendanud töötajale 17.11.2014.a saadetud SMS-sõnumi sisu ning selline teade ei vastanud TLS § 95 lg 1 ja 2, TsÜS § 77 lg 3 ja § 79 sätetele. Sõnumi põhjal ei olnud identifitseeritav saatja isik ja tema seos Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS-ga. Eeltoodu tõttu ei olnud töötajal võimalik ülesütlemist varem vaidlustada. Samuti ei ole apellant tõendanud, et vastustaja oleks sõnumi kätte saanud. Seoses apellandi poolt väidetavalt edastatud tähtkirjadega märkis vastustaja, et ajavahemikul 21.10.2014 – 05.12.2014 viibis töötaja haiguslehel ning tema tervislik seisund ei võimaldanud tal tähtkirju vastu võtta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 22. juuni 2015.a vaheotsus tuleb tühistada ja teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uus otsus, millega rahuldada AS-i Eesti Energia Tehnoloogiatööstus taotlus aegumise kohaldamiseks. Aegumise tõttu tuleb jätta rahuldamata D.V.i hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning see on ringkonnakohtu hinnangul toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas uue otsus ilma asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Käesoleval juhul ei olnud pooltel töövaidluskomisjoni ega maakohtu menetluses vaidlust selle üle, et tööandja saatis töötajale 17.11.2014.a SMS-sõnumi selle kohta, et temaga sõlmitud tööleping on üles öeldud. Töövaidluskomisjoni 27. jaanuari 2015.a istungil kinnitas töötaja, et „sain SMS-i, et juba 10.11.2014 on tööleping üles öeldud. Sellel päeval tööandjale ei helistanud.“ Samuti on töötaja selgitanud, et „[töösuhte] lõpetamise kohta sain teate ainult SMSina, kui sain sõnumi, olin šokis. Tööandjale ma ei helistanud, sest olin haige.“ Samal istungil on töötajale esitatud veel täpsustav küsimus, mis ajahetkest sai ta teada, et töösuhe on lõpetatud. Sellele on töötaja D.V. vastanud, et „SMS teel 17.11.2014“. Tööandja kontorisse tuli töötaja oma selgituste kohaselt 10.12.2014 eesmärgiga võtta lõpetamise dokument ja vormistada ennast uuele tööle. Maakohtu menetluses ei esitanud töötaja (hageja) väidet ega põhistanud, et ta tegelikult ei saanud 17.11.2014.a tööandjalt SMS teel teadet töösuhte ülesütlemise kohta. Oma 15.06.2015.a kohtukõne teesides on hageja üksnes viidanud, et vastaspool ei ole tõendanud dokumentaalselt 17.11.2014.a SMS-sõnumi kättesaamist D.V.i poolt, mistõttu puudub alus aegumise kohaldamiseks. Seega on hageja esmakordselt seadnud kahtluse alla tööandja poolt 17.11.2014.a sõnumi saatmise ja selle sisu alles kohtukõne teesides. Samas nähtub töövaidluskomisjoni toimiku materjalidest, et kõnealuse SMS-sõnumi sisu ja kättesaamist on hageja ise selgesõnaliselt kinnitanud ning sõnumi sisu on olnud talle arusaadav.
8.Ülesütlemisavalduse näol on tegemist nn eemalviibijale tehtud tahteavaldusega. TsÜS § 69 lg 2 teise lause kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Nii ei ole sätestatud nõuet, et avalduse saaja peaks kättesaamiseks olema tutvunud tahteavalduse sisuga, vaid piisab sellest, et tahteavaldus on jõudnud tema mõjusfääri ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sellega on loodud õiguslik fiktsioon – kättesaaduks saab lugeda ka tahteavalduse, millest saaja ei pruugi tegelikult mitte midagi teada. Seega tuleb tahteavalduse saatjal vaidluse korral tõendada, et tahteavaldus on saabunud saaja mõjusfääri. SMS teel tahteavalduse edastamisel tuleb saatjal tõendada, et ta on adressaadi kasutuses olevale telefoninumbrile sõnumi saatnud. Adressaadi mõjusfääri on tahteavaldus saabunud siis, kui adressaadi mobiiltelefon on sõnumi vastu võtnud. Kuna mobiiltelefoni kasutamise võimalus on põhimõtteliselt pidevalt, siis saab asuda seisukohale, et saajal oli mõistlik võimalus sõnumi sisuga tutvuda juba samal päeval. Käesoleval juhul on tööandja tõendanud töötaja kasutuses olevale telefoninumbrile lühisõnumi saatmise 17. novembril 2014.a (EMT kõnede eristuse väljavõte tl 99). Samuti on sõnumi kättesaamist töötaja töövaidluskomisjoni menetluses kinnitanud. Töötaja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema kasutuses olnud telefonil ei toiminud sõnumite saatmise funktsioon. Eeltoodust lähtudes nõustub ringkonnakohus apellandi seisukohaga, et töötaja sai töölepingu ülesütlemisavalduse SMS teel kätte 17.11.2014.a ja tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda.
