Hageja: M. P. (isikukood xxxx) Hageja seaduslik esindaja: J. P. (e-post xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Taimi Tiisler (e-post [email protected]) Kostja: M. P. (isikukood xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Vladimir Makarov (epost [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
05.11.2021
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt. P. perioodil 27.04.2021-30.11.2021
2.Välja mõista M. sissenõutavaks muutunud elatis (sh 2021.a. detsembrikuu eest tasumisele kuuluv elatis) 1 447,32 eurot M. P. kasuks.
3.Välja mõista M. P.lt igakuine elatis 250,33 eurot xxxx sündinud lapse M. P. kasuks alates 01.12.2021 kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx.
4.Käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 3 väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt iga eelneva kuu 20. kuupäevaks J. P. kontole xxxx selgitusega „elatis lapsele“.
Menetluskulud jätte poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Kostja on hageja isa, lapsevanemad elavad lahus alates 2021.a. märtsist. Hageja elab koos emaga. Kostja hageja ülalpidamises piisavalt ei osale. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates hagi esitamisest (26.04.2021) summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele vastu. Hageja vajadused on üle paisutatud ning need on osaliselt kaetud lapsetoetusega. RAKE uuringu järgi ei ületa ühe lapse ülalpidamiskulu 274 eurot kuus. Kostja on tasunud hagejale regulaarselt elatist 100 eurot kuus. Kostja on ostnud ka riideid, mänguasju ja toitu. Hageja viibib kostja juures umbes 10 päeva kuus, mis ajal täidab kostja ülalpidamiskohustust vahetult. Kostja sissetulek ei võimalda maksta üle 180 euro kuus. Kostja töötab ehitajana, tema sissetulek on 1 400,70 eurot ja kulud 1 246,42 eurot kuus. Sissetulekut ei saa suurendada, sest kostjal on põhiharidus, tal ei ole elukutset, ta ei räägi eesti ega inglise keelt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Nähtuvalt hagile lisatud sünnitõendist on kostja hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.
4.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
5.Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejad on esitanud nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest PKS § 101 lg 1 sätestatud määras.
6.PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagi kohaselt on hageja igakuised vajadused järgmised (täpsustatud kulud dtl 83):
elukoht
2021.a. juuli seisuga alates 2021.a. septembrist 40 (30+pesu 10) 120+pesu
toit transport (seoses auto kasutamisega) tervis hügieen lasteaed riided/jalanõud raamatud/mänguasjad meelelahutus kokku
7.Hageja ema selgitas kohtuistungil täiendavalt, et tasub elukoha eest 90 eurot kuus, so muutumatu kohatasu sotsiaalmajutusüksuses, mis ei sõltu kommunaalkulude tarbimisest. Täiendavalt tuleb tasuda pesu pesemise eest. Vaidlus puudub, et koos hageja ja tema emaga elab ka ema teine laps. Hagejale langev osa on seega ka septembrist 40 eurot kuus (90:3+pesu 10). Transpordikulu alates septembrist vähenenud ei ole, sest hagejal on ilmnenud terviseprobleem, mistõttu tuleb sõita Tartusse arsti juurde. Lasteaia kohatasu on 100 eurot kuus, kuid hageja on selle tasumisest vabastatud. Lasteaias käimisega seonduvad täiendavad kulud, nt õppekäigud teatrisse või näitusele, kokku hinnanguliselt 50 eurot kuus. Hageja väidetavad kulud alates 2021.a. septembrist on seega lõplikult järgmised: elukoht toit transport tervis hügieen lasteaed riided/jalanõud raamatud/mänguasjad meelelahutus kokku
8.Kohus leiab, et veenev ei ole hageja selgitus selle kohta, et igakuiselt kulub seoses lasteaias käimisega täiendavalt 50 eurot seoses õppekäikudega. Väidetav kulu ulatus ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav ning võimalikud täiendavad kulud seoses õppekäikudega tuleb lugeda ka hõlmatuks jaotisega „meelelahutus“. Võttes arvesse, et raamatute/mänguasjade eest on kulu arvestatud eraldi, ei ületa põhjendatud kulu muule meelelahutusele ühes kuus kohtu hinnangul 35 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga, et meelelahutuse kulu oleks täiesti põhjendamatu. Lapse esmavajaduste hulka kuuluvad mh tavapärased sotsiaalsed vajadused, nt sõprade sünnipäevadel osalemine või vahel kinos või kohvikus käimine. Kohus ei nõustu ka, et hageja toidukulu oleks üle paisutatud ning transpordikulu vähendamiseks võiks hageja kasutada tasuta ühistransporti. Hageja on kasvueas laps, kes vajab kasvamiseks ja arenemiseks mitmekülgset ja toitaineterikast toitu. Kostja viidatud uuring kajastab üldiseid statistilisi andmeid perioodil 2010-2012, mitte hageja vajadusi käesoleval ajal. Kohus leiab, et hageja ei pea tegema kulutusi toidule ja transpordile mitte arvestusega, et kostja ülalpidamiskohustus oleks võimalikult väike, vaid lähtuvalt oma tegelikest vajadustest. Auto kasutamine on tavapärane transpordiviis. Riigikohus on selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (2-15-15909, p 12). Kohus asub seisukohale, et hageja on veenvalt põhistanud oma kulud alates 2021.a. septembrist ulatuses, mis vastab seaduses sätestatud miinimummäärale jaotusega järgnevalt: elukoht
toit transport tervis hügieen lasteaed riided/jalanõud raamatud/mänguasjad meelelahutus kokku
9.PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
10.Kostja on välja toonud, et ta annab hagejale ülalpidamist vahetult sel ajal, kui hageja viibib temaga koos. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 100 lg 2 olukorda ei esine juhul, kui lapsel on vahelduv elukoht. Vahelduva elukoha kindlakstegemiseks ei ole ainumäärav, et laps elaks kummagi vanema juures 40-50% ajast. Vahelduva elukoha olemasolu hindamisel tuleb lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest (2-18-6491, p 13.1-13.2).
