X nõude puhul 2628 eurot Y nõude puhul 2628 eurot C nõude puhul 2628 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hagejad X (isikukood XXXXXXXXXXX), Y (isikukood XXXXXXXXXXX), C (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja W (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts Kostja Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12.04.2021 otsus muutmata.
2.Keelduda X, Y ja C poolt 13.10.2021 esitatud uue tõendi (Harju Maakohtu 07.05.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-9198) vastuvõtmisest.
Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-20-3820 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja I), Y (hageja II) ja C (hageja III, koos hagejad, lapsed) esitasid oma ema W kaudu 10.03.2020 Harju Maakohtule hagi Q (kostja, isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad paluvad igale hagejale välja mõista igakuise elatise alates hagiavalduse esitamisest kuni iga hageja täisealiseks saamiseni 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kandes elatise iga kuu 10. kuupäevaks laste ema arvelduskontole.
2.Hagiavalduses esiletoodu kohaselt lõppesid vanemate abielulised suhted detsembris 2019, mil kostja kolis pere juurest eraldi elama. Alates sellest ajast on pooltel erimeelsused lastega seotud kulutuste katmise osas ning kostja on viimastel kuudel tasunud lastele kokku elatist vaid ca 200 eurot kuus. Laste ema kasvatab lapsi üksinda. Pere elab üürimajas Tallinnas. Hagejate kasvatamisega kaasnevad igakuised vältimatud kulutused, mis on kokku 1783 eurot kuus. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
4.Hagiavalduse väide, et hagejate ema kasvatab lapsi üksi, on ebaõige. Nii vanemate kooselu ajal kui ka pärast kooselu lõppemist on kostja laste kasvatamisest osa võtnud ja laste eest hoolitsenud. Kostja soovib seda ka edaspidi teha. Kooselu lõppedes leppisid hagejate ema ja kostja kokku, et hagejate II ja III kasvatamises osalevad vanemad võrdselt. Alates jaanuarist 2020 on hagejatel II ja III olnud vahelduv elukoht. Pojad on elanud nädala kaupa vaheldumisi ema ja isa juures. Selline elukorraldus on neil ka täna. Hageja I elukohaks on käimasoleva kooliaasta tõttu ema elukoht. Kostja juures on hageja I viibinud üle nädala nädalavahetustel. Samuti on ta viibinud kostja juures pikemalt koolivaheaegadel. Vaidlust ei saa olla selles, et ajal, mil lapsed on kostja juures, kannab laste igapäevavajadustega seotud kulud kostja. Samuti on kostja ostnud lastele riideid, raamatuid, nuputamismänge ja lastele mõeldud mööbliesemeid (nari, kirjutuslaud, madratsid) kostja elukohta. Lisaks hagejate vahetule ülalpidamisele on kostja alates vanemate kooselu lõppemisest teinud igakuiselt laste ema arveldusarvele makseid laste ülalpidamiseks. Kooselu lõppedes leppisid kostja ja hagejate ema kokku, et kostja poolt tasutava elatise summa määramisel lähtutakse vanemate, sh kostja, poolt laste ülalpidamiseks tehtavatest kuludest, võttes muuhulgas arvesse riiklikke toetusi (hetkel 520 eurot kuus), mis laekuvad laste ema arveldusarvele. Vanemad pidid vaatama ühiselt läbi kulud lastele ja arvutama välja, kas ja kui palju tasumisele kuulub. 14.01.2020 saadetud sõnumiga andis hagejate ema kostjale teada, et pool laste 2020. aasta jaanuari kuludest on 292,85 eurot. 2020. aasta veebruari kulude arvestust hagejate ema kostjale enam ei saatnud. Kuna alates 2020. aasta veebruarist ei ole laste ema enam nõustunud andma kostjale infot laste kulude kohta, siis on kostja lähtunud elatise tasumisel talle teadaolevast infost laste tavapäraste kulude suuruse kohta.
