Pärnu Maakohus lõpetas 23.10.2015 kohtumäärusega LV pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamise, vabastas kohtutäitur Rocki Albert LV pärandvara hooldaja ülesannetest, määras kohtutäitur Rocki Albertile pärandvara inventuuri läbiviimise tasu suuruseks 42 eurot, jättis rahuldamata kohtutäituri Rocki Alberti taotluse pärandvara inventuuri tegemise tasu katteks 60 euro kohtudeposiidist väljamaksmiseks ning otsustas pärandvara inventuuri kulu ettemaksuks kohtudeposiiti tasutud 60 eurot AS-ile SEB Pank tagastada.
2.Kohtutäitur Rocki Albert esitas 10.11.2015 kohtule määruskaebuse Pärnu Maakohtu 23.10.2015 määruse tühistamiseks ning uue määruse tegemiseks, millega jäetakse 1(5)
Tsiviilasi nr: 2-14-5375 muutmata kohtutäituri 05.08.2014 kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsus 176/2014/767 ning maksta välja kohtudeposiidist 60 eurot kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Maakohtu määrus
3.Pärnu Maakohus keeldus 13.11.2015 kohtumäärusega kohtutäitur Rocki Albert 10.11.2015 määruskaebust Pärnu Maakohtu 23.10.2015 kohtumääruse peale menetlusse võtmast.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 1 teise lause kohaselt maakohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut.
5.TsMS § 660 lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 660 lg 3 sätestab, et maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
6.Määruskaebuse kohaselt taotleb kohtutäitur Rocki Albert määruse tühistamist osas, milles keelduti talle kohtudeposiidist välja maksmast 60 eurot. Kohtutäituri tasu pärandi inventuuri eest võib pärandvara hoiumeetmete rakendamise menetluses käsitada menetluskuluna TsMS § 138 mõistes. TsMS § 178 lõikele 2 kohaselt võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale määruskaebuse juhul, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kuna kohtutäituri kaebuse hind jääb alla 200 euro, ei ole kohtutäituril Rocki Albertil TsMS § 178 lg-st 2 ja § 660 lg-st 1 tulenevalt õigust määruskaebust esitada. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 637 lg-st 2 koostoimes § 663 lg 1 kolmanda lausesega kohus keeldub määruskaebust menetlusse võtmast. TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt juhul, kui kohus ei võta kaebust menetlusse, tagastab ta selle kättetoimetamisega esitajale koos lisade ja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna määruskaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus määruskaebust kohtutäiturile reaalselt ei tagasta. Kohus toimetab käesoleva määruse kohtutäiturile kätte.
7.Lisaks kohus selgitab, et määruskaebus ei vasta nõuetele, sest tasumata on riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 punktis 7 sätestatud kohtutäituri riigilõivust vabastamine ei laiene kohtutäituri tasu suuruse muutmise ja deposiidist väljamaksmisest keeldumise peale määruskaebuse esitamisele. RLS § 59 lg 14 kohaselt tulnuks kohtutäituril kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot. Kuna TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse, ei pea kohus vajalikuks enne määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumist kaebuse käiguta jätmist ja riigilõivu tasumiseks kohtutäiturile tähtaja määramist. Määruskaebus
8.Kohtutäitur Rocki Albert esitas Pärnu Maakohtu määruse osas määruskaebuse ning palub maakohtu määruse tühistada ja kohustada Pärnu Maakohut edastama kohtutäituri poolt 10.11.2015 esitatud määruskaebus läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-14-5375
9.Määruskaebuse esitaja arvates on maakohus ajanud segamini kohtutäituri tasu, pärandvara kulude ja kohtumenetluse kulude mõisted. Kohtutäitur juhib tähelepanu asjaolule, et kohtudeposiidist välja maksmata jätmise otsus on teisejärguline ja see tulenes kohtu valest otsusest kohtutäituri tasude osas. Kohtutäituri tasu muutmine või tühistamine toimub läbi kaebemenetluse kohtutäituri tegevuse peale ja selles hagita menetluses osapooltel oma õigusi võimalik kaitsta sõltumata sellest väärtusest. Sisuliselt on vaidlus kohtutäituri tasu otsuse õigsuse üle.
10.Kohtutäituri seaduse § 49 on pärandi inventuuri eest ettenähtud kohtutäituri tasu. Sama seaduse § 52 järgi võib kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras.
11.Täitemenetluse seadustiku § 217 lõige 1 järgi saab kohtutäituri otsuse esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
12.Täitemenetluse seadustiku § 218 on sätestatud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamise kord. Selle kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
13.Täitemenetluse seadustiku § 218 lg 2 sätestab seda, et kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Seda kinnitatakse ka Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lg 1 p 15, mille järgi on hagita asjad kaebused kohtutäituri otsuste peale. Riigikohus on oma lahendites ka viidanud sellele, et teatud juhtudel saab mööda minna eelneva kaebuse läbivaatamisest kohtutäituri juures, kuid see ei muuda siiski automaatselt kehtetuks kohtutäituri õigust esimese astme kohtu määruse edasikaebamisele.
