Hageja: E. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja: M. L. (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja: Laureana Telk (OÜ Hugo, e-post: [email protected]) Kostja: R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja: Erki Casar (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
04.08.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja E. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks igakuine elatusraha 250 eurot kuus hageja E. A. ülalpidamiseks alates 29.12.2020 kuni hageja E. A. täisealiseks saamiseni, s.o xx xx xxxx.
3.Välja mõista kostjalt R. K. hageja E. A. kasuks elatis ajavahemiku 29.12.201928.12.2020 eest summas 3 000 eurot.
4.Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu 10.ndaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja M. L. arveldusarvele nr EExxx selgitusega „Elatis E.ile“. Menetluskulude jaotus
6.Mõista kostjalt R. K. välja hageja E. A. kasuks menetluskulude hüvitis summas 320 eurot.
2-20-145950
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.E. A. (edaspidi hageja) esitas 29.12.2020 oma seadusliku esindaja M. L. vahendusel Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. K. (edaspidi kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus edastas kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 25.02.2021 vastuväite. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond lõpetas 04.03.2021 maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (dtl 1-25).
2.16.03.2021 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse, millise kohus jättis 17.03.2021 määrusega käiguta (dtl 30-34).
3.Hageja esitas 07.04.2021 kohtule täpsustatud hagiavalduse (dtl 37-40).
4.Kohus võttis hageja hagi 08.04.2021 määrusega menetlusse (dtl 46-49).
5.Kostja esitas 06.05.2021 kohtule esialgse vastuse hagiavaldusele (dlt 52-53).
6.04.08.2021 esitas kostja kohtule täiendava seisukoha (dtl 71).
7.04.08.2021 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma hagi juurde ning kostja oma vastuväidete juurde. Kohus määras poolte nõusolekul jätkata asja menetlemist kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja täiendavate tõendite, seisukohtade ja taotluste esitamiseks ning vastaspoole esitatule vastamiseks. Kohus määras, et eelmenetlus lõppeb 20.09.2021. (dtl 128131)
8.06.09.2021 esitas kostja kohtule täiendava vastuse (dtl 135-139, 150).
9.06.09.2021 esitas hageja kohtule täiendavad seisukohad (dtl 165-168).
10.Kostja esitas 20.09.2021 seisukoha hageja täiendavatele seisukohtadele (dtl 175-176).
11.20.09.2021 esitas hageja täiendavad tõendid (dtl 183-184).
12.05.10.2021 määrusega jättis kohus rahuldamata hageja taotluse nõuda kostjalt välja kostja viimase 6 kuu töötasu tõendid ja kostja pangakontode väljavõtted (m.h välisriigi omad) perioodil 29.12.2020 kuni käesolevani, andis pooltele tähtaja kohtule esitatud xxxxxkeelsete tõendite eesti keelsete tõlgete esitamiseks 19.10.2021 ning tähtaja lõplike seisukohtade ja
2-20-145950 menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja vastaspoole menetluskuludele seisukoha esitamiseks. Kohus määras, et teeb käesolevas tsiviilasjas lahendi 12.11.2021 (dtl 194-199).
13.19.10.2021 esitas kostja xxxxx keelsete tõendite tõlked (dtl 213).
14.01.11.2021 esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 219).
15.01.11.2021 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 222-223). Hageja nõue ja asjaolud
16.Hageja palub kohustada kostjat tasuma hagejale edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt alates avalduse kohtule esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 250 eurot kuus, kandes elatise üle iga kuu 10. kuupäevaks hageja ema arvelduskontole. Samuti palub hageja kohustada kostjat tasuma hagejale tagasiulatuvalt elatist perioodi 28.12.2019 kuni 28.12.2020 eest ühekordse summana 3 000 eurot (dtl 37-40).