2-20-3820 Maakohtu otsus
5.Maakohus jättis 12.04.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
6.Maakohus analüüsis põhjalikult iga hageja igakuiseid vajadusi ja leidis, et arvestades tehtud kulutusi ja hagejate tavalist elulaadi, on iga hageja vajaduste suurus ühes kuus 484,77 eurot.
7.Kuivõrd pooled olid eriarvamusel selles, millal on hagejad kostjaga viibinud, pidas maakohus vajalikuks tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks. Maakohus tuvastas, et keskmiselt on kostja andnud vahetult ülalpidamist hagejale I 167,53 eurot, hagejale II 166,22 eurot ja hagejale III 165,72 eurot ühes kuus ning rahas ülalpidamist igale hagejale 111,55 eurot ühes kuus. Seega on kostja andnud hagejatele ülalpidamist järgmiselt: hagejale I 279,08 eurot, hagejale II 277,77 eurot ja hagejale III 277,27 eurot.
8.Kostja tõi esile, et hagejate kulud on olulises osas kaetud riiklike toetustega. Vaidlus puudub, et hagejate ema saab lastega seotud toetusi 520 eurot kuus, mille lisandub peretoetus 38,36 eurot. Kuna kohus tuvastas, et hagejate vajadused on miinimummäärast väiksemad, kuulub hagejatele tasutav elatisesumma vähendamisele riikliku lapsetoetuse võrra iga hageja osas 186,12 eurot. Kohus märkis, et elatisest tuleb maha arvata pool lapsetoetusest, s.o 93,06 eurot iga hageja osas.
9.Maakohtu hinnangul ei võimaldanud poolte esile toodud asjaolud võtta arvesse elatise suuruse kindlaksmääramisel mastaabisäästu.
10.Pooltel oli vaidlus ka selle üle, kas vanemad peavad kandma oma alaealise lapse ülalpidamiskulud võrdselt. Maakohus tuvastas, et laste ema sissetulek ühes kuus on 2198,46 eurot, millele lisandub tulumaksu tagastus 979,23 eurot, mis seondub hagejate seadusliku esindaja poolt 2019 tasutud hagejate koolituskuludega 2518 eurot. Maakohus tuvastas, et kostja sissetulek on 3408,70 eurot kuus ja 2020 sai kostja tulemustasu 3366,29 eurot.
11.Maakohus selgitas, et põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile lähedast või sellest väiksemat palka. Kohus leidis, et praegusel juhul puudub alus perekonnaseaduse (PKS) § 105 lg-st 3 tuleneva ülalpidamiskohustuse proportsioonist kõrvalekaldumiseks. Mõlema vanema sissetulekud on piisavad, et täita hagejate ülalpidamiskohustust võrdsetes osades.
12.Eeltoodu alusel leidis maakohus, et kostja peaks tasuma hagejale I elatist 242,39 eurot, kuid arvestades asjaolu, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud 279,08 euro ulatuses ja elatisest kuulub maha arvestamisele pool lapsetoetusest, s.o 93,06 eurot, saab lugeda, et kostja on ülalpidamiskohustuse täitnud. Hagejatele II ja III peaks kostja tasuma elatist kummalegi 242,39 eurot, kuid arvestades asjaolu, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud mõlema osas 277,77 euro ulatuses ja elatisest kuulub maha arvestamisele pool lapsetoetusest, s.o 93,06 eurot, saab lugeda, et kostja on ülalpidamiskohustuse täitnud. Seega kostja oma laste ees ülalpidamiskohustuse täitnud ja hagejate nõuded ei ole põhjendatud. Apellatsioonkaebus
13.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
2-20-3820
14.Hagejad on seisukohal, et maakohus jättis põhjendamatult elatise välja mõistmata. PKS § 102 ei võimalda jätta elatist välja mõistmata. Kohus peab alla miinimummäära elatise väljamõistmiseks kaaluma lapse ja vanema huve, samuti tuleb arvestada, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund. Kohtupraktika kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, kuid vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Seega peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, samas erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. Maakohtus leidis tõendamist, et kostja sissetulekud on 50% suuremad hagejate ema sissetulekutest, kuid selle fakti tuvastamisest hoolimata pidas kohus üllatuslikult õiglaseks, et vanemad täidaksid ülalpidamiskohustust võrdselt. Vastustaja seisukoht
15.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
17.13.10.2021 esitasid hagejad ringkonnakohtule uue tõendina Harju Maakohtu 07.05.2021 määruse tsiviilasjas nr 2-20-9198, millega määrati kindlaks hagejate ja kostja suhtluskord. Kohtumäärus on edasi kaevatud ja ei ole jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et uue tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda. Tegemist ei ole asjakohase tõendiga, kuna jõustumata kohtumäärus suhtluskorra kohta ei ole aluseks elatise suuruse üle otsustamisel (TsMS § 238 lg 1).