11.Kohus tuvastab, et 29.06.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-21-5886 (dtl 128-131) on kinnitatud kompromiss, millega lapsevanemad on kokku leppinud järgmises hagejaga suhtlemise korras: 21.06-juuli 2021 (k.a)
august 2021
alates septembrist 2021
paarisnädala laupäeva hommik kuni pühapäeva õhtu paaritu nädala kolmapäeva õhtu 3 tundi paaris nädala reede õhtust pühapäeva õhtuni paaritu nädala kolmapäeva õhtu 3 tundi paaris nädala reede õhtust pühapäeva õhtuni paaritu nädala kolmapäeva õhtust neljapäeva hommikuni
12.Kohus tuvastab, et suhtluskorra kohaselt viibib hageja kostja juures kokku 5 päeva kuus (arvestusega 4 täispäeva ja 2 poolikut päeva). Kohus leiab, et korralduse juures, kus laps viibib isaga üle ühe nädalavahetuse ning ühel õhtul nädala sees, langeb lapse eest vahetu hoolitsemise põhiraskus emale. Seetõttu leiab kohus, et hagejal vahelduvat elukohta ei ole, hageja elukoht on tema ema juures.
13.Riigikohus on selgitanud, et asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures. Ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (2216577, p 23.1, 23.3). Kostja selgitas istungil, et kannab vahetult kulusid seoses söögiga ja eluasemega ajal, kui hageja on tema juures. Kohus nõustub kostjaga, et seoses söögikuluga tuleb ülalpidamine lugeda antuks vahetult 41,67 euro ulatuses kuus (250:30x5) alates septembrist 2021 ning juulis ja augustis 25 euro ulatuses (150:30x5). Hagis märgitud kulud eluasemele tekivad aga sõltumata sellest, mitu päeva kuus hageja kummagi vanema juures viibib, kohatasu ei sõltu kommunaalteenuste tarbimisest. Menetluses, sh kohtuistungil avaldatu kohaselt on vanematel erimeelsused, milliseid riideid, jalanõusid ja mänguasju tuleb hagejale osta. Kuna kostja lapse ema kui lapse eest vahetult hoolitseva lapsevanemaga selliste asjade soetamises kokku leppinud ei ole, ei saa ülalpidamiskohustust lugeda vahetult täidetuks seoses vajalike asjade soetamisega.
14.Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud täiendavaid asjaolusid, mis võiksid olla mõjuvaks põhjuseks põhjendamaks elatise väljamõistmist täiendavalt alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kostja on tööealine ja täieliku töövõimega, teisi ülalpeetavaid lisaks hagejale ei ole. Vähene keeleoskus ja eriala puudumine ei ole piisava sissetuleku hankimisel objektiivseteks takistusteks. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (2-16-118651, p 18). Vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike (3-2-1-1716, p 11). Kostja on välja toonud, et tema igakuine sissetulek on umbes 1 400 eurot. Kohus leiab, et selline sissetulek iseenesest on piisav PKS § 101 lg 1 sätestatud ulatuses ülalpidamise andmiseks. Juhul kui kostja hinnangul sellest seoses kostja muude kulutustega ei piisa, tuleb kas sissetulekut suurendada või muid kulutusi vähendada. Olukorras, kus mõjuv põhjus elatise vähendamiseks puudub, ei oma kostja igakuised kulutused tähendust ning kohus nende tõendamiseks esitatud tõendeid (dtl 57-59, 60-79) ei hinda. Riigikohus on selgitanud (3-2-13517, p 28.2), et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Seetõttu ei oma tähendust, et peretoetus 60 eurot kuus laekub hageja emale.
15.PKS § 105 lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kostja asus kohtuistungil seisukohale, et tema ja hageja ema majanduslik võimekus on võrdne.
16.Kohus tuvastab, et kostja on andnud hagejale ülalpidamist alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni järgmiselt: periood
1⁄2 hageja vajadustest
27.04-30.04.21 (4p)
29,33 (220:30x4)
kostja andnud ülalpidamiseks 13,33 (1001:30x4)
hageja
aprilli ja mai eest tasus kostja 100 eurot kummagi kuu kohta (konto väljavõte dtl 39), juuni ja juuli eest 150 euro kummagi kuu kohta (konto väljavõte dtl 102)
mai
juuni
juuli
august sept okt nov Kokku
1785,33
41,67 41,67 41,67 588,34
17.PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsuse tegemise seisuga on seega sissenõutavaks muutunud ka kohustus elatise tasumiseks detsembrikuu eest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi eest alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 1 447,32 eurot (1785,33-588,34+292-41,67) ning igakuise elatise alates 01.12.2021 summas 250,33 eurot kuus (so 292-41,67) kuni hageja täisealiseks saamiseni.
18.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt eelneva kuu 20. kuupäevaks hageja ema kontole selgitusega „elatis lapsele“.
19.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega teineteisele hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 30.11.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.