17.Kostja ja hageja ema M. L. suhtest on Xxxxx Vabariigis sündinud 2010 nende ühine laps, hageja. Vanemate ühine kooselu lõppes detsembris 2010. Pärast vanemate suhte lõppu jäi poolte kokkuleppel laps elama koos emaga. Isa nägi last viimati siis kui laps oli 2 kuu vanune. Alates sellest ajast ei ole kostja last rahaliselt toetanud. 2011 käisid pooled Xxxxx lastekaitses, kuna pidi kokku leppima suhtluskorra ja elatise määras. Elatise maksmise kokkulepe jäi hageja emal allkirjastamata, kuna ema ei nõustunud kostja tingimustega, et vanematel on ühine hooldusõigus. Xxxxx lastekaitse poolt määrati lapse ainuhooldusõigus emale. 2020 küsis hageja ema, kas kostja kavatseb hakata last toetama, kuid kostja keeldus. Hageja igakuised kulud on: eluasemekulud 125 eurot (sh üürikulu 75 eurot, kommunaalid 50 eurot), kulutused toidule 120 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieentarbed 35 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 70 eurot, taskuraha 20 eurot, sünnipäevaraha 20 eurot, trennid/hobid 40 eurot, muud kulud (vabaaja veetmine, telefon/jalgratas/mänguasjad jne) 30 eurot, kokku 500 eurot.
18.Hageja ema on hetkel töötuna arvel ning teda toetab rahaliselt tema abikaasa. Kostja sissetulekuks on palgatöö, ta teeb tööd ehitusvaldkonnas Xxxxxs. Lisaks kuulub kostjale Xxxxxx kinnistu. Hageja seaduslik esindaja on püüdnud asja lahendada kohtuväliselt, pöördudes kostja poole, kuid kohtuvälist kokkulepet saavutatud ei ole. Kostja ei ole alates 2010 hagejale elatist tasunud.
19.Kostja on viidanud lapse vajaduspõhisele miinimumelatise lõpparuandele. Tegemist on keskmiste kuludega, mis ei kajasta konkreetses asjas hageja tegelikke ja vajalikku kulutusi. Hageja peres kasvab lisaks hagejale veel üks laps, 2-aastane poisslaps, kuid soolise ja väga suure vanuselise vahe tõttu ei ole võimalik rakendada mastaabisäästu hageja osas. Kostja viited, et hageja eluaseme kulud on põhjendamatud, ei ole samuti asjakohased. Hageja elab majas, kus iga korteriomand varustab ennast ise küttega. Hageja elab korteris, kus on elektriküte, seega on eluliselt usutav, et hageja kommunaalkulud on suuremad kui kostja poolt esitatud tõenditest nähtuv 150 eurot. Korteri üürihind kujuneb konkreetse nõudluse ja pakkumuse vahekorras ning kostja esitatud andmeid ei saa võrrelda tegelikkuses üüriturul toimuvaga. Hageja pere kasutab 4-toalist korterit, mille hind ongi proportsionaalselt kallim. Kostja selgitused, justkui eksisteeriks Xxxxx Vabariigis lapse ülalpidamiskohustus alates kohtuotsusest või kirjaliku lepingu allakirjutamisest alates, on meelevaldsed. Hageja seaduslik esindaja ei ole mitte kunagi blokeerinud enda kontakte kostja eest. Ka ei ole kostja ise otsinud kontakti Xxxxx lastekaitse kaudu. 2020 detsembris võttis kostja hageja emaga ühendust, et edastada delikaatseid terviseandmeid kostja suguvõsa osas. Kostja kontakteerus hageja seadusliku esindaja Facebook Messenger kaudu ning lapsevanemad suhtlesid ka telefoni teel. Kui aga hageja ema küsis, et kas kostja kavatseb hakata kunagi last toetama, kostja keeldus ning suhtlus katkes. Seega nähtub asjaoludest, et hageja on koguaeg olnud kostjale kättesaadav, kostja on olnud teadlik, et hageja
2-20-145950 elab koos emaga Eestis ning mitte miski ei ole saanud olla takistuseks toetamast oma alaealist last materiaalselt kasvõi periooditi (dtl 165-168).
