2-15-17375
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Pille Aver
Kohtujurist
Irina Kuzmina
Määruse tegemise aeg ja koht
28. jaanuar 2016, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-117375
Tsiviilasi
AS Eesti Telekom hagi A K vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
AS Eesti Telekom (registrikood 10234957), lepinguline esindaja Monika Paade
Kostja:
A K (isikukood XXX)
2-15-17375
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohus 05.11.2015 määrusega võttis menetlusse hageja hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Pooled esitasid 27.01.2016 Viru Maakohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissis jõudsid pooled kokkuleppele võlgnevuse suuruses ja selle tasumise korras. Pooled leppisid kokku menetluskulude jaotuses. Seoses kompromissi sõlmimisega taotlevad hageja ja kostja kohtult kompromissi kinnitamist ja tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja taotleb poole riigilõivu 62,50 euro tagastamist tema arveldusarvele.
Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, 2(3)
2-15-17375 siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poole endi kanda ning, et kostja tasub hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust. Seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele, menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigilõivu osaline tagastamine Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja oli menetluses tasunud riigilõivu kokku summas 125 eurot. Seoses kompromissi sõlmimisega taotleb hageja poole riigilõivu tagastamist tema arveldusarvele. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale poole menetluses tasutud riigilõivust 62,50 eurot. Hageja taotlusel tuleb riigilõiv kanda tema arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-i.
(Digitaalselt allkirjastatud) Pille Aver kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.