18.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata.
19.Apellatsioonkaebuses heidavad hagejad ette, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi. Hagejad on seisukohal, et vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus peaks olema erinevas proportsioonis tulenevalt maakohtu poolt tuvastatud vanemate sissetuleku suurusest. Sisuliselt vaidlevad apellatsiooniastmes pooled seega PKS § 105 lg 3 kohaldamise üle.
20.Ringkonnakohus hagejate apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus asjas esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega, samuti kohaldanud neid õigesti. Maakohus on esitatud järeldusi otsuses nõuetekohaselt (TsMS § 436, § 442 lg 8) põhjendanud.
2-20-3820
21.Apellatsioonkaebuses ei ole hagejad teinud etteheiteid maakohtu poolt tuvastatud asjaolude osas, kuid hagejad rõhutavad, et kohus peab elatise väljamõistmisel kaaluma lapse ja vanema huve, samuti arvestama, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kõiki neid aspekte lahendi tegemisel arvestanud, sh hinnanud põhjalikult laste vajadusi, tuvastanud vanemate tehtud kulutused lastele ning tuvastanud vanemate sissetulekud, et hinnata nende võimet ülalpidamiskohustust täita.
22.Maakohus selgitas õigesti, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.
23.Samuti on ringkonnakohus maakohtuga ühte meelt, et põhimõte, mille kohaselt vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile lähedast või sellest väiksemat palka ja elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle endale ülalpidamiskulude katmist miinimumulatuses. Eeltoodu on aluseks PKS § 102 lg 2 järgi elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära, kuna elatise tasumine võib kahjustada elatist tasuva vanema enese tavalist ülalpidamist.
24.Maakohtu tuvastatud asjaoludel ei saa asuda seiskohale, et hagejate ema ei ole võimeline hagejatele ülalpidamist andma võrdselt kostjaga. Hagejad ei ole tõendanud, et laste ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks laste ema enese tavaline ülalpidamine. Hagejad ei ole sellele ka apellatsioonkaebuses tuginenud.
25.Põhjendatud on kostja apellatsioonkaebuse vastuse seisukoht, et vanemate sissetulekute erinevus ei saa automaatselt kaasa tuua seda, et suuremat sissetulekut teeniv lapsevanem kannab ka suuremat ülalpidamiskohustust. Sellist lähenemist elatise vaidluste senises kohtupraktikas ei ole toetatud.
26.Seega puudub praegusel juhul alus PKS § 105 lg-st 3 tuleneva ülalpidamiskohustuse proportsioonist kõrvalekaldumiseks, kuna mõlema vanema sissetulekud on piisavad, et täita hagejate ülalpidamiskohustust võrdsetes osades. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Kuigi apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel peaksid menetluskulud TsMS § 165 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi jääma võrdsetes osades hagejate (apellantide) kanda, on kostja 19.10.2021 menetlusdokumendis teatanud, et ta ei soovi menetluskulusid ja palub jätta need menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlust arvestades tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
28.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.