9.Õige on apellandi seisukoht, et SMS teel edastatud ülesütlemisavaldus vastab TLS § 95 lõikes 1 sätestatule. Töövaidluskomisjoni istungil töötaja poolt avaldatu põhjal ei jää ringkonnakohtule kahtlust, et töötajale oli arusaadav tahteavalduse sisu (töösuhte lõpetamine) ning talle oli selgesti äratuntav ka saatja isik, s.o tööandja. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu hakkaks töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg kulgema alles alates sellest, mil töötaja sai kätte ülesütlemisavalduse koos põhjendustega. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas TLS §-s 95 sätestatuga. TLS § 95 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega, sh ka SMS saatmise teel. Kuigi tööandjal on kohustus ülesütlemist põhjendada (TLS § 95 lg 2), ei mõjuta põhjendamiskohustuse täitmata jätmine ülesütlemise kehtivust (TLS § 95 lg 3). Ringkonnakohtu arvates puudub alus asuda seisukohale, et ehkki tööandja poolt 17.11.2014.a edastatud ülesütlemisavaldus oli kehtiv, ei toonud see kaasa kehtivale ülesütlemisavaldusele omaseid õiguslikke tagajärgi, sh ülesütlemise vaidlustamise tähtaja kulgemahakkamist. Eeltoodud seisukohta toetab töölepingu seaduse eelnõu seletuskiri (kättesaadav veebilehel: http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-8584-38cd-05fc754e99c4/T%C3%B6%C3%B6lepingu%20seadus/ ), mille kohaselt jääb isikule, kes põhjenduste puudumisel ei vaidlustanud ülesütlemist õigeaegselt, hiljem võimalus nõuda ülesütlemise põhjendamise puudumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist TLS § 95 lg 3 alusel.
10.Kuna asja materjalide kohaselt sai töötaja seaduses sätestatud vorminõuetele vastava avalduse töölepingu ülesütlemise kohta tööandjalt SMS-sõnumi teel kätte 17. novembril 2014.a, siis hakkas sellest ajast arvates kulgema ka ülesütlemise vaidlustamise 30-päevane tähtaeg. Kuna hageja pöördus töövaidluskomisjoni alles 5. jaanuaril 2015.a, oli seega vaidlustamise tähtaeg möödunud ja hageja nõue on aegunud. Hageja ei ole taotlenud avalduse esitamise tähtaja ennistamist (TLS § 105 lg 2, TsMS § 67). Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud apellandi taotlus aegumise kohaldamiseks. Aegumise tõttu tuleb jätta hagi rahuldamata.
11.Asja materjalidest nähtuvalt on AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstus esitanud D.V.i vastu käesolevas tsiviilasjas vastuhagi enammakstud puhkuseraha väljamõistmiseks summas 98,58 eurot. Viru Maakohtu 22. juuni 2015.a määrusega on jäetud vastuhagiavaldus käiguta ning määratud vastuhagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks. Toimiku ega kohtute infosüsteemi andmetel ei ole maakohus vastuhagi menetlemise osas veel seisukohta võtnud. Seetõttu saadab ringkonnakohus käesoleva tsiviilasja maakohtule vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
12.Vastavalt TsMS § 173 lõikele 5 ei märkinud maakohus oma 22. juuni 2015.a vaheotsuses menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus leiab, et põhihagi puudutavas osas tuleb kohaldada aegumist, on käesolev otsus käsitatav lõppotsusena (TsMS § 449 lg 3). Seoses aegumise tõttu hagi rahuldamata jätmisega jäävad hagi menetlemisel maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
13.Ringkonnakohus keeldub asja materjalide juurde võtmast vastustaja poolt 3. augusti 2015.a menetlusdokumendile lisatud SA Ida-Viru Keskhaigla visiiditasuarveid (dateeritud 11.11.2013.a, 17.01.2014.a, 21.07.2014.a, 06.03.2015.a). Nimetatud dokumendid ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesolevas menetluses asjakohased, kuna need ei sisalda andmeid töötaja tervisliku seisundi kohta 2014.a novembris, mil apellant edastas vastustajale töölepingu ülesütlemise avalduse. Kuna dokumendid on edastatud ringkonnakohtule digitaalselt, siis loeb kohus need käesoleva otsuse jõustumisel vastustajale tagastatuks.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.