20.2021 september saabus hageja emale Xxxxx lastekaitseametniku vastus, millest nähtub, et: 18.05.2011 DNA testi tulemused kinnitavad, et kostja on hageja isa; 06.09.2011 hageja ema tunnistas lastekaitsele, et lapse isa kiusab teda. Kostja ei ole huvitatud lapsest, vaid ema kiusamisest; 10.11.2011 hageja ema oli lapsega Eestis ja lubas mõelda elatusmaksu lepingu allakirjutamise peale; 26.03.2012 kumbki lapsevanem ei võtnud ühendust. Otsus elatismaksu kinnitamata jätmisest; 08.12.2020 hageja ema võttis ühendust lastekaitsega; 19.01.2021 kostja väidab, et kuulis lapse elukohast Eestis, soovib maksta elatist ning lapsega kohtuda. Xxxxx lastekaitse suunas kostja edasi Eesti ametkondadesse. Eeltoodust nähtub, et kostja ei ole otsinud kontakti Xxxxx lastekaitse kaudu ligi 10 aastat. Kui kostjal oli soov tõepoolest lapsele elatist maksta, siis oleks saanud kostja pöördudes Xxxxx lastekaitsesse teada, et laps koos emaga elab Eestis. Sealt edasi oleks saanud isa pöörduda juba Eesti lastekaitse poole nii suhtlemiskorra kui ka elatise maksmise osas. Seega kostja väited, et ta ei tasunud elatist kuivõrd ema läks lapsega minema, on otsitud põhjus hoidmaks kõrvale seaduses ettenähtud ülalpidamiskohustusest (dtl 183-184). Kostja vastuväited
21.Kostja ei tunnista sellises mahus hagiavalduses esitatud nõudeid. Hageja väide, et hageja emale määratu õigus otsustada, kus laps viibib, ei ole õige. Hageja ema lahkus koos hagejaga Xxxxxst kostjat teavitamata ning ei ole kostjale andnud infot, kuhu ta lapsega läks. Kostja leiab, et tagasiulatuva elatise nõude osas peab hageja tõendama, et on kostjalt kohtuväliselt ülalpidamist nõudnud. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud kuluarvestus ei ole mõistlik. Viimaste arvestuste/analüüside (lapse vajaduspõhine miinimumelatis) kohaselt on ühe lapse ülalpidamiskulud ca 400 eurot (dtl 52-53).
22.Kostja leiab, et hageja poolt igakuine taskuraha suurus ei ole mõistlik, piisab 10 eurot, hm kulutused riietele, mille mõistlikuks summaks on kostja hinnangul 45 eurot. Hageja ei ole lisanud üürikulu tõendavaid dokumente ja kõrvalkulude suurust tõendavaid dokumente, mille kohaselt on korteri keskmiseks kõrvalkulude suuruseks 200 eurot kuus (dtl 71).
23.Kostja töötab Xxxxxs ekskavaatori peal. Kostjal ei olnud võimalik hagejaga suhelda, kuna kostja kõned ja e-mail olid blokeeritud. Kostja ei maksnud hagejale elatist seetõttu, et ema peitis ilma õiguseta last. Kostja on seisukohal, et hageja üüri- ja kommunaalkulud on ülepaisutatud arvestades hageja elukohta. Kostja leiab, et eluaseme ja kommunaalkulude suurus kokku oleks mõistlik 100 eurot, mitte rohkem.
24.Häädemeeste vallas olevate eluruumide keskmine üürikulu kuus on 200 eurot. 3 ja 4-toaliste korterite kõrvalkulude keskmiseks summaks kuus on mitte rohkem kui 150 eurot kuus. Hageja kulutused eluasemele, st üür ja kõrvalkulud on hagis märgitud mahus tõendamata. Mitme lapsega leibkondades võivad lapse ülalpidamiskulud olla väiksemad mastaabisäästu tõttu, sest nooremad saavad kasutada vanemate õdede-vendade rõivaid, mänguasju jne. Hageja on märkinud, et perekonnas on 4 liiget. Kostjal on põhjust kahelda, kas hagiavalduses toodud kulud vastavad tegelikkusele. 2020 veebruaris avaldatud lapse vajaduspõhise miinimumelatise lõpparuande kohaselt on keskmine toidukulu lapse kohta 67 eurot, kuid hagiavalduses toodud tabelis on see kaks korda suurem: 130 eurot kummagi lapse kohta. Uuringu kohaselt on keskmine kulu riiete ja jalanõude peale 41 eurot. Siinkohal rakendub tegelikkuses nö mastaabiefekt – lapsed on samast soost ja tegelevad osaliselt sarnaste huvidega. Seega saaks noorem laps kasutada vanema lapse asju. Kostja märgib, et on nõus, et igakuise elatise summaks on 200 eurot ning leiab, et tegemist on suurusega, mis igati tagab hagejale vajalikud rahalised vahendid. Samuti palub kostja arvestada, et hageja ei ole enne hagiavalduse esitamist esitanud elatise tasumise nõuet, palvet (dtl 135-139).