14.Täitemenetluse seadustiku § 218 lg 3 selgitab, et kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale võib kohtutäitur esitada määruskaebuse ja ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada omakorda määruskaebuse. Menetluse edasine käik
15.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus leidis, et kuna määruskaebuse menetlusse võtmine teiste menetlusosaliste õigusi ei puuduta, ei ole maakohus teiste menetlusosaliste arvamust küsinud. Ringkonnakohtu põhjendused
16.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning saata määruskaebus menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
17.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on kohaldanud valesti menetlusõiguse norme.
18.Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et tsiviilasja menetlemine ei tohi olla vastuoluline ega üllatuslik. Käesoleval juhul on maakohus 23.10.2015 kohtumäärusega andnud menetlusosalistele edasikaebeõiguse, mida avaldaja ka
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-14-5375 kasutas. Vaidlustatud 13.11.2015 kohtumääruses on maakohus aga üllatuslikuna asunud seisukohale, et avaldajal puudub kaebeõigus.
19.Vaidlustatud maakohtu määrus on ka sisuliselt ebaõige. Õige on määruskaebuses toodud seisukoht, et maakohus on kulude ja tasu mõisted segamini ajanud. Maakohus on asunud seisukohale, et kohtutäituri tasu pärandi inventuuri eest võib käsitleda menetluskuluna TsMS § 138 mõistes, kuid jätnud täpsustamata, milliste menetluskulude hulka kohtu arvates kohtutäituri tasu pärandi inventuuri tegemise eest liigitub.
20.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa antud juhul kohtutäituri tasu pärandi inventuuri eest käsitleda kummagi TsMS § 138 lõikes 1 sätestatud kululiigina (kohtukulud või kohtuvälised kulud), kuivõrd seadusandja on kohtutäituri tasu osas pärandi inventuuri läbiviimise eest ette näinud erikorra, mis on sätestatud kohtutäituri seaduses. Eeltoodust tulenevalt ei rakendu avaldaja poolt 10.11.2015 esitatud määruskaebuse puhul TsMS § 178 lõikes 2 nimetatud põhimõte ning maakohtul polnud õigust sel alusel määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda.
21.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 584 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada pärandi hoiumeetmete rakendamise avalduse esitajat või isikut, kelle huvides pärandi hoiumeetmeid rakendatakse, tasuma pärandi hoiumeetmete rakendamise kulude katteks selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pärandvarast selleks ei jätku.
22.Käesoleval juhul nähtub tsiviilasja toimikust, et kohus on 22.04.2014 määrusega kohustanud pärandaja võlausaldajat AS SEB Pank ettemaksuna pärandi inventuuri läbiviimise eest tasuma kohtu deposiiti 60 eurot (tlk 63-64).
23.PärS § 110 lg 2 kohaselt on pärandi hoiumeetmeteks pärandvara valitsemise korraldamine ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine. PärS § 112 lg 1 kohaselt nimetab kohus pärandvara valitsemise korraldamiseks hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt pärimisseaduse § 138–
141.PärS § 139 lg 8 kohaselt hüvitatakse inventuuri tegemise kulud pärandvara arvel.
24.KTS § 49 kohaselt on pärimismenetluses pärandi inventuuri tegemisel kohtutäituri tasu maksmiseks kohustatud isik pärija. Kaaspärijad vastutavad tasu maksmise eest solidaarselt. Kohtutäituri tasu on 0,1% pärandvara nimekirja kantud vara hulka kuuluvate õiguste koguväärtusest, kuid mitte vähem kui 35 eurot ja mitte rohkem kui 3336 eurot. Kohtutäituri tasu pärandi inventuuri tegemise eest muutub sissenõutavaks pärandvara nimekirja esitamisest notarile (antud juhul kohtule).
25.Kohtutäituri tasu sissenõudmiseks teeb kohtutäitur otsuse vastavalt KTS §-le 31 ja edastab selle kohustatud isiku(te)le (antud juhul pärijatel), kellel on õigus rahulolematuse korral kohtutäituri tasu otsus vaidlustada tulenevalt TMS § 217. Sealjuures on seadusandja ette näinud kohustusliku kohtueelse menetluse, sätestades, et kaebus kohtutäituri otsusele tuleb esialgu esitada kohtutäiturile endale (TMS § 217 lg 3) ning juhul, kui menetlusosaline ei ole kohtutäituri poolt kaebuse osas tehtud otsusega rahul, võib ta esitada kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub (TMS § 218 lg 1).
26.Käesoleval juhul ei nähtu tsiviilasja toimikust, et pärijad oleksid 05.08.2014 kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsust pärandi inventuuri läbiviimise eest (tlk 156-157) vaidlustanud. Küll aga sisaldub toimikus teave, et pärandvara arvelt on pärandi inventuuri läbiviimisega kaasnenud kohtutäituri tasust ja kuludest summas 116,03 eurot tasutud 56,03 eurot (tlk 206).
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-14-5375
27.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus rahuldada ja saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Tiit Kollom
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.