Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

2-15-19531 kindlakstegemiseks PärS § 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja PärS § 141 kohaselt pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaeg kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võivad pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

ASJAOLUD

Avaldaja esitas 30.12.2015 Viru Maakohtule avalduse pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks, pärandvara valitseja määramiseks ja vara võõrandamiseks loa saamiseks. Avalduse kohaselt suri S. S. 16.01.2013. Pärandit ei ole keegi valitsema hakanud ja võimalikud pärijad ei asu pärandvara asukohas. Eeldatavaks pärijaks võib olla S. S. vend S. S., kes elab xxx. Pärast omaniku surma on jäänud kommunaalmaksed tasumata. Seisuga 01.10.2015 on soojuse võlg 1873, 50 eurot ning kasvab edasi viiviste ja tasumata majandamiskulude näol. Käesoleval hetkel ei ületa võlgnevus pärandvara maksumust, kuid paari kuu pärast ei ole võimalik müügist saadud summadest kõiki võlgnevusi tasuda. Sügisel 2015 tasusid korteriomanike ühisuse kaasomanikud pärandvara võla VKG Soojusele, peale mida taastati maja soojavarustus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja asjas kogutud materjalidega, leiab, et avaldus tuleb võtta menetlusse osaliselt, rahuldada ja rakendada pärandvara hoiumeetmeid ning määrata pärandvara hooldaja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 9 kohaselt on pärandi hoiumeetmete rakendamine hagita asi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avalduse kohaselt on pärandajal soojuse võlg 1873, 50 eurot, mis pidevalt suureneb viiviste ja tasumata majandamiskulude näol. Pärandajale kuulub korteriomand asukohaga Torujõe 29-2 Kohtla-Järve (registriosa nr 2732807). Pärimisregistri andmetel tõestas Jõhvi notar Ülle Mesi 14.08.2015 pärimismenetluse algatamise avalduse. Notar teatas kohtule, et pärijate väljaselgitamiseks algatas Kohtla-Järve Linnavalitsus pärimismenetluse. S. S. vend S. S., kes elab xxx, ei ole notariga ühendust võtnud ja mingeid avaldusi esitanud. Pärimistunnistus on käesoleva ajani välja andmata. Kohtla-Järve linna seisukohast nähtub, et on otstarbekas määrata S. S. pärandvarale hooldaja. Pärandvara hulka kuuluval korteriomandil lasuvad kommunaalvõlgnevused suurenevad iga kuuga. On nõus, et pärandvara hooldajaks määratakse KOÜ Torujõe 29 valitseja T. A.. Kuna eeldatav pärija ei ole pärandit vastu võtnud, on oluline tagada, et vara väärtus ei väheneks ja selle vältimiseks ongi vajalik pärandvara valitsemise korraldamine. Avaldaja palub määrata pärandvara hooldajaks enda, so. KOÜ Torujõe 29 valitseja T. A. (IK xxx). Pärimisseaduse (PärS) §-de 110 lg 1 p 2, 3 ja 111 lg 3 kohaselt võib pärandaja surma korral kohus ka pärandvara võlausaldaja taotlusel rakendada pärandvara hoiumeetmeid kui pärija ei viibi pärandvara asukohas või ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud. PärS § 110 lg 2 alusel on

2-15-19531 pärandvara hoiumeetmed pärandvara valitsemise korraldamine. Pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma (PärsS § 112 lg 1). Kohus leiab, et pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamine kaitseb nii võimalike pärijate, kui ka võlausaldajate huve, võimaldades ära hoida pärandvaral lasuvate kohustuste suurenemise ja tagab pärandvara säilimise. Seega on põhjendatud rakendada S. S. pärandvara suhtes hoiumeetmeid, kuna see on vajalik pärandvara hooldamiseks selle säilimise eesmärgil ja kohustuste täitmiseks. Tulenevalt eeltoodust rakendab kohus pärandvara suhtes hoiumeetmeid ning korraldab pärandvara valitsemise. Kohus määrab S. S. pärandvara hooldajaks KOÜ Torujõe 29 valitseja T. A. (IK 45705072222). PärS § 112 lg 4 sätestab, et hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. PärS § 112 lg 5 alusel ei ole pärijal õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. PärS § 113 lg 2 sätestab, et kui hooldus on määratud vastavalt PärS § 111 lg-le 3, on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded PärS §-s 142 nimetatud järjekorras. Pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist. Hooldamise lõppemisel esitab pärandi hooldaja kohtule aruande (TsMS § 590 lg 1). Tulenevalt eeltoodust kohustab kohus pärandvara hooldajat KOÜ Torujõe 29 valitseja T. A.it valitsema pärandvara heaperemehelikult ning tagama pärandvara säilimine, andma kohtule iga kuue kuu järel käesoleva kohtumääruse jõustumisest aru S. S. pärandvara hooldamisest, võtma PärS § 111 lg 3 sätestatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses olev pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamine pärija varast. PärS § 112 lg 7 järgi kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata PärS § 112 lg-s 4 sätestatut. TsMS § 589 kohaselt võib pärandi hooldaja esitada avalduse pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks pärandi hoiumeetmeid rakendanud kohtule. Loa andmise otsustab kohus määrusega. Tulenevalt eeltoodust otsustab kohus pärandi hooldajale loa andmine pärandvarasse kuuluva korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) võõrandamiseks peale pärandvara inventuuri tegemist ja kohtule aruande esitamist eraldi määrusega. PärS § 112 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt PärS § 138–141. PärS § 138 kohaselt määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes. PärS § 139 lg 1-7 kohaselt esitab inventuuri nõude esitaja inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks. Notar esitab inventuuri tegijale talle teada olevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud. Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel. PärS § 140 lg 1 kohaselt tuleb pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Sama paragrahvi lõike 2 punktide 1-3 ning lõike 3 kohaselt, üleskutsemenetluse läbiviimiseks avaldab inventuuri tegija ametlikus

2-15-19531 väljaandes Ametlikud Teadaanded ja üleriigilise levikuga päevalehes teate. PärS § 141 lg 2 järgi esitatakse pärandvara nimekiri notarile. Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks. Kohus on seisukohal, et pärandi inventuuri tegijaks tuleb määrata kohtutäitur Natalja Malahhova, kellele tuleb anda tähtajaks kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks PärS § 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata inventuuri tegijaks Jõhvi kohtutäitur, kuivõrd kohtule teadaolev pärandvara asub Ida-Virumaal, mis kuulub kohtutäituri Natalja Malahhova tööpiirkonda. PärS § 142 lg 1 p 1 kohaselt tasutakse pärast inventuuri tegemist esimeses järjekorras pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud. Kõik pärandvaraga seotud toimingud tuleb teha pärandvara arvelt. TsMS § 586 lg 2 kohaselt hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus jõustub selle kätte toimetamisega hooldajale. TsMS § 586 lg 6 kohaselt kohus teeb pärandi hoiumeetmete rakendamise, muutmise ja lõpetamise kohta pärimisregistrisse kande. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. kohaselt hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta (TsMS § 172 lg 4). PärS § 142 lg 1 p 1 kohaselt tasutakse pärast inventuuri tegemist esimeses järjekorras pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud. Pärandvara valitsemise kulud kaetakse pärandvara arvelt.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt /

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.