2-20-145950
25.Hageja ema on tsiviilasjas nr 2-21-11814 kinnitanud, et blokeeris kostja sotsiaalmeedias 2010. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, miks hageja ema kaudu ei võtnud ühendust kostjaga, et teavitada viimast, kus nad lapsega elavad, kuidas lapsel läheb, mh ka et kostja toetaks hagejat. Hageja selline tegevus, mh antud juhul elatise tagasiulatuv nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega ning hageja ema tegevus on jäädavalt kahjustanud kostja suhteid hagejaga. Kostja ei ole väitnud, et elatis peaks olema madalam, kui seaduses sätestatud määr, sest kostjal puuduvad selle tasumiseks vajalikud vahendid. Kohtu seisukoht
26.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
27.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
28.Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 250 eurot. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja on õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud seaduses sätestatud alammäärast väiksemas määras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja tütar, seega on hageja õigustatud kostjalt elatist saama (dtl 41). Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks.
30.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab emaga ning kostja ei ole hagejaga kunagi koos elanud. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja ei ole hagejale elatist tasunud. Kostja on vaielnud hagiavaldusele vastu ning märkinud, et hageja igakuised kulud on osaliselt ülepaisutatud. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus. Samuti on kostja leidnud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine oleks ebaõige ja vastuoluline, kuna hageja ema ei ole enne avalduse kohtule esitamist kostja poole elatise küsimuses pöördunud.
2-20-145950
31.Hageja on märkinud, et hageja vajadused ühes kuus kokku on 500 eurot, sh: eluasemekulud 125 eurot (sh üürikulu 75 eurot, kommunaalid 50 eurot), kulutused toidule 120 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieentarbed 35 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 70 eurot, taskuraha 20 eurot, sünnipäevaraha 20 eurot, trennid/hobid 40 eurot, muud kulud (vabaaja veetmine, telefon/jalgratas/mänguasjad jne) 30 eurot (dtl 38). Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et hageja eluasemekulud, toidukulud, kulutused riietele ja jalanõudele ning taskuraha on ülepaisutatud. Samuti on kostja oma vastuses märkinud, et kuivõrd hageja peres on kaks last, siis on võimalik kohaldada mastaabisäästu.
32.Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud igakuised kulud mõistlikud ja põhjendatud. Hageja eluasemekulud summas 125 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Hageja on selgitanud, et hageja korteris on elektriküte, mistõttu on hageja kommunaalkulud suuremad kostja poolt väljatoodust. Samuti elab hageja 4-toalises korteris, mille üürihind on mõnevõrra kallim, kui kostja poolt võrdluseks toodud 3-toaliste korterite üürihinnad. Kohus leiab, et hageja eluasemekulud on usutavad ning ei ole ülepaisutatud. Hageja igakuised kulud toidule on 120 eurot – on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulu on põhjendatud. Samuti leiab kohus, et nimetatud kulu suurus ei ole ülepaisutatud ning jääb mõistlikku piiri arvestades lapse vanust ja toidukorvi maksumust. Samuti ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et igakuine kulu riietele ja jalanõudele 70 eurot, oleks ülepaisutatud, kuivõrd üldteada on asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid ning hageja näol on tegemist kasvueas tütarlapsega. Ka ülejäänud hageja märgitud igakuised kulud on kohtu hinnangul vajalikud, eluliselt usutavad ning nende suurus mõistlik. Seega loeb kohus hagejale tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 500 eurot kuus, millest kummalgi vanemal tuleb kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 250 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja vastuväide igakuiste kulutuste vähendamiseks seoses mastaabisäästu rakendamisega ei ole asjakohane ja tuleb jätta tähelepanuta, kuna kuigi hageja peres kasvab lisaks hagejale veel üks laps, siis laste soolise ja suure vanuselise vahe tõttu ei ole hageja osas võimalik mastaabisäästu rakendada.
33.Kohus selgitab, et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
22.märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Riigikohus on asunud oma lahendites seisukohale, et arvestada tuleb mõjuva põhjuse hindamisel esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Samuti on Riigikohus leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
34.Kohus on seisukohal, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Riigikohus on lahendi
2-20-145950 nr 3-2-1-35-17 p-des 21.3 ja 21.4 märkinud järgmist: „Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada. Vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt ka nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). /.../ Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt ka Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11).“ Lisaks on Riigikohus lahendi nr 2-16-2343/41 p-is 12 märkinud, et elatise suuruse määramisel saab arvestada ka laste isa elustandardi ja harrastustega.
35.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kostja välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse hageja poolt taotletud elatise vähendamiseks.
36.Riigikohus on korduvalt märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04, 32-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14).
37.Kohus leiab, et käesolevas menetluses on leidnud kinnitust, et kostja ei ole tasunud hagejale elatist. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hageja heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid kostja on varasemalt rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik ei pruugi maksta elatist regulaarselt või piisaval määral, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista.
38.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on kohustatud tasuma hagejale igakuiselt elatist 250 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamisest, s.o alates 29.12.2020.
39.Hageja on esitanud ka tagasiulatuva elatise nõude perioodi 28.12.2019-28.12.2020 eest summas 3000 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole nimetatud perioodil hagejale elatist maksnud. Kostja on leidnud, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud tagasiulatuva elatise väljamõistmine põhjusel, et hageja ei ole enne hagiavalduse kohtule esitamist kostjalt elatist nõudnud.
40.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks
2-20-145950 rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1136-13, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).
41.Kohus on seisukohal, et kuigi hageja ei ole käesoleval juhul nõudnud kostjalt elatise tasumist enne avalduse kohtule esitamist, siis kuna kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks hagejale elatist tasunud või et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetaks kostja äärmiselt raskesse olukorda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, s.o perioodi 29.12.2019-28.12.2020 eest, summas 3 000 eurot (12 x 250 eurot).
42.Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates avalduse kohtule esitamisest, s.o 29.12.2020, summas 250 eurot kuus. Kohus rahuldab ka hageja tagasiulatuva elatise nõude ja mõistab kostjalt välja elatise ajavahemiku 29.12.201928.12.2020 eest summas 3 000 eurot.
43.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et hageja taotlus otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. Kostjal tuleb väljamõistetud elatis kanda iga kuu 10. kuupäevaks hageja ema M. L. arveldusarvele. Menetluskulud
44.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
45.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
2-20-145950 menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
46.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse. Avaldusest nähtuvalt on hagejale osutatud esindaja poolt antud kohtuasja raames õigusabi teenust mahus 10 tundi, tunnihinnaga 40 eur/h (km-ga), kokku summas 400 eurot. Vastavalt hageja selgitustele on hageja kasutanud toetusena antavat riigi õigusabi summas 80 eurot. Hageja omaosaluse osa õigusabikuludes esindajale on summas 320 eurot.
47.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
48.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
49.Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: 30.03.2021 kliendi konsultatsioon, dokumentidega tutvumine, m.h kohtumäärusega 1h; 07.04.2021 hagiavalduse koostamine 2h; 04.08.2021 ettevalmistus kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemine 2h; 04.08.2021 hagivastuse ja selle lisadega tutvumine, seisukoha kujundamine 1 h; 06.08.2021 kohtumine kliendiga, selgituse menetluse ja kohtuistungi käigu osas 1h; 06.09.2021 täiendavate seisukohtade koostamine ja tõendi esitamine 1h 30 min; 06.09.2021 vastaspoole seisukohaga tutvumine 30min; 05.10.2021 kohtumäärusega tutvumine, selgitused kliendile 20min; 18.10.2021 kohtunõude täitmine 20min; 01.11.2021 menetluskulude nimekirja koostamine 20min. Kokku 10h.
50.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka hageja esindaja tunnitasumäär on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega.
51.Kohus loeb hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 10h, mis kostja lepingulise esindaja tunnihinda (40 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 400 eurole. Kuna hageja on saanud riigi õigusabi summas 80 eurot, siis mõistab kohus tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 320 eurot.
2-20-145950
52.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.